Meil on nüüd klaver! Või siis et mul on nüüd jälle klaver! Tegelikult on see küll K-de sünnipäevakink. Õigupoolest siis pianiino, klaver ei mahuks kuhugi.
Lapsena oli mul ka klaver - Oktava, muud polnud toona saada... Harjutada sai, kuigi klahvid käisid raskelt. Muusikakoolis oli Riga, see oli palju mõnusam :) Ma olin väga laisk harjutaja, õigupoolest õppisingi lugusid ainult koolis... Praegu on tiba piinlik ka.
Nüüd, kui lastel on tekkinud muusika vastu tõsisem huvi (varem oli niisama, meeldib see või too pill, laul, lugu), siis ikka uuritakse põhjalikumalt ja küsitakse selgitusi. Ja kuna pilliõppimise jutt käis ette ja taha, siia oli K-de sünnipäevakinkidega lihtne - klaver.
Teps mitte polnud lihtne konkreetse isendi leidmine, sest väikeses linnas lihtsalt pole pille pakkumises. Lappasin aga kuulutusi ja küsisin ringi. Ukrainad ja Smolenskid välistasin, otsisin Riga´t või siis mõnda sakslast. Kuna ma ennast ei usaldanud, küsisin muudkui targematelt nõu. Lõpuks pidin ikkagi ise kolm pilli läbi käima ja ühe välja valima. Esimene on totaalne šokk - klahvid logisesid paremale-vasakule, lisaks nagu vajusid läbi, kõla oli tegelikult väga ilus, aga pilli enda seisukord kohutav; häälest oli ka täiesti ära, lisaks oli see müügis kuskil komisjonipoes, kus mul puudus igasugune võimalus pilli ajalugu kontrollida. Valituks osutus isend, mis oli enam-vähem hääles, klahvid liikusid ilusti (ja sealjuures ei logisenud siia-sinna), ei tundunud väga trööbatud, ajalugu oli kontrollitav ja mis tekitas sellise hinnaklassi kohta normaalset kõla. Kolmanda pilli puhul, mida vaatamas käisin, olid ootused tegelikult väga kõrged, sest omanik tegi telefonitsi ikka kõva eeltöö, kuivõrd hea ja hoolitsetud ja õpetaja poolt valitud pilliga tegu on. hind oli ka vastav... aga ise kuulates-vaadates jõudsin kiirelt järeldusele, et see pianiino on oma paremad päevad ammu aega tagasi ära elanud ja mina teda 2 x kõrgema hinnaga küll meile ei taha, olgugi, et klaveriõpetaja valitud. Niisiis, jäi see nunnuke, mis valitsuks osutus, enda omaks rääkida ja koju tarida.
Hinnast rääkides: pilliõppega alustavad lapsed suure õhinaga, kuid see võib vabalt üle minna. Seetõttu ei näinud mõtet kohe 1000 raha välja käia. Aga kui mõelda, et üks klaver maksab ainult 100€, siis see on ka nagu imelik. Ikkagi suur ja tähtis asi, mitte mõni kapp. Imelik ikka, et sellise muusikariista väärtus on nii väike. Kitarr on samas hinnas...
Aga asjast, niisiis sünnipäev :D Mul küpses idee, et klaver tuleb koju tuua ööl vastu sünnipäeva. No et hommikul oleks üllatus või nii. Mõeldud-tehtud. Transadiim oli kell 22 pilliga platsis, lapsed magasid ja klaver sai tuppa sellises vaikuses, nagu kunagi pole ühtki mitmesajakilost muusikariista tõstetud :)! Oi, kuidas mul näpud sügelesid proovida, aga kus sa siis saad, kui lapsed magavad! Kannatasin suure ärevusega hommikuni. Kass oli väga umbusaldav, sest tema polnud enne oma ihusilmaga sellist elukat näinud. Siis ta vaeseke ei teadnud veel, et see oskab häält ka teha ::-)) Keris ennast pilli peale magama.
Sünnipäevahommikul mõtlesime, et äratama lapsed klaverimängu ja õnnesoovilauluga. Suur oli meie pettumus, kui nad arvasid, et see telekast või arvutist tuleb :-/ Ma ei saa siiani aru, kuidas nad kõlast aru ei saanud? Aga üllatus oli vägev, kui lõpuks unised tähtpäevalised toast välja tulid ja klaverit nägid!
Meie uue pilli kõige esimene lugu uues kodus oli seega sünnipäevalaul ja kohe teisena Karita esituses "Pesapuu ", mis räägib kodust ja perest :-) Kus ta selle õppinud on, ei tea. Vaimustus kestab!!
Kui koolilapsed ära viisin, tormasin hommikul koju tagasi klaverit mängima - nii mõnus oli üle hulga aja!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar