iseenesest on täitsa tore, kui lähed sünnipäevale, aga satud pulma. just nii laupäeva õhtul juhtus, sest mehe tädipoja- ja tütre sünnipäevapeost kujunes hoopis sellesama tädi pulmapidu. nad nii muuseas teatasid, et meie siis kolmapäeval abiellusime... hämming oli täielik, kõik vaatasid üsna juhmide nägudega, esiti ei osanud nagu miskit kosta. isegi minu ämm, kes kõiki saladusi ammu enne teab, kui need avaldamisele kuuluvad, oli sõnatu :)
põhimõtteliselt võib järeldada, et pulmad on nakkavad, meie tegime otsa lahti, nüüd kõik suguvõsa paarikesed räägivad, et ikka peaks vist ka. tädi ja tädimees muide üldse mitte esimeses nooruses.
ja siis see täistaevas, mis öösel metsatalu õuest vastu vaatas, nii ilus, et pisar tuleb silma. kõik seisid ja imetlesid.

C