pärast täpselt kolme aastat kodusolemist on töö juures kõik TÄPSELT samamoodi:
- arvuti võrguühendus on maas või roomab nagu tigu s.t. tööd ei saa teha
- kaastöötajad, kellest sõltub minu töö võimalikkus, pole omi osi esitanud s.t. tööd ei saa teha
- kabinett on jube külm s.t. tööd ei saa teha, kui sõrmed klaviatuuril ei liigu
- päevakorras on kolimine, nagu ka 3 a tagasi. müstika! vahepal on muidugi paar korda kolitud ka juba, järgmisel nädalal veel üks suts ja siis vist 2 a vaikelu, enne kui oma osakonnale tuttuue maja saame. algselt pidi minu naasmise ajaks too uus hoone valmis olema, aga masu ei lasknud ehtada.
ma ju ütlesin, et ei midagi uut. alates märtsist olen 1 päev nädalas tööl käinud, aga ilmselgelt liiga paljude töökohustustega nende väheste tundide kohta. seega polnud eelloetletut aega märgata või pigem fikseerida. nüüd siis 3 päeva nädalas kuni aprillini, mil neiukesed 3 saavad ja tööinimese orjapõli täielikult taastub :S oi kuidas ma tahtsin 2 a tagasi tööle või isegi 2,5 a tagasi, nüüd ei taha üldse... vabadusel on ikka kulla hind, kulla sõbrad ;)
ega ma muidugi ei kurda, sest oma elu on ka hää elada, ükskõik siis, kas kodus või tööl. lihtsalt konstanteerin fakte. kui ma vanasti ähvardasin, et võtan raamatu või käsitöö tööle kaasa, siis nüüd aeg see plaan teoks teha, sest mittetöötav võrk on närvide surm. saab vähemalt midagi kasulikku teha ;)