esmaspäev, 18. juuni 2007

Aimurist ka

jah mu kallis meheraas on end jälle ilmutanud. helistas laupäeva hommikul kell pool kümme, kui ma veel täiesti sügavas rockijärgses unes olin. algul ei saanud arugi, et tema on, nii võõras hääl oli.

igatahes on temaga pealtnäha (kuulda) kõik korras. tundus suht rahulik, ratsionaalne ja emotsioonivaba. rääkis, et magab hästi, praegu sõjatandrilt puhkamas selles baasis, kus alguseski olid. pidid ainult 2 päeva olema, aga nüüd jäävad vist kuni 21. juunini, sest kindral Kert tuleb külla. ta tahab vist tagasi sinna, kust tulid, ei meeldi eriti mittemidagitegemine. ma saan sellest aru küll, siis aeg venib meeletult, kui midagi ei tee. aga mul on ikka natuke hea meel ka, kui baasis, siis lendab ehk vähem kuule ja muud ohtlikku soga tema suunas.

kui hästi läheb, siis augusti alguses tuleb natukeseks koju käima :)

praegu tundub, et see on kohe-kohe, sest mul on õnneks igaks nädalavahetuseks plaanid olemas, igav ei hakka.

aga hull igatsus on peal küll, õnnelikke paare eriti näha ei taha, jube kadedus tuleb peale.

nii et rahu, ainult rahu! ma endale korrutan seda kogu aeg.
kui reaalset olukorda näha tahate, siis Suvereporteris peaks mingi aeg näitama nende üksust. ajakirjanik oli oma kaameraga operatsioonil kaasas. mul ta ei soovitanud vaadata, oma närvide säästmiseks, aga ikka vist peab. mingigi lüli siis...

C.

Kommentaare ei ole: