külm tuli ootamatult või noh, ennustati küll, aga ma ei uskunud... niisiis vaatas mulle esmaspäeva hommikul aiast vastu jäätunud kasvuhoone ja härmatunud muruvaip. ilus oli, isegi väga ilus, kui päike kõik sillerdavaks muutis. aga südames oli hirm. tomatid olid ju kasvuhoones. piilusin vargsi termomeetrit: -2 kraadi. hommikul kasvuhoonesse targu ei läinud. koju jõudes oli kõik kenasti üles sulanud. korjasin kibekiirelt 3 kastitäit rohelisi tomateid ja vedasin panipaika järelvalmima. täna veel piilusin kastidesse, kõik olid kenasti kõvad. nii et meil on äge kasvuhoone - külm nii naljalt sisse ei pääse. ainuke külmakahju, mida tol õhtupoolikul silmasin, oli paar tomatilehte, mis mustalt krussi olid tõmbunud. need olid otseses kontaktis väliseinaga...
toas toimusid külma tõttu sellised muutused, et nüüd on iga päev vaja kütta. kuna meil valati vannitoa põrandat, siis on kõik ekstra niiske, nii et jah, küttehooaeg avatud.
üleminek talverežiimile oli kuidagi eriti järsk ja vastik minu jaoks. võibolla on asi tiba vähemas polstris, aga kogu aeg on MEELETULT külm! ma pole ainuke, küülik ka külmetas. vedasin talle suure kuhja heinu häärberisse. ühel ööl taisegi oli mingi uru moodi asja endale tekitanud, muidu ikka kössitab käpad enda all koos. jänesenahkne kasukas on ikka hea soe ;) eile tõin ta tuppa õhtul. see tundus talle nagu kõikse loomulikum asi (kuigi ta suvi läbi pole toas käinud) - tegi mõned hüpped ja viskas siis kohe vaibale siruli, lükkas koivad pikaks ja mõnnas. ikka mingi paar tundi. kui jälle aktiivseks muutus, arvasin, et igaks juhuks pabulate vältimiseks tuleks ta nüüd tagasi viia. kordame, kui noor daam end edaspidigi normaalselt üleval peab ;)
aiast veel niipalju, et õunu sel aastal säilitamiseks ei saanud. kõik kukkusid ühel tuulisel ööl maha ja neid enam pikemat aega hoiustada ei saa. sööme niisama. need mis veel puus, korjan mõnel soojemal päeval kokku. eks siis näis, kas kõlbavad. ahjuõunaks vast ikka :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar