ennevanasti, kui ma veel kellelegi emaks polnud, võisin ma ilma ühegi tundeliigutuseta vaadata filme (või üldse saateid), kus olid armsad või hädas lapsed, konstanteerida külma professionaalsusega, et asjalood on nii või naa ning teha oleks vaja seda-teist-kolmandat. nüüd ei ole see enam nii. kui kuskil on mõni laps hädas, tahan talle appi tormata. kui kuskil on mõni üliarmas beebi, tahan kohe veel lapsi saada. oh seda naise südant küll! õigupoolest ema südant.
viimase aasta jooksul (ju see aeg on juba lihtsam olnud mu kaksikutega) olen end korduvalt leidnud mõtlemas ahvatleval teemal - veel üks laps. nii kutsuv on see eelkõige seetõttu, et meie peres jäi põhimõtteliselt ära armas ja hell imikuaeg. kõik käis ju kella peale ja teise lapse kisa saatel, kui just parasjagu temaga ei tegeletud... kui juhtun nägema, kus ema/isa ja laps naudivad üksteisega koosolemise hetke ja kõik on nii rahulik, siis tekib hull igatsus veel ühe beebi järele, et seda kõike nautida saaks. siit aga dilemma - mis siis, kui tuleb jälle kaks??? ausaltöeldes ei ole seegi nii hirmutav. laste eest hoolitsemise kogemus ju on. ja kui see hetk saabub, on tüdrukud juba suuremad, saavad juba aidata ka. meie sugulaste pealt olen vaadanud, et lapsed mängivad suht meelsasti beebidega, ikka päris pikalt ja mõnuga :) see ju ongi see, mida üks (või kaks) beebit soovivad - tähelepanu. teisalt hirmutab mind südamepõhjani mõte uuesti rase olla ja sünnitada!!! no ei olnud tore ja õnnis aeg. midagi hullu ka polnud, aga kui oleks võimalik, siis võtaks kohe umbes nii paarikuuse beebi ;)
minu ajusagarate vahele ei mahu hetkel üldse mõte, kuidas need lapsed üles kasvatatud saab. ma ei leia, et laps vajab jubedalt raha. loomulikult on mingid väljaminekud, mis peavad olema ja normaalsed riided tuleb ka selga osta. tänapäeval on valik nii lai, et ikka leiab soodsalt ja ilusalt. muidugi ma annan endale aru, et lihtne see olema ei saa, aga lapsed tuleb ikka kasvatada nii, et pole vaja mustmiljonit asja või viimast mõtetut moeröögatust. asjadega tuleb ikka poes ära mängida ;)
nüüd teise kandi pealt: kodanik abikaasa muidugi argumenteerib mu uitmõtete mõtetust just kaksikute geeniga. mina võtan seda kui mitte "ei"-d :) ega ju suurt vahet enam pole - 2 või 3 või siis 4 last, onju! eriti kui nad on 2 x n vanuses.
aga hetkel igatsen tagasi mind ennast, minu hobisid, minu tööd ja minu sõpru. see jutt siin hetkel justkui enda rahustuseks, et vast kunagi...
4 kommentaari:
Ma mõistan teid täiel määral.
/Lihtsalt et oleks öeldud. Et see emasüdame värk tõesti ei ole ainulaadne, teistega on ka nii.
(isegi kui kaksikuid pole)
Ma tean suht hästi, mida sa tunned. Me olime muidugi teise lapse mõtte juba ammu selgeks ja sirgeks rääkinud ning ootasime ja lootsime väga. Kui kaks aastat sai igasugu variante proovitud lõime käega. Peamiselt just mina. Hakkasin endas ringi vaatama ja avastasin, et see teise soov on nii tugev, et on peaaegu kõik muu varjutanud. Otsustasin hakata tegelema enda hobide, sõprade ning ka tööga. Teadlikult lülitasin ennast ümber. Väga hea oli. Ja siis umbes kuu hiljem ... :)
Kui te mehega ikka tahaksite veel lapsi, siis ärge looge endale peas mingeid takistusi. Kui kahe korraga kasvatamise kogemus ka veel olemas, siis teine kaks pole ju üldse enam nii hull. Seda enam, et vanemad lapsed aitavad ka kaasa. Palju hullem on millalgi aastate pärast tunda igatsust ja kahetsust, et äkki ikka oleks pidanud...
Tegele oma hobide ja sõpradega ning lase elul tuua, mis sinu jaoks varuks on:)
P.S. emasüda on ikka võimas küll.
k.n. ma polegi mõelnud, et mingi takistus on. mul veel aega oma 10 a. lapsi saada loodetvasti. hetkel plaanin ikka need 2 rohkem inimesteks kasvatada ja siis kunagi, kui soov väljakannatamatuks muutub asjad läbi mõelda ja ses suunas tegutseda ;) väga kena muidugi, et teil ikka õnnestus! mul on siiralt hea meel, eriti kui nii paljud ümberringi kogevad sellelaadseid probleeme viimasel ajal...
kui mõelda, et me mehega mõlemad ainukesed lapsed, siis me peaks saama 6 last kokku, et iive meie perel positiivseks saada... aga see oleks juba liig mis liig.
Aga mis see kuus siis ära ei ole: kaks paari kaksikuid veel nii nelja aastaste vahedega ja ongi tehtud ;)
Postita kommentaar