proteiinidieet

tänasest alustan. kaalulangus, mida lubatakse, on müstiline - 2 nädalaga 10 kg. eks näis. point on selles, et sööd liha ja muna koos lehtsalatiga, organismil jääb palju puudu, mille tõttu hakkab iseenda küljest lisa näpistama. ja veel, näljatunne pidi valke süües kaduma. eks näis.

sellega seoses ketsin eile spinatit. midagi nii jubedat pole varem minu pottides keenud... pakis oli see üsna ok, sellised väikesed kuubikud, aga kui need vees ära sulasid, siis jäi järele selline peenike puru nagu muruniiduki alt välja tuleb. oli väga suur eneseületus see endale suhu panna. õnneks maitset polnud :) kannatab süüa küll. miks see hea on, küsite, sellepärast et spinati seedimiseks kasutab organism rohkem energiat, kui see ise annab.

üks sõbrants alustas ka, ta plaanib 6 päeva teha, eelmine kord oli täpselt 1 kilo iga päev vähemaks läinud. et seisad peegli ees ja vaatad, kuidas puusad kitsamaks jäävad :D tal pole rohkem vaja ka. ma seevastu peaks mingi 2 kuud seda menüüd jälgima... aga ei tohi, kord aastas 2 nädalat maximum.

ja mingi viirus liigub ringi, ma ju korjan oma haigete mandlite tõttu kõik üles, terve nädalavahetuse oli selline tunne, et jahukott on pähe tühjaks kallatud - nagu ei valutanud, aga väga raske ja pinges oli. ja nagu tavaliselt kõhus keeras. täna on parem, kui äkilisi liigutusi ei tee.

ja veel, meie kassil on pruut! mees nägi, selline lapiline pidi olema. vend toas üldse ei püsi ja teeb veidraid hääli. päris naljakas tegelikult IRW!

Cristal

küpsetus

eile tekkis mingi seletamatu "millegi hea" isu. läksin poodi. pärast pikka riiulite vahel laveerimist otsustasin viineripirukaid teha. ostsin siis lehttagna ja viinerid ning kimasin koju. abikaasa juba ootas :) nii tore, kui mees vahel keset nädalat kodus on.
ta muidugi säras kui päike, sest oli just endale oma esimese ametliku relva soetanud. ma ei uskunudki, et need jahipüssid nii suured on (ja rasked ka). iroonia muidugi selles, et jahile ta minna ei saa, sest jahimehe koolitust pole veel teinud. pärast missi läheb. siis näen ma teda veel vähem vist, sest jahimehed elavad ju metsaonnis pool elu. teisest küljest põdrakotlett nämm-nämm!
igatahes tähistasime uut "pereliiget" viineripirukatega. tegin mõned õunapommid ka, kuna tainast üle jäi ehk viinereid puudu tuli. jube head olid :P
ühesõnaga ma olen nüüd püssivaht, sest see peab registreeritud elukohas olema, aga omanik käib mujal tööl. pean vist ka loa tegema, siis oskan vähemalt kodu kaitsta...

C.

HEAD UUT AASTAT!!!

ma siin vahepeal puhkasin. aastavahetusel käisin Soomes, uus aasta tuli laevas. ilutulestikku eriti ei näinud, udune oli, aga ikkagi täitsa kena. peamine on see, et laevast sai vägagi hea hinnaga uue parfüümi :)

Cristal

ülistades elu

nii toredat päeva kui eile pole ammu olnud! käisin tallinnas sõbranna 4-päevast poja vaatamas. no tõesti imearmas! kuu aega varem küll trügis välja, aga terve ja tore laps. ja vanemad on super. mõlemad üliõnnelikud, asjalikud, positiivsed. lausa kade olen!

kui lapsele peale vaadata, siis tuleb mõte, et ta on ju nii väike, kui hull see sünnitus ikka olla saab. aga saab ikka küll :(

värske emme ütles, et päris jube...

ise muidugi tahab juba teist last tegema hakata, võta siis kinni, kus see tõde on.

elan järgmised päevad oma roosa mulli sees. katsugu keegi seda lõhkuma tulla!

C.

jäin eile tormi kätte. oma viga ka, olin nimelt Valgerannas. sihtpunkti sain, aga autosse tagasi jõudmine kujunes väga keeruliseks. põhimõtteliselt parkisin auto maja kõrvale, tagasiminek tundus aga mitmekümne minuti pikkune. iseenesest on muidugi väga teretulnud nähtus, et miinuskraadide asemel torm on. mulle sobib. külm ei ole üldse minu element. kui nüüd mõtlema hakata, siis ka kuum mitte. parasvööde tähendab üldjuhul seda, et paraja temperatuuriga on siinsetel inimestel hea olla. mul ka :) eriti paras on siis, kui saab ringi käia mingi väikese jakiga, aga praegune kõlbab ka.
koju riputasin ka jõulunodi üles. kass ei olegi veel juhtmeid närinud. ta on ikka armas.

C.

tunne ei taha tulla...

... jõulutunne noh! täna tekitati vägisi, majandusosak. avastas, et meie koridorides ja kabinettides pole nagu miskit üles riputatud. vihastuti, tõsteti häält, lennati poodi. tagajärjeks oli 11000.- eest jõulunodi! teate ju küll - kolmnurgad aknale, tulekesed, tehiskuused, pärjad, kulinad, jne. me oleme nüüd pool päeva mässanud, kuusk on päris kena, selline lumine natuke :) aga neid asju toodi nii palju, et kuhugi pole panna, hakka või koju viima - nali!
see tunne ei saagi tegelikult tulla, kui väljas on +10 kraadi ja tuul ulub ümber maja

Cristal

tänaseks on inimese tunne tagasi :) ega ma kauem seda välja poleks kannatanud ka. arst ju rääkisn siin ükspäev, et ägedamate angiinidega hakkavad kaasnema südames valud. no mis te arvate, mis siis laupäeval oli? just-just, needsamad valud. nüüd vist tõstetakse mandlite väljalõikus varasemaks. üsna häiriv tunne oli, enam ei taha kogeda. selline hirm tuleb.

muuseas, oma geelküüntega saan ma väga edukalt elatud ja rahvas, kes ei tea, et omad pole, ei saa üldse arugi. üks põhjus on võibolla ka selles, et ma ei liigu ringi rämedalt roosade või punaste küüntega, kuhu on roosid või maasikad peale joonistatud. katsetasin sokkide nõelumise ka ära - IRW - kui nõela kätte saab, siis on ok, aga ausalt öeldes oli endal ka juba naljakas, kuivõrd saamatu ma olin. niidi vahetus läks 3. korral üsna ladusalt ;)
kartsin, et ei saa nõusid pesta või saapaid jalga, aga hoopis imelikud asjad jäävad segama.

muide, orjus registatuuris sai ka läbi, nii hea on jälle sotsiaaltöötaja olla!

Cristal

haige kui jänes

seekordne kurguvalu on juba kõiki piire ületamas. nimelt ei ole see niivõrd tavaline kipitav tunne kurgus, kui tervet pea-kõri-kaelapiirkonda haarav paistetud ja põletik. pead keeran juba kolmandat päeva koos kehaga :( ja mis kõige hullem, sellel pole mõtteski taanduda.
Magada ei saa ka, sest pikali on väga piinarikas olla. siin ma nüüd siis olen, endal juba uni, aga uinuda ei saa, lihtsalt liiga haöb on olla.
loodan, et see jama varsti möödub, ära hakkab tüütama juba!

C.

see Bush käis meil külas ära, eksole. tore, eriti vahva oli kuulata Ilvest pärast USA-katega suhtlemist, kui ta Eesti keeles kõnet püüdis pidada :D hull aksent oli jälle küljes, samasugune nagu siis, kui ta alguses Eestis ilma hakkas tegema.
sügist ilmestab jälle angiin nagu tavaliselt, seekord eriti rängalt, sest juba 2 ööd ei ole nagu magada saanud, nii paha on ikka olla. arstile väitsin muidugi, et mul ei ole üldse tihti angiine, et kohe 2 aastat ei mäleta sellist asja. siis läksin koju ja mõtlesin, et ei ole ikka üldse nii, mul ju pidevalt kurk valutab. kuna ma töötan selles kohas, kus ma just parasjagu töötan, siis on alati võimalik minna elekriravi kabinetti laserit ja kvartsi mandlite peale laskma, nii et need taanduvad suht kiiresti ja valutult. ise ma mõtlen, et seekordse agoonia põhjuseks on kurguarsti poolt antud käsk mandleid mingi vedelikuga iga päev 2 x määrida. neile ei meeldi vist ärritamine eriti... ja see, et nad 3. septembril väljalõikamisele lähevad :(

Cristal

lehvitamine

põhimõtteliselt on ikka väga imelik, kui inimene tõuseb vahatahtlikult pühapäeva varahommikul üles ja läheb tee äärde maja ette seisma, et oma mehele lehvitada, kes soomuki rongis Riiga NATO tippkohtumisele vurab... Aga nii ma just tegin, kusjuures üliuhke tunne oli seal seista ja vaadata, kuidas kolonn käänaku tagant lähemale roomas. Ma olen enne ka neid vaatamas käinud, seekord isegi teadsin, milline minu mees on. Isegi pasunat anti mulle :)
Ise veel mõtlesin, et küll on hea olla sõjamehe naine - oleks ju imelik käia nt. rekkamehele või bussijuhile lehvitamas, eksju.
Olen kuulnud rägitavat, et selline kõghe sõja-tunne tuleb, kui need tangi moodi asjad teedel liiguvad, mul küll ei tule, hoopiski soov on neid lähemalt ja seestpoolt näha. Aga eks siin mängib rolli abikaasa-staatus ka vist üsna palju ;)

C.

küüned

talv, eriti jõulueelne aeg on selline periood, kus tahaks igasugu katsetusi-muutusi teha - kas siis juukseid lõigata/värvida või solaariumisse minna või künstküüsi panna. selle viimasega ma eile siis just tegelesingi, nüüd olen väga ilus :))) ei saa pilkugi lahti! tõesti on kenad. ja nii hea, kui ei pea muretsema, et kõik on eri pikkuses ja üldse mitte esinduslikud. ma ikka pikalt kaalusin seda mõtet ja mingi aastase aja järgi nüüd siis ikka tegin ära.
eile õhtul oli veits imelik, näiteks tikke ei saanud toosist kätte, ahi oleks napilt küdema panemata seetõttu jäänud, aga siis ikka sain, nüüd olen juba osav. nööbid lähvad lõdvalt kinni, lukud ka. trükkida on raske, väga isegi, ei suuda otsustada, kas peaks kasutama küüneotsi või sõrmepatju, mõtlen veel.
solaariumisse sel aastal küll ei lähe, suvisest Leedus kõrbemisest on käed ikka täitsa pruunid veel :)
tuka lõikasin juba sügise alguses, igati rahul, nii et jõulupeod võivad tulla.

Cristal

mu töö juures ei tööta ikka normaalsed inimesed. teisalt ei saa nad ka normaalsed olla, kui iga päev on ninatpidi koos 800 naist... üks tähtsam kui teine ja vahel mulle tundub, et koristaja on ikka kõige tähtsam :( asutuses on muideks ca 20 meest ka, kujutage ette, kui kollektiivist on 2.5% mehed, jube vähe ikka. no ja eile, kui juhe oli ikka täitsa kokku jooksnud, tulid siia mingid mehed automaatvastajat! üles panema. ise siis mõtlesin, et need on ikka väga kenad kujud, üldse ei õienda, sõima ega vingu mingite asjade pärast, küsivad aga normaalseid küsimusi ja ootavad rahulikult. samas mingi sekretäri-neiu käest sain ma hommikul nii et suled sahisevad sõimata, et miks uks on kinni. kogu selle jura mõte oli nüüd selles, et ma sobin meestega ikka palju paremini. vot!

C.

tervist!

ma pole nii ammu siin käinud, et ei mäleta enam, kuida siia tullake. aga sain ikka sisse.

selline tore vaheldus on vahepeal toimunud, et ma olen nüüd sekretär mitte sotsiaaltöötaja. nimelt meie sekretär läks haiguslehele kaheks nädalaks ja jättis mind selle hullumaja eest vastutama.
põhiliseks probleemiks on arveldamine, nagu kohe alguses arvata võiski... rahadega sehkendamine ei ole ikka minu rida. põhimõtteliselt pole midagi hullu veel juhtunud, isegi kassa klappis! aga ikkagi ei meeldi see mulle. täna hommikul näiteks tekkis kupüüre ritta seades imelik mõte - seda on siin nii palju, miks keegi raha minema ei vii või ära ei võta - no anna kannatust, ma olen ikka täitsa juhe! ja seda mõtlesin ka, et kuidas on võimalik, et kassapidaja või raamatupidja varastab nö oma tagant. kui loll peab see inimene olema, et mitte aru saada, et puudujaak hakkab otseselt temale viitama... eks ole igasugu inimesi.
nüüd ma siin siis olen, isegi lõunapausile ei saa.

Cristal

imelik, millegipärast ei ole ma üldse siia kirjutama jõudnud. võib-olla on asi selles, et talv saabus ja näpud on kanged. ühesõnaga ei tea. ja mis talve puutub, siis muidu pole nagu hullu, aga juuksed on elektrit täis. see on peamine põhjus, miks ma viimase nädala jooksul olen mitu korda telefoni haaranud, et juuksurile helistada ning lasta tal käärid valmis panna. siiani pole veel helistamiseni jõudnud. kahju ju ka natuke, nad nii ilusad pikad. kui nüüd mõtlema hakata, siis lühikesed juuksed lendlevad kogu aeg ümber näo, pikad saab vähemalt taha kinni tõmmata.
selline tähelepanek oli ka ükspäev, et viimase aasta jooksul on kuidagi rohkem aega olnud aastaaegade vaheldumist jälgida. ei saagi aru, kas tegemist on vanuse suurenemise või lihtsalt aja ülejääkidega. tavaliselt on ju nii-nii kiire, et sügisele järgneb kevad ja ei mõista, kuhu talv kadus.
terve sügise ma nautsin vaatepilti, kuidas lehed aeglaselt puu otsast alla libisesid või nagu vihm sadasid, nüüd just hetk tagasi ahmisin õhku, kui pilk kuusetipule pidama jäi, kus oli tuhandeid härmatanud käbisid :) aga eks mul ole käbidega om a diil, olin ju kogu neiupõlve Orav...

üks hirmus kogemus oli ka vahepeal - "Fame" - ärge minge vaatama! jube oli, puhas teismeliste porno, täitsa piinlik kohe! mõelda vaid, et selleks sai Tallinna sõidetud kõige jubedama ilmaga, mil kogu see talv otsustas maha sadada. ja see fucking Linnahall oli ka nii külm! Õnneks oli etenduse lõpus '80-ndate popurii, see oli hea, kompenseeris veidi eelnenut. ei, ega ma ei salga, et mõned numbrid päris head olid, aga see üldine värk oli ikka teismelise hingeelu ja eks publik peaks vist ka selles vanuses olema, et asi meeldiks.

Cristal

see suur et - mõndades poodides ikka ei ole vaja käia. nimelt on mul nõrkus ühe väikese loodustarvete poekese vastu, mis Pärnu südalinnas ühe nurga taga paikneb. millegipärast viivad mul jalad nagu iseenesest mind sinna ja välja ei taha tulla.

loomulikult on seal, mida uudistada. eelkõige käin omale teed ostmas - puhas roheline tee põõsa tipulehtedest jasmiiniga mm........ see on nii hea, et ma pean ikka üsna tihti uue paki järel käima. ja loomulikult kõik vidinad ja soolalambid ja kristallid ja raamatud üle vaatama. kusjuures tavaliselt mulle need poed ei meeldi, kui Tartus koolis käisin, siis seal vanalinnas oli ka üks selline, aga ta oli nagu liiga India-hõnguline, hais oli vänge (viiruk nähtavasti, mis ööpäevaringselt põles). see aga on mõnus.

ja nüüd ma siin võitlen iseendaga, sest seal on ühed maruilusad kõrvarõngad. tahan! niuks-niuks-niuks!! iseenesest ma ei peaks neid ostma, septembris alles täiendasin oma kollektsiooni. muuseas kui keegi küsib, milliseid ehteid mul kõige rohkem on, siis konkurentsitult on need kõrvarõngad.

ja nii ongi, aga tee on hea, jooge kõik, soovitan!

Cristal