- küünte lõikamist ja teeb selle võimalikult kõva kisaga kõigile kuuljatele selgeks. lisaks viskab ta end pulka või vingerdab kõigest väest ja rahmib käte-jalgadega. aga midagi pole teha, lõigata ikkagi tuleb. ma olen proovinud kõikvõimalikke viise ja kellaaegu, aga miski ei aita. ta võib olla unine või reibas või rõõmus või apaatne, kui aga käärid välja tulevad, läheb põrgu lahti :S ma võin laulda või issi tantsida või vanaema kurdutada, aga kisa on ikka taevani.
- mähkmete vahetamist - mõningatel kordadel päeva jooksul peab end ikka pulka lükkama ja näitama, kes siin ikkagi boss on... ilma veel nagu ei saa, aga nendega ka ei taha. no mis teha, laps ei saa alati, mida laps tahab! kahjuks ei taha nad sellest aru saada (ega mina ka iga kord ei saa, kahjuks)
- kui ta koridorist tuppa suunatakse ja ta ei või minna treppidele ronima. võin vihjata, et ta saab eeloleval talvel ronida mööda treppe just niipalju ja natuke rohkemgi kui süda soovib ;)
- söömist - vahel ei lähe grammigi alla, lihtsalt!
- hammaste pesemist umbes korra nädalas. muudel päevadel võiks ta lõputult harjaga mässata, aga sellel õnnetul hommikul suu lihtsalt lahti ei lähe. aru ma ei saa...
kolmapäev, 4. august 2010
Karina vihkab kirglikult:
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Meil on ka küünte lõikamine ooper omaette. Eile nt keelduti kategooriliselt küüntelõikusest, olles ise saunalina sisse mähitud. Seevastu minu hiljem, pidzhaama seljas, lubati mul armulikult kõik kakskend sõrmeküünt üle käia. Saa siis aru sellest lapsearust:)
Postita kommentaar