reede, 26. oktoober 2018

reede, 6. juuli 2018

oodatud kohtumine

me oleme elanud siin linnalähedases külakeses 5 aastat. alates esimesest suvest, kui põldudele ja metsalankidele hakkasid hommikuti ja õhtuti ilmuma udulaamad, on mul peast läbi käinud mõte, et ükskord näen ma udus seismas kuusenoorendikku mugivat põtra. raielanke on meil nii siin- kui sealpool teed, seega minuarust täiesti õigustatud ootus. no umbes midagi sellist:
http://fotomosaiik.com/karvased/
jagasin oma unistusi mingi hetk ka Herr Abikaasaga, kes aga metsa- ja jahimehena teatas, et ei, liiga tihe asustus ja liiga vähe metsa põdra jaoks. aga olge lahked - täna hommikul, kui ma tööle sõitsin, traavis kohe pärast esimest metsatukka üle tee täiesti elusuuruses põder!! võiks isegi öelda, et üleelusuuruses - no küll oli jurakas, kui ta niiviisi paraja sörgiga täiesti ükskõikselt üle maantee traavis!! koib oli ikka eriti kõrge. sarvi seevastu polnud. aga suht vasika nägu oli alles :D seenemetsas ja kanuuga jõel olles olen põtra ikka varem ka hästi lähedalt näinud, aga metsas kõrge rohu sees ei saa aru, kui kõrge jalaga nad on... niimoodi nii lähedalt autoteel enne kohtunud polegi. mõned korrad on põder seisnud Tallinn-Pärnu mnt. kõrval kraavis - ikka mitu korda on nii olnud, ei mina tea, kas jahutavad kapju või mis asju nad seal ajavad, aga paigal nad seal piki kraavi seisavad.
niiet vaat kus lops - ei näinud ma kodukandis majesteetlikult mändi krõmpsutavat põtra, vaid jooksupõtra. aga fakt on, et meil on siis põdrad! läks ta nüüd ujuma või teiselpool teed on maitsvamad männid - mine sa võta kinni...

teisipäev, 3. juuli 2018

kütsin pliiti

2. juuli - pliidikütmisilm

lugesin eile juuli pikka ilmaennustust ja noh, olen praegu rõõmus, et mul puhkus ei ole. samas on hirm, sest see ikkagi pooleteise nädala pärast algab... loodan siis, et see kunagi saabuv kõrgrõhkkond ikka saabuks ja hoovihmad liiguvad kuhugi kõrgematele küngastele!

teisipäev, 19. juuni 2018

Tänased õitsejad

Hansaland täisõites

Black Lady uhkeldamas

Chinadown max avatuses

Arthur Bell - hurmav aroom levib üle õue

Täna sai selgeks, kes kiige kallal käib

Meie siil

Kevadine mustjas tulp



esmaspäev, 4. juuni 2018

tagasi kooli

nii hea tunne on lugeda üle hulga aja oma kodutööle tagasisidet ja tõdeda, et oled endiselt vormis.
ma arvan, et igaüks oleks tiba kõrvust tõstetud õppejõu sellise hinnangu peale: Usun, et E.-l on ...-ga töötada väga huvitav, tänu omaenda väga tähelepanelikule silmale ja seoseid loovale uurivale loomusele, samuti sõnalisele kõrgele pädevusele.
puhas rõõm :)
see andis enesekindlust minna baaskursusele, kui võimalus avaneb. 

neljapäev, 17. mai 2018

Lõks

käin viimasel ajal palju Tallinnas koolitustel ja kolan õhtuti linnas ringi. täna sattusin lõksu. ma lubadin eelmisel korral, et enam ei roni selle sisse, aga noh, lambakari... ah et millest ma räägin? pöördustest!
iga kord jäävad nad toppama, siis nõksuvad natukesehaaval edasi ja mul on pidevalt tunne, et ma jään väljudes sinna vahele... need on iseenesest hästi suured, aga klaustrofoobilises inimeses tekitavad ikka lõksus olemise tunde.
sellest ma ei hakka üldse rääkidagi, mida ma Tallinna rahvamassidest arvan.

esmaspäev, 14. mai 2018

kevad aias 2018

noor kirss õitevahus
mitte ei saa kurta, kui maikuu esimeses pooles on ilmad niivõrd ilusad, et on saadud käia meres ujumas (12.05.2018), päevitatud end tiba pruunimaks ja on ära jõutud teha psm kõik aiatööd, mis kevadtööde alla kuuluvad. puhas rõõm!!
aianduse poole pealt on toimunud meil mõningad muutused. suuremad projektid:

  • vaarikate ümber tõstmine teise aia äärde ja nende senisele kohale elupuude istutamine. miks? aga tekkis tunne, et oleks väga mõnsa end naabrite pilkude eest varjata ;) kahju, et mõned aastad tagasi ei tulnud selle peale... 
  • haige mustsõstra väljajuurimine ja hävitamine 
  • punase sõstra ümber paigutamine hoopis teise aia ossa (kuhu tekib vaikselt uus marjapõõsaste ala, lisaks mõne ilupuu ja -põõsaga.
  • laste mängumaja ehitus (kuna see on üüratult suur, siis sellest tuleb eraldi postitus. ma kahtlustan, et see maja võttis sellised mõõtmed asjaolul, et Herr Abikaasa loodab selle mõne aasta pärast endale töövarustuse hoidustamiseks skoorida, kui lapsed huvi kaotavad, aga praegu tuleb neile küll paras palee!)
tavapärased kevadtööd:

  • riisumine
  • niitmine
  • rohimine
  • okste lõikamine
  • kasvuhoonesse mulla vedu
  • tomati- ja kurgitaimede istutamine + maitsetaimede külvamine
  • maasika- ja sibulapeenarde hooldus
lilleampleid veel pole, aga sel nädalal toon nad ära.
ise olen hästi rahul :)

tundub tulevat väga saagikas suvi õunte, pirnide ja marjade osas. ploom jätkuvalt ei kanna :(
varakevadel tundus, et murust on järel ainult sammal, nüüd, kui muru vohama hakkas, tundub olukord jälle normaalsem. mõtlen aeraatori peale, aga kardan, et sellega jääb üks suur sigade songermaa ja murust jään ikkagi ilma. ah, las olla. vähemalt hakkas elupuude ette külvatud muru kasvama ja kui ma usin kastja olen, siis tunnevad ümberistutatud vaarikad ja põõsad end ka hästi :)




kolmapäev, 9. mai 2018

Uued tuuled

Vahepeal juhtus nii :)
Tegin juba karjääri ka ;)
Ise olen rahul

laupäev, 24. veebruar 2018

Eesti 100!!

Kallis Eesti!
PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!!
100 aastat, milles vabad oleme olnu vaid vähem kui poole... Paneb mõtlema - eile õhtul, kui Pärnus oli ausamba avamine ja suur rahvapidu, olid platsid rahvast täis, täna hommikul, kui heisati samas kohas -17 kraadises karges imelises hommikus lippu, oli kohal vaid kümnendik eilsest rahvahulgast... Mõtlema paneb, just seetõttu, et kui reaalselt on meie Eestimaad vaja kaitsta, siis kas on kaitsjaid? Või peidavad inimesed end (veel)soojadesse tubadesse, pakivad kiiruga kohvreid või kummardavad kuulekalt uue võimu ees? Jah, oli külm, oli vara, igaühel on mingi vabandus. Aga siis ei ole ei külm ega vara, kui oma kodumaa sünnipäeval sõita kolonnis naabervabariiki viina järgi?? Ei kiida ka mina praegust päevapoliitikat, kohe üldse mitte. Alkohol jätab mind isiklikult külmaks, on palju asju, mis meie riigis on nii-nii valesti, et süda murdub tuhandeks väikeseks tükiks mitu korda päevas, kui tööpäeva jooksul inimeste lugusid kuuled, kuid see ei tekita minus soovi hüpata autosse ja Lätti sõita. Häbi on inimeste pärast. Ei usu mina, et see on protest, see on ikka rohkem lauslollus ja ülbus. Mine sõida parem maale vanaema juurde, kes sind niiväga ootab, aita tal tuua tuppa puud ja vii midagi head-paremat külakostiks, ära sõida Lätti! Mõtle, kuidas saad olla kasulik om riigile ja luua lisandväärtust oma kogukonnale, mitte lihtsalt olla ja kiruda. Riik see oleme ju meie ja meie riik on meie nägu. Mina tahan olla selle helge, karge ja isamaalise riigi nägu, kes mulle täna hommikul lipuheiskamisel vastu vaatas! 
Elagu meie Eestimaa!!!

esmaspäev, 5. veebruar 2018

Kadunud jääkuubiku juhtum

Talvistel teemadel: valmistasin mina  maitsevett, kuhu oli vaja külma säilitamiseks mõned jääkuubikud. Kuna ma kodus valmistatud kuubikuid kunagi normaalselt pakendist kätte ei saa, palusin Herr Abikaasalt, et pusi ise. No üsna kohe kõlas jäine kolin ja justkui mööda põrandat pikk lend. Kuubik otsustas ka tema käest vehkat teha. Asusime otsima, sest veider oleks ju ka, kui külalised jääkuubiku otsa selili käiks... Ei olnud seda külmunud jäätükki kuskil näha, appi sai võetud nii taskulamp kui lapsed, kes diivanialuseid läbi otsisid, kuid kuubikut ei kusagil. Kõik külalised jäid õnneks terveks.
Järgmisel hommikul võikusid tegema asudes vaatan mina, et köögi laual mingi väike veeloik, jäätükike keskel. Suur oli mu imestus. Ausalt, meil on toad väga soojad ja köögilaua juures asub pliit. Aga seal see eelmisel õhtul kaduma läinud poolsulanud jääkuubik siiski oli 😁 seesama, mis minu arust pika lennu ja liu teise toa otsa tegi. Sellisel proosalisel põhjusel ostan ma jääkuubikuid meelsamini poest, sest noh, külaliste ees mööda põrandaid kuubikuid taga ajada on tiba ebameeldiv.

esmaspäev, 25. detsember 2017

Meie jõulud

Jõulud on olnud toredalt traditsioonililised: tehtud on piparkooke, toodud metsast kuusk, küpsetatud hani ja hautatud kapsas, kuulatud mitmeid jõulukontserte (oma laste omi eelkõige, sest noh, muusikakool), võetud aeg maha ja oldud koos kallitega. Jõulumees käis ja tõi toredaid elamuskinke kõigile. Isegi pühadejalutuskäik sai tehtud 🌬🏞
Kõik on hea.
Kauneid jõule!!


Jõuluaeg Emajõe ääres

pühapäev, 17. detsember 2017

kolmapäev, 22. november 2017

kaksikute võlu

viin hommikuti lapsed kooli ja saadan nad ka uksest sisse, sest noh, tahetakse. kes olen mina, et seda titekaks pidada. ema süda ikka rõõmustab, kui kaheksapoolesed on veel lapsed mitte tibid. 
täna jõudsime tiba varem, niiet koridori oli pms tühi, ainult üks 3. klassi tüdruk teretas meid ja pobises omaette: "Tahan ka, tahan ka KAKSIK olla!!"  vaat sellist mõtteavaldust kell 8 hommikul ei oskaks kuidagi oodata. 
kaksikute nalja on viimasel ajal ikka veel saanud ka, sest noh, talveriided (müts, samasugused joped) muudavad nad ikka suht sarnasteks, missest et 4 cm pikkuse vahe on...
viimati tegime ise nalja. nimelt klassijuhataja arvas, et üks tüdrukutest võiks minna linna luulekonkursile "Eesti 100". mõeldud-tehtud või pigem mõeldud-mõeldud. kuidagi ei suutnud ei mina, ei lapsed, ei õpetaja otsustada, kumb siis minema peaks. kuna see tundus õpetajale nii raske, keegi välja valida, pakkusin, et las teevad koos. täpselt 4 salmi on, loevad vaheldumisi. reeglites oli küll kirjas, et üksi tuleb lugeda, aga noh, kaksikud on nagunii 2-in-1, peaauhinda jahtima ei lähe ja las teevad. šnitti võtsime snkt-st.
siin see siis on :)
K-d said eripreemia, šoksi ja žürii kommenteeris, et see oli lausa terve lavastus, mitte lihtsalt luuletuse lugemine. meile sobis! kusjuures, tüdrukud ise lavastasid :) :)

esmaspäev, 20. november 2017

kesse käis?

kas keegi hea inimene tuletaks mulle meelde, kes meil eelmisel aastal jõuluvanaks käis? ma olen juba kõik ajusopid läbi otsinud ja ei midagi... uskumatu lihtsalt :/ aga tundub, et seda vana tahetakse sel aastal veel näha. no kuidas ma rikun teiste rõõmu, kui nad nii siiralt usuvad? või peaks? eile, näiteks, asetati juba sussid aknale ja hakati päkapikku nö sisse söötma vastvalminud piparkookidega. mine sa võta kinni, kas tegemist on heasüdamlike tütarlastega või puhtakujulise altkäemaksuga.

endal meenub mul seoses jõuluvanaga kaks kogemust:
1. kiljuv jõuluvana, kes kingipakki kätte võttes selle seest hiirt vastu vaatamas nägi. mingil veidral põhjusel röökisid kõik ümberkaudsed naerda. aastaid hiljem selgus, et see kiljuja seal habeme varjus olla olnud mu tädi :P
2. mingis meeltesegadushoos olid mu vanemad kutsunud meile jõuluvana, kui ma olin mingi 10+ aastane... oi, see oli nõme. ma pagesin oma tuppa ja lihtsalt ei tulnud sealt välja, nii häbi oli. kusjuures ma olin ainus laps. kelle või mille jaoks seda tsirkust toona tehti, jääb siiani arusaamatuks. 

aga meie maja ja mu enda võsukesi külastab see habemik küll sel aastal viimast korda. juhul, muidugi, kui ma suudan välja mõelda, kust me ta saame. ja noh, võibolla söön ma järgmisel aastal mõnuga oma sõnu, kes teab ;) 

neljapäev, 9. november 2017

oktoober on puhkusekuu ehk Türgi 2017

lilleilu hotelli rõdul
banaanid rannal
on saanud meeldivaks traditsiooniks, et oktoober on puhkusekuu, selle aasta pealt öeldes, ka suvekuu.
ehk siis puhkasime järjekordselt Türgis 10 päeva ja lühidalt kokku võttes oli see taevalik!! 
minu jaoks ei ole puhkuseks mitte midagi rohkemat vaja kui kallid inimesed + soe ilm ja meri + toit, mis valmistab end ise :) ehk siis paketireis, kus mul on soovi korral võimalus veidi ise ümbruskonnas ringi luusida.

sidrunipuu
oliivid valmimas

oleme varasemalt olnud Alanya lähistel, Belekis ja seekord pesitsesime Crystal Aura Beach Resort&SPA-s. ütleme nii, et mõnus perehotell, kus kõik on käe-jala juures. see asub Kemeris ja sealkandis me polegi enne olnud. väga ilus looduslik koht, sest Tauruse mäed on nii lähedal, Vahemeri loksub akna alla ja männimets on ümberringi - imeline! 
kuna läksime ära nädal enne koolivaheaega, siis saime kõik päevad +30-kraadist ilma ja põhimõtteliselt oli meri tuulevaikne. no heaküll, aeg-ajalt loksus väike laineke, aga üldjuhul õhtuti sain palju pilte peegelsiledast veest loojuva päikese värvidemänguga - jällegi, imeline! viimasel õhtul hakkas sadama ja seoses sellega saime osa ka õhtupimeduses möllavast äikesetormist - võimas vaade!
hotell ise on väidetavalt 5*, aga teades lõunamaid, siis sellesse tuleb suhtuda teatud reservatsioonidega :D. eks kogemusi ole mitmesuguseid ja seekord ei olnud mul mittemingisuguseid ootusi, lihtsalt tahtsin sooja ja päikest. ütleme nii, et oleme olnud palju uhkemates hotellides, aga võta näpust, sellekordse numbritoad ja teenindus oli parim. puhtustase üldiselt samuti. varem ikka on olnud, et kuldnikerdustega lühtrite ja marmorpõrandate juures vedeleb mingi kalts või varblased lendavad restoranis. siin seda ei näinud. mõni kass ja sisalik ikka ringi jooksis, aga see on minu arvates pigem tore Türgi eripära :)
õnneseened
otsisime veeliutorudega hotelli. seal oli neid hulgi, aga järgmiseks korraks vist polev aja neid enam otsida - noored daamid ujusid pigem niisama ja peesitasid päikese käes, kui lustisid torudes. ütleme nii, et endal oli küll vahva seal tuhiseda :P
miks me kuskil mujal ei käi? sügisese koolivaheaja aeg on selline, et lähemad sihtkohad on juba külmad, Aafrikasse ei taha ja Tenerife on meie jaoks hetkel liiga pikk lend. see Antalya 3 h lend on täpselt selline maksimum, mina ma välja kannatada suudan ja kus veel lapsed ei hullu. nad on väga vagurad muidu, aga ma ei suuda vaadata nende piinlevatesse silmadesse, kui lend on juba mitu tundi kestnud. ausaltöeldes otsisin ma Kreetale ka reisi, aga kui öeldi, et 15.okt. lõpeb turismihooaeg, objektid suletakse ja tõuseb tuul ning lained on kõrged, siis kriipsutasin selle variandi kiirelt maha. järgmisel korral püüame Küprost, sest seal on oktoobris veel väga ilus ilm :)
ringi vaatasime sel korras Tahtali mäe otsas, kolasime Kemeris, käisime delfiinidega ujumas ja noh, kohustuslik hamam´i külastus tuli  ka ikka ära. Herr Abikaasa keeldus, ei meeldi talle see vahupidu :D
Tahtali tipus

küll on ilus ja hõre õhk

lendama
Tahtali mäelt 2365m pealt avanes ikka võimas vaade. pealpool pilvi ja nende sees oli vahva. üleval oli jahe, aga ilus. üles ja alla sõitsime õhutrammi ehk köisraudteega. ei ole põhjust siinkohal Siguldaga paralleele tõmmata, sest noh, see Kemeri oma on Euroopa pikim ja uhkeim. sõidu ajal on lähivaated mägedele ja alla Vahemerele ikka hunnitud. allatulles oli tiba kõhe, kui funikulöör ühenduskohtadel jõnksus (kiljusid millegipärast just meesterahvad :P), aga minu meelest oli äge - nagu lõbustuspargis!
delfinaarium ise oli tiba kurb, kui loomade heaolule mõelda, aga kogemus ise vägev. käisime tüdrukutega kolmekesi, sest kui laste pilet oli teatud raha ja mina sinna juurde ainult +10€, siis mõtlesin, et ikka lähen. üllataval kombel tundub delfiin käe all kummine ja kuiv, missest et ta on vees ja märg :) filmis tundub delfiini seljas sõit nagu hõljuks pilvelaeval, tegelikkus on see, et loom veab end sabada üles-alla jõnksutades edasi, kuniks sina end tema uime küljes hoiad jalad lõdvalt lohisemas. ütleme nii, et päris veider kogemus. lapsed olid muidugi sillas, sest nemad tegid mitu ringi nii delfiini turjal kui kõhul. mälestus ja kogemus kogu eluks!
õrn armas Karina

fun Karita
Kemeri linnake on selline väike ja hubane. venelaste hordid olid lahkunud, seega kõik mõnus vaikne. räägiti küll hirmulugusid meie naaberrahvuse massist ja käitumisest, aga meie midagi sellist ei kohanud. hotellis öeldi, et tequilat ei serveerita, sest nad ei taha oma hotelli kaotada hullunud venelastele. mis meil sest, onju, mojitot, rummikoolat ja punast veini oli piisavalt :) ükspäev juhtus selline vahva lugu, et Herr Abikaasa küsis rannabaarist cocat, aga sai klaasi viina, sest noh, coca-vodka, suht potato/poteito :D baarmen oli ikka suht imeliku näoga vaadanud, kui ta selle tagasi lükkas. meie tarbisimegi pigem limpsi, vett ja jäätist, kui kangemat kraami.
seda peab küll ütlema, et kohalikud ei räägi eriti mingit keelt, vene keelega sai vast kõige paremini hakkama. Side`s, Belekis, Alanyas ja Antalyas võis edukalt saksa või inglise keeles suhelda ja isegi vestlust arendada sügavamalt, kui palju-mida-aitäh. kohalik rand on kiviklibune, selline jämedakoelisem liiv pigem. mulle sobis, ei roninud ujumisriietesse lastel. avalik rand oli must ja kole, hotelli oma see-eest väga ilus ja puhas. linnas on veel vabaõhumuuseum ja mitmeid parke purskkaevudega, aga ütleme nii, et on hulka kenamaid linnakesi nähtud.
meil oli imetore puhkus, kordame!!
õhtu Vahemere kaldal

mõnulen

Vahemereromantika

lihtsalt mina