õues on praegu täiesti minu ilm :) vihma rabistab mööda plekktorusid alla, seesama vihm sabistab õunapuu lehtedes ja astudes teeb iga samm veekihis väikesele plärtsu. hetkel tundub kõik nii õige ka vist seetõttu, et sõin just suitsuahvenat.
mul on nimelt lapsepõlve mälestused, kus istun jalgu kõlgutades maja taga terassil puidust rannatoolis ja nokitsen isa tehtud suitsuahvenat või -lesta. jube hea tunne. vihm muudkui voolab hallist taevast alla, aga mul on kuiv, natuke jalgadel plätude vahel külm ja kala on jube hea. selline on vist õnneliku lapsepõlve mälestus, kas te ei leia!?
4 kommentaari:
ma pole iialgi suutnud aru saada, kuidas saab vihm olla kellegi jaoks mingi positiivne asi, aga kuna selliseid inimesi on peale sinu veel, siis on viga vist minus.... XD
point on selles, et ise peab kuivas olema. tegelikult on ju tore näga, kuidas kõrbeks kuivanud aias taimed ja muru end vihma ajal püsti hakkavad ajama kuidas ning järgmisel hommikul kõik jälle roheline on.
mina ei tea, mul tuleb siuke akuutne depressioon kohe peale, kui taevas pilve läheb... ma vist peaks minema kuskile kõrbesse elama mingiks ajaks XD
konsulteeri selles osas Aimuriga. mulle tundub, et ei tasu. sealne kliima on ka ikka päris julm. kui kohvivesi ikka auto katusel ise keema läheb ilma tuld alla tegemata, siis võib suht jube olla.
Postita kommentaar