reede, 14. mai 2010

segaduses

nii, mina enam ei tea, mida lastele selga panna! igatpidi on valesti. selles mõttes, et suvi saabus äkitse, nagu tavaliselt, ja ma ei suuda nende termoregulatsioonile pihta saada. põhimõtteliselt on tüdrukutele kasvanud nüüd juuksed ja need on kogu aeg märjad. nahk on ka märg :( iga päev on riideid vähemaks võtnud, täna on siis väike T-särgike ja retuusid. lasevad paljajalu. aga õues on jälle teine teema. seal on ju tuul :S samas on päike ja palav. no mida teha? eile lõppes asi sellega, et pluusedele pealetõmmatud vestid võtsin ära, mütsid ka, aga lapsed ei jäänud ikkagi magama. pidin tuppa viima, nii palav oli vaesekestel. päris lühikeste varrukatega ka õue ei julge viia, või peaks?
oh aeg ma ütlen. ootasin muudkui seda aega, kui riidessetoppimine ometi lõpeks ja nüüd jälle jama. sellest ma üldse ei hakka rääkima, et suvi lihtsalt ei ole minu aastaaeg. vastik palav, kuum ja kuiv. kevad-sügis ikka palju inimlikumad ringiliikumiseks ja muidu ka.
ja õues meil veel see jama, et on asfalt ja seda on palju. pehme kombe ja kinnastega kukkumine ei olnud üldse õudne, võttis lausa itsitama, kui jälle "pots" käis, aga nüüd on see kuri-paha asfalt õelaks muutunud ja tahab laste põlvedest-peopesadest tükke välja hammustada :( samas on see palju kindlam jalgealume ringi vudimiseks kui muru. muru on ebatasane ja seal kasvavad mingid õitsavad asjandused, mis omakorda jooksmist takistavad. ja emme jutt, et tuleb ikka muru peale tulla, ei maksa kahjuks midagi.
kunagi rääkis mu sugulane loo, kuidas tema ema oli lapsena köögilaua külge nööri otsa jalgapidi kinni seotud, kui vanaema tööle pidi minema. selleks, et laps väga palju jama ei saaks korraldada, hulkuma minna ja endale häda ei teeks. no see pidi suht väike laps olema siis, et lahti harutada ei osanud sõlmi. siis tundus mulle see jutt äärmise lapse väärkohtlemisena, kuid nüüd tundub mulle see igate hea mõte olevat, kui mu hävituspataljon mööda maailma ringi jookseb. linnas on ohte nii palju, jube! maal oleks parem, aga sinna ju ka kogu aeg ei saa.
see ei olnud nüüd mitte selline hullult hädaldav post tegelt. rohkem nagu olukorra kirjeldus või nii, mis teha, et selline ving-ving tuli. algaja ema asi sellised probleemid ;)

3 kommentaari:

vampodrama ütles ...

mul on tunne, et jutt käib minu emast :)

igatahes kinni seotud ta oli. a võibolla oli see tol ajal laialtlevinud kasvatusviis lihtsalt. pole tal häda midagi, täitsa normaalne inimene kasvas :)

Kirjatsura ütles ...

Heh, minu kolmveerandsajandit vana naabrinaine räägib ka mingi heinapallinööri juttu, kuda lapsed vanasti olid heinapallinööridega seina külges kinni nagu koerad ketis. Et nad kuskile jamasse ei satuks.
A vot riietamise koha pealt ei oska sõna võtta. Mul pole vist õnnestnud nii mööda panna, et keegi õues higiseks läheks. Ja just külmetanud ka pole. Ikka lastele sama palju riidekihte selga kui endale + üks kiht lisaks.

cristal ütles ...

ma just nii talitangi, et sama mis endale + üks kiht lisaks, aga siis on neil selgelt palav. täna olime maal ja juba hakkab minema :) igal juhul sahmisid nad kivikeste ja käbidega rõõmsalt ringi, isegi kasvuhoones käidi vanaemal abiks :D

jutt käib, Klari, sinu emast küll ;)