nüüd on kinnitatud mõlemal lapsel kopsupõletik :( on pikalt vindunud, nüüd üle nädala juba köhivad, palavikutavad jälle ja on nõrgad-loiud. perearst arvas, et on viirus ja isegi vereproovil pole mõtet. ma ikka soovisin pilti ja proovi, ju ta vaatas, et ma muidu ära ei lähe ja ikka andis proovipaberid kätte. ma ei taha mõeldagi, mis oleks saanud, kui veel oodanud oleksin.
ise samade sümptomitega, arst minuga tegemist teha ei tahtnud. eks ma köhin edasi :S
nüüd siis 2 nädalat veel kodune. jube!
kusjuures, ma olen neid hullult jälginud, pidevalt kontrollinud, et käed-jalad külmad poleks, õues lund suhu ei pandaks jne. ei midagi, ikka tuli talve lõpuks pauk ära :(
1 kommentaar:
IV. Millest räägivad hingamisorganid?
Miks ei või hingamine lakata? Miks peavad hingamisteed alati vabad olema? Miks on lämbumistunne nii kohutav?
Sellepärast, et hingamine on vabadus. Vabadus on elu. Kui inimene on vaba, siis ta kopsumaht on suur ja kops on terve. Vaba inimene teeb kõike tasakaalukalt. Vaatamata maksimaalselt avatud kopsudele on tema hingamine vaevumärgatav ehk pindmine, sest ta ei vaja igaks juhuks varuks hingamist, nagu teeb hirmunud inimene. Hirm sunnib inimest lõõtsutama. Nii meenutab hirmunud inimese hingamine viimast võimalust ellu jääda. Kogu keha on hapnikuga varustatud, aga lämbumise ehk surmahirm sunnib edasi lõõtsutama. Keha ei vaja liigset hapnikku, sest liigne on alati halb, aga hirm ajab hulluks ja nii teeb inimene, nagu igas muuski olukorras, risti vastupidiselt vajadusele. Selle asemel, et läbitöötatud ehk mittevajalikud gaasid kui negatiivne energia välja hingata, et siis vajalik ehk positiivne sisse hingata, ahmib hirmunud inimene hapnikku liigselt sisse. Saamahimuline teeb alati nii, et ise oma saamahimu kätte lämbub.
Keha hingab vabadust. Vabadus on Jumalast, Vale mõtlemisega võtame vabaduse endalt ära ise.
Kui inimesel on tunne, et ta mängumaa on piiratud, et elu ja olud ei lase teda hingata, et ta on kellegi või millegi võimu vangis, siis ta hirm tekitab kopsudes spasmi ja tunde, et ei saa hingata. See on hirm mitte vabaks saada, mis füüsilises kehas väljendub võimetusena vabalt hingata. Ori kas hukkub hirmust või läheb tigedaks. Mida rohkem ta ahistavaid olusid kardab, seda rohkem surub ta enda vabaduse vajaduse alla ja muutub vihaseks.
Sundolukord suleb päikesepõimiku tahtepoole ja inimene tunneb, et ta on võimetu end võimu alt vabastama. Ta ei julge, kuna kardab süüdi olla. Alateadvuses on teada, et süüdi jäämine viib ju vangitsemiseni - nii on aegadest aega tehtud. Aga et hingeline vang olla on hullem füüsilisest vanglast, seda tänapäeva inimene ei mõtle, kuna ta end kurjategijana kujutada ei oska. Haigust vanglaga võrrelda ka ei oska. Milleks, ta ju pole midagi paha teinud, pole kellegi vastu kunagi kätt tõstnud! Nii kogunebki hea inimese sisse realiseerumata vabadusvõitluse viha, mille suurus ja iseloom määravad tema haiguse suuruse ja iseloomu.
Olete kindlasti tundnud ängistust ja enda hingamise muutust õhu-puudustundeni välja, kui keegi Teie lähedal hingamisega vaevleb. See näitab, kui kiiresti me vabaduse puudusele reageerime. Vajadus vaba olla on iga vaimu põhivajadus, mida ta ei taha keelata ka teistele. Kui kellegi vabadus on piiratud, siis mõjub see halvasti kõigile. Tõmmake paralleele ühiskonnaga ja Te mõistate, miks kõigil on halb, kui keegi on vanglas.
Kes oma vabadusvõitluse viha valesti tegemise ehk süüdiolemise ees hirmuga alla surub, sest kardab halba suhtumist endasse, see haigestub astmasse. See on lämmatatud viha haigus. Vihagi vajab vabadust. Astmahoo alates hoidke oma hingamist teadlikult kinni ja mõelge, mis Teid praegu vihastas ja missuguse hirmu pärast Te seda viha välja ei elanud. Esimene mõte ütleb vastuse ja astmahoog möödub enne järgmise hingetõmbe vajadust. Ei mingit astmahoogu, ainult üks inimest säästlikuks ja targaks õpetav hingetõmme! Astma on allergiline haigus. Allergia on protestiviha ehk allasurutud vabadusvõitluse viha.
Kes hirmust viha välja öelda või karjuda hädaldama hakkab ja sellisel kombel mõtleb ennast ja teisi ära petta, see saab kopsutuberkuloosi. Hädaldamisega ta toob küllalt palju oma viha välja. Viha hädaldajate vastu toimib samuti.
Kes vihaselt oma vabaduseideaalidest kinni hoiab, selle kops jäigastub, sest vabadus on liikumine, mitte seadusega tagatud kord. Aga kes hakkab teistele ja endale oma eesmärke liigselt peale suruma, et elu enda meelest parandada, see saab bronhektaasiatõve. Seda teeb tema dogmaatiline tahe elu hingamispinda oma tõekspidamiste järgi lahedamaks, vabamaks ja avaramaks teha.
Postita kommentaar