HEAD UUT AASTAT!!

tõesti loodan, et 2012 tuleb parem ja rahulikum, kui eelmine oli! midagi nagu hullu polnud isiklikus plaanis, aga rahulikku õnnetunnet ka nagu mitte... eks me kõik soovime mingil hetkel üle oma varju hüpata.

õnne valamine uusaaataööl tõi minul selgelt esile lehvitava kübaraga daami, mehel draakoni - ülskõik, mis nurga alt vaatasime. draakoniaasta, sellest ma saan aru, aga mida see daam tähendab - lahkumine, reis, uus kübar??? tol aastal, kui ma suvel kaksikute ootele jäin, oli väga selgelt tinast moodustunud last imetav ema :) ja veel aasta enne olid mehel mäed ja minu omal kiivri ja automaadiga sõdur - siis läks mees Afgaani. elame-näeme.

iskilikus plaanis loodan, et töörežiimile lülitumine ei ole valus ja et saan seal ikka käia ka s.t. et lapsed on tervemad, kui eelmisel aastal. teine suur unistus on seotud koduga, aga tundub, et see tuleb ikka pigem hiljem kui varem...

igatahes kõike kaunist teile, kallid sõbrad!

II ja III jõulupüha

II püha öösel haigestusin mina - te ei taha teada, mismoodi see kõik välja nägi või tuli, aga jube see oli :( kutsusin hommikul lausa ema appi, sest ise ei suutnud ühtki sammu teha oksendamata...

lapsed olid loiud, haiged ja õhtul hakkas uue ringiga kõik pihta neil. kuna mees oli tööl, siis tema pääses veidi kergemalt õnneks.

täna hommikul jõid tüdrukud ära muljetavaldava koguse piima ja veel mahlagi. Karita küsis veel vett ka ja siis väljus see kõik jälle suu kaudu :( mu vaene väike! söödud pole endiselt midagi, aga vähemalt väljunud pole rohkem midagi. lootus jääb!

tundub kuidagi rota moodi, eks! ses suhtes et nii pikalt ja üle ei lähe.

I jõulupühal

mul on peal mingi needus :( kui kõik on kena ja tore ja ilus, siis midagi peab selle ikka ära rikkuma. jõululaupäeva õhtu kõige kallimate ja Jõuluvanaga oli väga tore, kingid suurepärased - aitähhhhhh!!!!!!!!

õhtuspoole ööd aga hakkas Karinal väga paha, hiljem liitus temaga ka Karita. oh vaesed lapsed! sellest ma üldse ei räägi, et ma ise olin lõpuks täpselt samahaisev, kui see, mis neil öö läbi suust väljus... voodist ja tubadest ma üldse parem ei räägi. 

siiamaani nuputan, et mis selle põhjustas. ülesöömine ei saa kohe kindlasti see olla (ei läinud 24. neil eriti midagi sisse), maiustustega liialdamine samuti mitte, puuviljad olid kenasti pestud. ometigi viitab kõik toidumürgitusele, sest mõlemad piinlesid ikka kõvasti, Karital on siiani väga paha - tugev kõhuvalu. ämm teadis rääkida, et selline vaikselt algav mürgistus peab olema kaugema taustaga, et ikka 24 või 36h läheb enne, kui välja tuleb. lapsed käisid mehega ühe sõbra lapse sünnipäeval küll üleeile, kus söödi salatit ja veidi kooki. väga agaralt mängiti kuuldavast plastiliiniga, kahtlustan, et järelevalveta rändas sellest suhteliselt suur osa hoopis suhu :S aga ei või kindel olla. mees olevat selles lastekarjas kõrvale hoidnud ja püüdnud mitte väga segada, arusaadav ju. mina ise tegin samal päeval grillkanasalatit, mille olin Selverist eelmisel päeval ostnud, aga ma nägin ISE, kuidas see ahjust välja tuli. maitse oli ka hea. aga mine sa seda lapse õrna seedekulglat tea, eksole.

nüüd jääb üle loota, et homme hommik on helgem. Karina oli juba täna suht kõbus, sõi terve banaani ja veidi jogurtit ja ühe saiaviilu. Karitast oli näha, et ta oleks süüa tahtnud küll, aga kõht ei lubanud. heaküll, 3 lonksu teed ja pool saiaviilu jäi sisse.

mees on kah tööl, see oli õnneks ette teada, aga ega pühade ajal tore pole see sellegipoolest. magamata olla kodus diivanil või 24 h jutti töökohustusi täita on ikka kaks erinevat asja. 

ehk II püha on ikka parem. tahaks ju vanaema hauale minna homme ja sugulaste juurde.

kauneid jõule!

et jõulud oleks toredad, tegime väikseid jõulueelsed askeldusi :)

lasteaia jõulupeo lõpetuseks tuli süüa suur kogus komme. pärast oli mõlemal muidugi väga paha ja toit ei läinud 2 päeva sisse, aga ikkagi esimesel kokkusaamisel Jõuluvanaga saadud kommid, kuidas ma keelan, eksole! peost pilte pole, seega ka Jõuluvanast mitte, sest pidu toimus vanemateta :(

imekaunil härmatanud talve alguse päeval sai käidud oma metsast kuuske toomas. algatuseks osutus valituks see iludus, osutus paraku tiba suureks

tagasiteel issi ja vanaisaga. Karina väsis täitsa ära sellest metsas rassimisest. kuuse saime siiski kätte

esimene ehe

piparkoogimeistrid hoos

ku-ku!!!

kuldne kollektsioon

"Lohutajad" - tilgakujulised Cloisonné metallhelmed ja  mustad/veesäbrulised klaaspärlid + kuldsed lisandid

"Kuldne roos" - käsitsi pealemaalitud roosidega kuldsed klaashelmed Itaalia stiilis, pikendatud kuldsete klaashelmestega + kuldsed lisandid

"Sädelev Dzinn" - Cloisonné lillad kannukujulised metallhelmed, pikenduseks läbipaistvad Švarovskid ja lillakad klaashelmed + kuldsed lisandid 

Andke oma soovidest teada, jõuan küll veel kingikotti pistmiseks valmis teha ;)

enesepiinajad

http://www.keepufits.com/if-uncomfortable-fashion-high-heels.html

olen ammu tahtnud siia kirjutada neist enesepiinajatest, kes igapäevaselt 10 cm kontsadega ringi liiguvad. platvormidest võib veel kuidagi aru saaga, kes ikka väga lühike on. aga täna tuli tänaval vastu neiu (vast 14-15, mitte rohkem, täitsa lapse nägu oli alles), kellel olid peene kõrge kontsaga saapad jalas. neiu lonkas! vahepeal seisis, siis läks aeglaselt jälle edasi. kohe esimesest pilgust oli selge, et lonkamine on tingitud sellest, et saapad oli üliebamugavad ja ta ei oska nendga kõndida. kusjuures need olidki sellised tänavasaapad, mitte bling-bling pidukad. mõtlesin instinktiivselt, mis siis saaks, kui ta sõbrannedega koos oleks. kas siis julgeks iitsataga, et valus? vaevalt. ööklubides on küllaga näha tibisid, kes on endale taolised jalga ajanud ja vaevalt ringi komberdatud saavad, tänaval sellistega liikudes lausa lukustuvad neil aeg-ajalt põlved... võeh!! 

ma ostsin endale ka sügisel väikese kontsaga saapad (3-4cm). väga mõnus on, aga pikema kappamise peale hakkavad jalad õhtul valutama ikkagi. ma olen muidu igipõline kontsapõlgur, aga neid saapaid nähes oli kohe selge, et tulevad minuga sealt poest koju  :) kusjuures üldse polnud plaani saapajahile minna tookord. aga nii need parimad ostud tavaliselt teoks saavad, kui äkitselt OMA silma hakkab, eks! väga mugavad on ja ilusa lõikega, kontsad klõpsuvad ka natuke ;) muidu liigun ikka täistallal ringi. eks mu pikkuses või pigem oma mehe lühiduses on asi, aga ega mul pole nooremana ka meeldinud kontsi kanda.

tean naisi, kes on eluaeg kontsi kandnud ja nüüd eakana peavad kodus sussil ka konts all olema, sest lihased on lühikeseks jäänud ning ilma on valulik kõndida. vot see on karm! 

tekib küsimus, kus on nende lastevanemate silmad, kes on lastel sellised jalavarjud soetada lubavad? või käivad nad ise ka taolistega ringi? 

muidugi ei tohiks ma siin praegu üldse sel teemal sõna võtta, sest endal ka 2 tulevast teismelist kasvamas, aga millegipärast ma loodan, et ise normaalne olles kasvavad nemad ka normaalseteks. eks mingid faasid käivad meil kõigil üle, aga nii üldjoontes, ma mõtlen ;)

praegu on kusjuures silmapiiril ühed lumesaapad, mis on ikka mõnusalt lumeinimese omad. kas ostmiseks ka läheb, näitab talv.