ehk in vino veritas
jaanikule kohaselt teeks väikestviisi veinijuttu, kuna delfis üks tegelane nagunii selle püha joomatalguteks tituleeris...
meie peres tegelikult see üldse mitte nii pole. üleeelmisel aastal tegime imeilusa ilmaga vorste ja liha väljasurnud linnas (ehk siis oma hoovis). napsu ei võtnud. eelmisel aastal olime heade sõprade juures maal mõned tunnid. möödus mõne õlle saatel, mille Abikaasa manustas. sel aastal grillisime oma liha lõuna ajal valmis, sest nagu teada, on Eestimaa ilm jaaniku paiku just kõige heitlikum. panime juba nahka kah! nüüd siis istume veiniklaasi taga toas ja vaatame noort Anne Veskit (ja kõiki teisi eesti staare) :)
aga veinidest olen juba pikemat aega tahtnud kirjutada. teeme ühe asja kohe selgeks, eks! vein ei ole magus jook, millel natuke veini maitse küljes on. vein on ikka kuiv ja täidlane, ühesõnaga selline märjuke, mille lonksu järgselt teeb suu pudelilt veinikorgi tõmbamise häält. muud jooki ma eriti viimasel ajal manustanud polegi (see kõlas nüüd nii, nagu ma iga õhtu jooks, aga see ei ole kohe üldse nii. "tervitused" siinkohal Kertu Rakkele, kes väidab, et ennelõunane koks on imiku juuresolekul normaalne ja autoga sõitmine keskmises joobes vabandatav - no mida juttu! uskumatu möla! piinlik, võiks öelda. kurb, et sellised väidetavalt inteligentsed emad olemas on ).
veinisoolikas tuleb vist aastatega. noorena ei mäleta end küll miskit punast klaasi käes hoidmas. veinimaailma juhatas teed mulle hea kolleeg Piret (tervitused!), kellel kunagi külas käies üht ülihead kuiva punast veini maitsesime. pudelil oli öökull, aga nime ei mäleta (kõlas nagu Mystique vms.). leidsin selle ükspäev poeriiulilt üles ka, aga millegipärast ei ostnud. paari aasta eest sõbrantsi juures jõime Titarellit, sealt see armastus alguse saigi. proovisin igasuguseid, aga ikka cabernet sauvignon on põhiliseks lemmikuks saanud. merlot on ka hea, eriti shiraz'i seguna. nüüd aga leidsin täiesti juhuslikult uue lemmiku - viinamarjasordi järgi - zinfandel. jube hea, ausõna! selline veidi pehmem, mitte eriti pika järelmaitsega, aga ikka täidlane, kuiv; lõhnab ploomi ja kirsi järele, tunda on vaarika, mustsõstarde ja vürtside maitset. jube hea, ausõna!!! soovitan soojalt!
keegi kunagi ütles Vikerraadios veiniteemalises saates, et kui sa juba veinisõber oled, siis tagasiteed odavate veinide juurde pole, sest maitse vahe on niivõrd suur. õigust räägivad. meie herr Abikaasaga oleme jõudnud ~8 € veinideni. alustasime siis 4€-st vist. ja tõesti-tõesti, ükskord ostsin mingit odavamat ja no ei ole see, lihtsalt ei ole.
tervitusi Jürtolt, Kreidiraadiost: "Ega see, kes joob terve pudeli veini üksi ära, ei ole veel veinisõber, vaid JOODIK!"
häid pühi kõigile teile!!
häid pühi kõigile teile!!
6 kommentaari:
ei tea, minu veinisoolikas on just aastatega umbe läinud - noorena ma veel tahtsin seda juua, paar aastat tagasi võisin hädaga juua, kui muud ei olnud ja nüüd ma kohe üldse ei taha enam....
Minu veinisoolikas töötas vanuses 23-32. Pärast seda on täiesti umbes - piisab juba 3st klaasist, kui ma ei saa öösel üldse magada. Ei, see pole pohmell, vaid lihtsalt vein mõjub nagu õhtune kohvijoomine. Jube tüütu on väherda poolehommikuni.
Kertu Rakke on muidugi ikka abiks tropp küll.
Häid jätkuvaid pühi:)
jesver! 3 klaasi tähendab minu jaoks juba jalgade kadumist, mõistusest rääkimata... 1-2, siis on hea :P
3 klaasi on ju täpipealt pool pudelit:) Või on sul lillevaasi suurused klaasid?:)))))
3 klaasi oleks minu jaoks juba koomalaks... ühest piisab, siis olen purjus :/ ekvivalentne ühe õllega (sest ma ju veini ei joo, eksole)
Kriss, eks sa ise tead, kui suured või väikesed need klaasid on ;) Meil selline mõõt muidu, et korra klaasid täis, teistkorda poole peale ja pudel on tühi... a punast veini ei saa ju mngist väikesest klaasikesest juua - vein ei kuku õigesti suhu ja maitseelamus jääb saamata.
Postita kommentaar