KEVAD!!!

lõpuks ometi!!! on igati loogiline, et kui talv saabub alles jaanuari lõpus, siis ei taha ta väga varakult ära minna. täna siis sai kevadisest päevast täiel rinnal rõõmu tunda. millegipärast on kohe nii, et terve töönädala särab päike taevas, puhkepäevadel kallab mistahes olekus sademeid taevast alla. eilne päev oli kõnekas näide :S sellist tähelepanekut teen ma juba aastaid igal aastaajal. mulle üldjuhul sobikski nii, et õhutemperatuur on +16 kuni +20, vesi +23, 24. nii et kevad ja sügis on mu suured lemmikud. vesi selliseid temperatuure küll ei omanda, aga unistada ju võib ;)

aga täna õnnestus mul lastega 2+3h õues olla! herr Abikaasa on loomulikult metsas. tavapärane värk, et kevadeti me teda ei näe. jõudsime sõita ratastega koduümbruse tänavatel, tühjaks tõsta liivakast (selle üle mul väga hea meel pole, aga kogu aeg ei jõua õiendada ka, eksole), ohjeldamatult kiikuda, taasavastada rannapromenaadi mänguväljak (ja nõmedad emad, kes siirdit juues oma lapsed lihtsalt unustavad, nii et need väiksematest üle astuvad. ikka väga kurja minupoolse õiendamise peale, kui ma olin tolle poisi oma lapse seljast ära tõmmanud ronimispuul, hüüdis ema kaugemalt, et poja tule siia. mispeale poiss tutistada sai. oleks emale tahtnud sedasama teha! see nagu rohkem lapsevanema tegemata töö, kui laps absoluutselt käituda ei mõista ja isegi korduvale korralekutsumisele kuidagigi ei reageeri. aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida), plädistada silmipimestavalt kiisklevas merevees, kilgata ja joosta, päikese käes nurru lüüa ning 2 masinatäit pesu õues ära kuivatada! 

väga produktiivne päev mu meelest.

allameetrimehed

ajaloolistesse ürikutesse läheb kirja, et 3-aastaselt on:

Karita: 97,5 cm pikk

           14,3 kg raske

Karina 98,5 cm pikk

           15,4 kg raske

vahe seega 1cm ja 1,1kg.

enamus riideid 98, üleriided lähevad veel mõned 92, selle numbri püksid aga kõik lootusetult lühikesed :D

sukakad 100-104, müts 52-54.

jalanõud nr. 25. sügisel ostetud sandaalid lasteaeda on väga napikad juba (need siis nr. 24), aga vast veab paar kuud veel välja.

pean piinlikusega tõdema, et viimasel ajal lähevad nad mul lootusetult sassi... Karina ütleb mulle seepeale alati väga etteheitva tooniga: "mina olen Karina, sul läks JÄLLE segamini!" kui ma ilusti lapsele otsa vaatan, siis pole probleemi, aga kui mõlemad ringi sahmerdavad, mul endal tegevus või kiire on, siis nii möödaminnes küll kohe pihta ei saa, kes on. iseenesest vahe täitsa olemas, ei ole liiga ühte nägu, aga suht sarnased küll.

eks ma raporteerin uuesti, kui meeter täis venib. sügiseks kindlasti ;)

läheb lõikamiseks

täna sai kinnituse tõsiasi, et K-del tuleb 10. mail minna adenoidide operatsioonile. eks see otsus oli tulemas juba märtsi algusest, aga täna arvas kõrva-nina-kurguarst ikka väga kindlalt, et see asi tuleb kiiremas korras ära teha. doktor lausa imestas, et lapsed veel nii aktiivsed on olukorda arvestades. 

põhimõtteliselt on nii, et nina ja kõrva vaheline käik on ummistunud adenoidi tõttu. see tähendab, et läbi nina hingamine on raskendatud, kõrvakile ei saa korralikku õhutust, mille tõttu ei ole see korralikult pinge all ega ka kuiv. loomulikult on selline pidev niiske ja soe sisekliima patsillustele liigagi hea arenemiskeskkond ja kõrvakuulmisele ei mõju selline olukord ka teps mitte hästi. kõrvauuringu tulemus oli pehmelt öeldes masendav.

õnneks ei ole vaja veel kurgumandlite kallale minna!

kui kõik planeeritult läheb, siis hommikul päevaravisse sisse, lõuna ajal koju. kõige hullem pidavat olema hoopiski rahuliku režiimi pidamine järgneva nädala jooksul. seda ma usun muidugi väga ja see nädal keset suurt kevadet saab tõeline katsumus olema.

ja nüüd kõikse hullem faktor: VANAEMAD! ja nende hell süda. et ikka jube ja kole, lapsed nii väikesed alles. valus ja puha. mina isiklikult olen näiteks oma ema liiga hella südame tõttu pidanud kogu lapsepõlve ja noorukiea kannatama lõputu kurguvalu ja angiinide käes, sest ta lihtsalt ei julgenud minuga sellele operatsioonile minna :S mu põhiline mälestus ongi see, et KOGU AEG kurk valutab :( isegi minu jutt teemal, et lapsed võivad kurdiks jääda, kui seda asja ära ei tee, ei lõpetanud oigamist... aga õnneks pole mina nemad ning loodan väga, et operatsiooni järgselt saavad mu neiud järgmisel talveperioodil oluliselt tervemad olla. suur suvi ka vahel, taastumiseks aega seega maailm.

nii et jah, läheb lõikumiseks.

mu kallid tibud on kolmesed!!!

jah tõesti-tõesti, mul on juba 3 aastat õnn olla ema kahele vahvale tütrele! täna toimus mõnus kodune pidu lepatriinu stiilis (üldse mitte ülestõusmispühade võtmes, aga tibud ja jänesed oleks kuidagi lame olnud mu meelest). suured tänud kõigile külalistele! tore oli teid kõiki näha ja suured-suured tänud toredate kinkide eest!

kolmesed kaksikud on muide imetoredad - mängivad rollimänge, seletavad suud vahtu igasugustel olulistel teemadel, teevad vahvaid märkusi, kui omaseatud reeglitest lapsevanemad kinni ei pea, lõõritavad nagu lastelaulude CD, värvivad ja voolivad mõnuga. loomulikult on nad iseteadlikud, kanged ja jonnakad, aga kui nüüd vanematega tõttu vaadata, siis on see kõik täiesti arusaadav. lisame siia veel vanuselised eripärad ja kõik ongi loogiline. aga nad on siiski väga armsad! soovitan ;)

tsirkus!

lasteaed korraldas laupäeva hommikupoolikul toreda perepäeva. teemaks oli tsirkus ja kõik rühmad ka vahvalt kostümeeritud. sõimekad siis läksid kiisudena :) minu silmis teenis plusspunkte asjaolu, et pidu toimus LA keskkonnast eemal - kohaliku seltsimaja saalis ja kohale oli kutsutud klounid.

esialgu olid meie kiisud väga ehmunud rahvamassidest (tavapärane käitumismuster), klammerdusid ja tahtsid lausa koju, hiljem ikka olid nõus oma rühma juurde minema ja etteaste tegid väga püüdlikult kaasa :) lausa pisar tui meil herr Abikaasaga silma - päikesekiired kasvavad ikka nii kiiresti! suur kummardus õpetajatele, kes nii väikesed lapsed suurepäraselt liikuma on saanud!

kostüüm minu kätetöö. Karital on saba ka käes näha, Karina keeldus pilditegemise hetkel kõigest... hiljem polnud enam mahti poseerida. kõrvad on ilmselge hitt meie majas praegu :)

päh

oma tervis jamab ka. vähe sellest, et ma väänasin sama jala pahkluust 2 x järjest välja (teist korda ikka nii, et lonkasin mõne päeva ja kõik oli paistes), tuli teisipäeva õhtul too palavikuga köhaviirus, mis meil töö juures ringi luusib :S võtsin kasutusele kõik abinõud ja järgmisel päeval jõudsin ikka lastega ringid ära käia, sest kauaoodatud arstiaega ei saanud ju minu tõve tõttu ära öelda. tänaseks sain palaviku alla, käisin isegi tööl (õhtuks tundus küll, et olen laibastunud), aga nüüd on köhale lisandunud nohu. jätkan raviprotseduure, nüüd on vähemalt mitu päeva aega ravida.

muud polnudki, tänan tähelepanu eest, head ööd!

lilleilu

nii tore, kui oma aia lillepeenral saab läbi viia botaanikatunni kevadlillede kohta: korraga on õitsemas lumi- ja märtsikellukesed ning aedsinililled, kohe-kohe lähevad esimesed õied lahti ka mu ülivarasel hüatsindil :) mõni tulbi õienupp on ka lehtede varjus näha, aga ma kardan, et need võtab küll külm ära. samas tänu jahedale kevadele on kõik kellukeselised kiire pikaksvenimise ja äranärtsimise asemel muutunud tugevaks ja vohavateks - lust vaadata!

haigus vol 13

Karital kõrvapõletik. nüüd juba parem, aga kolmapäeval tõusis palavik ja kõrvad hakkasid valutama. muidugi algas valu õhtul, kui ma teatris olin (enam kunagi ei osta ma pileteid ette, sest mõlemad korrad on tervisejamad olnud!). päeval tekkis küll palavik, aga mingit valu ega paha enesetunnet ta ei kurtnud, nii et AB-i polnud nagu mõtet lampi andma hakata. otsustasin siis oodata ja vaadata, mis pöörde asi võtab, enne kui rohukarbi juurde torman. küsisin Karitalt veel mitmeid kordi, aga ühtki viidet valule ta ei andnud...  ema, vaeseke, kes haige lapse peale iga kord hullub, väljus endast, õnneks telefoni teel sain ikka juhised antud ja koju jõudes oli vaikus, ainult ähmis ema istus diivani veerel.

rohkem valu kaebamist pole kuulnud, sest õhtul läks kohe AB peale. veider on see, et eelmisel reedel, kui Karinaga arstil käisin, vaatas ta ka Karita üle ja ütles, et üks kõrv on kergelt roosa. ja siis tuli selline lause: "ise teate, kas hakkate AB-d andma või mitte." ma ei osanud sellest midagi arvata. ega mina arst pole. kuna laps oli nö terve - palavikku polnud, igati rõõmus, siis muidugi ma ei andnud, sest neid kuure on siin talve jooksul rohkem kui küll olnud. tegelt olen ma suht pahane, nii enda kui arsti peale. ma saan aru, et ta annaks mulle valida, kas ma ostan originaalrohu või odavama analoogi, aga et mina pean otsustama, kas on ravi peale panna vaja või mitte, mismõttes nagu?? kas tänapäeval ongi suvalise haridusega lapsevanem raviarst??? mina ju ei näe kõrva sisse. või peaks mingid meediku kursused läbi tegema, et arsti vigu vajadusel korrigeerida? enda peale olen jätkuvalt pahane, et muudkui hädaldan siin ja arsti ei vaheta. ausõna, ma luban, et selle aasta jooksul ma selle vangerduse ära teen. suvel on mees kodus, kõigil arstidel koormust vähem, küll ma siis löögile saan ;)

selle talve haiguste statistika ka siia:

Karina:                                                 Karita:

11.sept. - kõrge palavik                          12.sept. - kõrge palavik

14.okt - köha palavikuga                        26.okt. - jube köha

24.okt.  - kopsupõletik, raviks AB          7.nov - nohu, köha ja palavik, raviks AB

14.nov. - angiin, raviks AB                      2.dets. - kurguvalu, palavik, raviks AB

7.dets - kurguvalu, palavik                       25.dets. - kõhugripp

25.dets. - kõhugripp                               23.jaan. - angiin,bronhiit, kõrvapõletik, raviks AB

31.jaan. - köha palavikuga, raviks AB     3.märts - tuulerõuged, raviks saialill ja soodavannid  

18. veebr. - tuulerõuged, ravi juba kirjas   21.märts - kõrvapõletik valu ja palavikuga, raviks AB

16.märts - bronhiit, raviks AB

ja mul on kuri tunne, et selleks hooajaks pole see veel läbi :(

haigus vol 12

ja ongi aasta jagu haigusi täis meie majas :( seekord siis Karina - palavik, köha-nohu. eks sellisest hiilivast köhast kõik alguse sai. omast arust peletasin teist küll nii kuis jaksasin, aga jäin kaotajaks :S kuna ka kopsus oli raginat, siis ikka vana tuttav AB. arst lausa küsis, et kas meil pole kedagi vanaema või tädi, kes lastega suveni kodus saaks olla. no ei ole sellist vitaalset, kes jaksaks kahe kohe kolmesega maid jagada ja neile järele joosta. 

ma hakkan haiguste koha pealt oma külma närvi kaotama. ausõna, see on juba liig - väljas selline ilus kevad ja me peame jälle toas kopitama. seekord kavatsen pärast AB-d anda maksimumkoguse häid baktereid, vaatame siis, kas peab veidi kauem.

vahtramahl tilgub!

 

tilgub jah ja nii hea magus on sel aastal! ma ei oleks küll veel selle peale tulnud, et auk puusse teha, aga isa võttis kätte ja asus puurima. eile käisime lastega otse puust mahla joomas :) vaatasid ja imestasid esialgu, aga kui isa ette näitas, siis läks kohe kaubaks. tundub, et mahlahooaeg tuleb tänavu pikk, sest üearu kiiret kevadet ei paista praegu kuskilt.