uus diagnoos

loen mina ja loen üht töödokumenti, aga aru ei saa mitte, et kuidas siis selline haigus???

leiutasin uue diganoosi - naerupuudulikkus :D

õige haigus oli muidugi neerupuudulikkus... minu diagnoos seega düsleksia.


aga see on kusjuures jummala ohtlik haigus, kui tõsiselt mõtlema hakata. kui inimene ei naera, siis on jamasti. mul on hetkel selle uue haiguse raskekujuline vorm ;) Viimati naersin südamest ja üle igasuguste piiride kinos, kui "kõht ette" vaatamas käisin. aga see oli septembri keskel.

tähed küll, aga kuhu tantsud jäid?

heldene aeg! jube! kaameratöö eelkõige. ma nii ootasin seda naljasaadet, nüüd mõtlen - miks küll?

Luisa oli suht ok. martin tegi esituse ilusaks, nii nummi mees ikka, aga seetõttu vist, et Gerli on mu suur lemmik. uus tüdruk liikus ikka ka, tore.

nii puist tantsu pole ma kunagi näinud, kui Ojuland tegi. see on eht tema. kahjuks.
põhimõtteliselt ma keskas tantsutundides suutsin ikka paremini muusikasse tantsida ja pehmemalt liikuda.

Koit, oh Koit! pablab liiga palju, nagu alati. õnneks hea lihtne tants algatuseks. laulmises ei ole ta nagu arenenud, tantsus võib isegi tulla midagi. armastus peale või midagi ;)

Beatrice - no on puuhobused, ma hakkan juba kurjaks saama... ega ainult moekas kostüüm ei tantsi!

Karismaa päästis saate, ütleks ma :)

Peep Vain ja Olga - ma polegi enne näinud, kuidas dressides peotantsus esinetakse IRW. muidu võib sellest mehest täitsa asja saada, liigub hästi, võiks isegi öelda et pehmelt.

oi kui hea on ikka teisi kritiseerida ;)

suursaadik - ju jääb (rehmab käega). aga eesti keel tuleb tal see-eest hästi välja.

värnik on lihtsalt värnik. kogu oma olemusega. nii sportlane. ja kui ta oleks saanud, siis oma partneri oleks ta sealsamas lahti riietanud. sportlastega on selles mõttes hea, et nad suudavad sammud selgeks saada. ja ta suudab rohkem rütmis liikuda, erinevalt erki noolest.

keda nüüd esineseks panna, mhmmm... karismaa või värnik? ei teagi kohe, värnik vast seekord. karismaa on kogu aeg hea, juba lapsepõlvest. ja tal on lavakogemus all.

et selline saade siis. vaatame edasi.

teie kriitik

mis sa nädalavahetusel tegid?

mina keetsin seeni. praegu on küll selline seenemaitse küljes. ikka täitsa kõrini sai lõpuks. no nad ei lähe ju keema, oota ja oota. see-eest on mul nüüd külmkapp võiseeni täis ja marinaadis on ka üht-teist.

siis on veel plaanis kõrvitsat sisse teha. eile sain hea uudise, et Sepa Linda hoiab mulle tagatoas üht suurt nunnut :))) see tegi kohe nende lõputute võiseente lademete vahel tuju rõõmsaks. mehe kodukandis on (nagu igal pool maakohtades) üldse vahvaid nimesid. Eestile on tavaline, et kutsutakse inimest perekonnanime järgi, aga naljakas on ikka. mõned kõnekama näited muudest nimedest, mis sealkandis rahva suus levivad - Irta Loll, Täitsa Lõpp, Kärnase Liisi.

novot ja purgid saan ka maalt ämma käest, mille sisse kõrvits teha. mul on sel aastal purgid kuidagi jummala otsa saanud. vahepeal ei tahtnud keegi midagi talveks sisse teha, aga nüüd on see vist jälle au sisse tõusnud. seened-kurgid-marjad-mahlad-silmud-kõrvist.

ega ma praegu ei ütle, et elu on lill. pigem kirju sügiseste lehtede vaip.

ja veel

sellest, mis töö juures toimub, et taha ma üldse kirjutada. isegi mõelda ei taha, vastik hakkab.

kui kõige olulisem inimene, kelle juurde kõik niidid kokku jooksevad, haigeks jääb, läheb lahti tõeline hullumaja. ja mitte et inimene ei võiks haige olla, aga asendaja võiks olla. päriselt!

karjuda tahaks, kõvasti!!! LOLLAKAD!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! KLAARIGE SEE ASI ÄRA, NO KUI RASKE ON LEIDA ISKUT, KES SUUDAKS ELEMENTAARSET SEKRETÄRI TÖÖD TEHA??? MINA ROHKEM EI JÕUA, EI TAHA, EI SUUDA! SAATE ARU, MUL ON MEES SÕJAS, PÄRIS SÕJAS, MIND ON VAJA AIDATA, MITTE MINA EI PEA SEE TAMMEPUU OLEMA.

aitab, vasakule ära, õhku hingama.

Cristal

mu kallile, sest muidu on liiga valus

saadan tuule su juurde,
et ta sosistaks salaja,
et ta räägiks kõigest sulle,
räägiks sellest, kuidas vajan sind ma.

saadan pilved su juurde,
et nad seisaks su ees,
et nad seletaksid sulle,
et sa näeksid, mis toimub mu sees.

JA MA SIND NII SIIN OOTAN,
ET EI TEA MIDA ENDAGA TEEKS...
IGATSEN NII JA LOODAN,
ET KORD TAGASI TOOD MU SÜDAME!

saadan öö su juurde,
ilma sinuta kõle on see,
saadan suudlused suule,
see on ainus, mida teha võin veel.

saadan kuu su juurde,
et ta näitaks sulle teed,
läbi piinava une,
läbi ööde mitmete veel.

ma ei taha ausõna midagi muud, kui oma pea talle sülle panna

ehitame maja, ehitame maja, kena väikse maja...

ütleme nii, et nädalavahetus on olnud üliasjalik - isa ehitab kuuri ja mina käisin seda värvimas. peab tõdema, et kaks päeva pintseldamist võib väga edukalt tekitada kutsehaiguse - parem käsi kisub näppude kohalt krampi ja õlavööde tuikab, ja veel, selg on värvi järgi kummardamisest ka veits hell. ega ma ei kurda, lihtsalt konstanteerin fakti või nii.
ilus on, isegi väga, minu lemmikvärvi tuli - rootsi punane, ääred teeme pärast valgeks, siis on nagu päris. kahju, et maja selliseks ei tehtud. isa ei tahtnud, nüüd on selline kreemjas-valge. pole ka viga.

seenele ei jõudnud, ämm just helistas, et neil on lõputult võiseeni Koongas. ma olen nendest kuulnud legende, et lähevad pikad kollased seene read, et ükshetk tuleb süda kõvaks teha ja lihtsalt ümber keerata ja mitte rohkem vaadata. nii pidigi olema. ma lähen järgmisel reedel, tahaks näha, kui ei ole! ma ei ole siiani neid jutte uskunud, sest 3 aastat pole ühtegi kollast seent näinud...

igatahes praegu hakkan kontserdiks sättima, keegi norra tenor pidi tulema laulma ja meil on piletid:)

kribamiseni siis!

Cristal

kirjutaks kinost

jeh! käisin eesti "kunsti" toetamas, "Sügisball" loomulikult. kui lühidalt kokku võtta, siis kõik oli kole. näitlejatööd ilusad, kuig ka näitlejad olid koledad.
esimesed pool tundi toimus igasugust õudust, kõik ilma sõnadeta. kui see oligi suur kunst, mille eest auhindu antakse, siis ma parem vaatan usa komöödiaid või ulmekaid edasi.
prantsuse filmid, mis festivalidel võidavad, mulle näiteks meeldivad. nendelt võibki oodata sellist veidrat kunsti, aga eesti filmi puhul tahaks ikka midagi hingele. sügisballist jäi küll kraapiv tühjus hinge. võibolla on see tänapäeva ühiskonna peegeldus - jah nii ongi, kui järele mõelda. ei tea, millal see helge ajastu jälle jõuab? ootan pikisilmi, tõesõna.

Minge metsa!

päriselt ka!



Tahkuranna vald, Pärnumaa

pulmapeo reportaaz

pulmadega on vist nii, et enda oma on alati kõige ilusam. mõnele ka õudsam, kui igasugu asju juhtub, mida juhtuma ei peaks (nt. tuleb läbi peatänava valgetes sukkades ja valges kliedis joosta kingade järele, kuna äi unustas need koos kleidiga juuksurisse toomata ning registeerimise aeg on liiga lähedal ja telefon on kodus ja äi magab autos, et bussijaamast sugulased peale korjata... seda lugu lugesin kuskilt pulmafoorumist eelmisel aastal). minul oli kõik väga kena, aega piisavalt, ilm ilus, mees rahulik ja kena. ainult juuksurist tulles juhtus väike äpardus - andsime teise auto mehe sugulase kätte, et nad sellega peokohta sõidaksid, minu omaga sõitsime koju. seal avastasime, et koduvõtmeid polegi... õnneks telefon oli ja kiire kõne peale oli võti 3 min pärast kohal, kuigi sõita oli läbi linnaliikluse 4 km ja 3 foori ;)

laupäevases pulmas võttis siis mu onupoeg naise, kellega nad 10-dat aastat koos on :) peasüüdlaste enda sõnul "oli ka juba viimane aeg!"

pean mainima, et paar oli ilus, isegi väga. kuigi ostetud kleit pole ikka nii personaalne kui võiks.
kohtumispaigaks oli valitud viimsi vabaõhumuuseum, kus avanes müstiline vaade tormisele merele. pildid tulid ilusad, missest et soengud ja meik minema lendas. sealt edasi sõideti läbi Tallinna! suure kaarega väikesesse mõisa, pulmarong lagunes täitsa ära, sõideti ikka väga erinevad teid pidi viljandi mnt. algusesse, kus kõik jälle kokku said õnneks. mõis kena, pulmavana vahva, toidud head, bänd ok.

aga minu arvamus on, et pulmi tuleb suvel pidada, siis on kõigil parem. ausõna!

ja veel, pulm pole ikka mingi pulm, kui registeerimist ei näe ning "jah!" ei kuule. nii just oligi. pettumus missugune. ma saan aru küll, et see on nende otsus, aga ikkagi, pidulikkus kaob nagu ära.

C.

juhtub ikka ;)

teate, on üks mees, kes mulle mingil põhjusel meeldib, kohe algusest peale on meeldinud. kui ma teda esimest korda aastaid tagasi kohasin, siis lihtsalt tõdesin, et ok tüüp on. viimas(t)e aasta jooksul aga on toimunud mingi muutus, ta on kuidagi täiskasvanuks saanud või mind oma mehe eemaloleku tõttu kohe tõmbab hästi lõhnavate meesolevuste poole. mitte et mingit eesmärki oleks, aga niisama, hea on istuda, kui saab sisse hingata kalli parfüümi lõhna, milles on natuke kanepisegu...

ja nüüd ma sain teada, et ta oskab rumbat! saate aru, rumbat. super! see on ülim tants, muud ei ole vaja, kui on rumba. lihtsalt.

on hea teada, et kuskil seltskonnas on keegi, kellega sul on hea koos olla, kes ei ole just nagu su sõber, mees või vend, vaid lihtsalt on. ja hea on olla. rahulik, mõnus, hea. kuiva punase veini või rummiga.

hea on sellepärast, et kui oma mees ka on, siis ikka on hea. ei mingeid pingeid.

ajaauk

tööga on nii, et kas seda on või ei ole. praegu on, kahjuks. palju on. mõistetav iseenesest, eelarve peab aasta lõpuks realiseeritud saama, muidu on jama.
mõned mõttes on hea, et aeg kiiresti läheb, viimane päev, mida mäletan, on pühapäev, täna juba reede. teisalt mitte nii hea - pulmamineku riiete kohaendamise jaoks on ainult tänane õhtu... ehk ikka saan korda.

pean oma looma arstile viima täna. tegelikult oli aeg küll kolmapäevaks, aga ta ei andnud näole, kadus kui vits vette. ilmus alles 2 h pärast. kusjuures ta alati tuleb, kui ma kutsun. ma veel hoidsin suu kinni arsti koha pealt, et äkki kuuleb ja hakkab kartma. mine võta kinni, milline tihane ära lobises, et vaktsiini saamine õhtul ees ootamas ;)
kusjuures ta on nii kaval, et täna ei tulnud üldse tuppa. mõtlesin, et jätan ta päevaks tuppa ja siis püüan kohe ukselt kinni ja autosse. nüüd on kuskil tormide käes. eks ta ise teab.

et siis ärge mind süüdistage, kui pulmas eriti shikk välja ei näe.

Cristal

teatrit ka

nonii, olin kultuurne, käisin teatris. vanemuise "suurema kurbuseta". ei olnud kurb etendus, päris lõbus õigupoolest, kui näitlejatööde peale mõelda ja koomilistele kohtadele või merle jäägeri rollile vanaprouana. super rolli tegi ta! kurb aga oli see, et ilma roppusteta nagu ei olegi kunsti tänapäeval - ikka iga võimaliku ja võimatu koha peal lendas igasugu "meelitusi". nagu sõjaväe välilaagris...
rahul, et käisin. ikka parem kui endla tükid. tahaks linna- ja draamateatrit ka. nüüd varsti tuleb "sõdur", sinna lähen.

teate inimesed, päris sügis on käes. õues oli eile surma lõhn. see on selline koltumise ja kõdunemise lõhn, mis on segatud rohke vihmaga. maa pühtakse sogast puhtaks, et talv tulla saaks. niimoodi see lõhnab. enne päris sügist ei tunne ma seda kunagi. aga seened kasvavad :)

C

juhhuu! mina ikka elus :)

olen tagasi tööinimene, st. terveks tunnistati :) aga natsa ikka kraabib kurgus, muidu süüa saab ja juua rohkem kui 1/4 lonksu korraga. see viimane on eriti oluline, sest ma joon palju vett, 1-2 l päevas kindlasti. see oli kohe kole, kui ei suutnud nii palju neelata läbi valu, et organism kuivast ei karjuks. nüüd on toredam.

tallinnas käisin täna. mulle ikkagi meeldib seal iga mõne kuu tagant kimamas käia. tänase reisi tulemus oli talvesaapad. kuigi läksin pulmadeks pükse või midagi otsima. eks seppälä peab ikka selle juures aitama. pluus on olemas, see on ilus :)

arvuti suri vahepeal ära, ikka täitsa, c-ketas andis saba :( nüüd on uus ja parem, vist. ja ilma sabata rott on ka, selline paljude nuppudega, igavesti edev ;) käsitleda veel ei oskagi, aga häält saab hiire pealt reguleerida ja kirju vist avada ja midagi veel.

kribamisteni!

C.

reportaaž haigevoodist

ühesõnaga asjalood on nii, et s....gi pole muutund :(
ikka on jummala kehv olla.

alguses võis ju aru saada, miks neelata on valus ja paha - ei olnud veel moodustunud kaitsekoorikut sinna kohale, kus mandlid välja rebiti. aga nüüd on ilus koorik, aru ma ei saa! ikka valutab ja neelamine on suuremat sorti eneseületus iga kord. kahtlustab algavat kurgupõletikku. ei ole tore, oleks ikka pidanud antibiotsid peale küsima.

ja proovige nuusata või aevastada, kui iga kord on tunne, et kurk tükkideks lendab. mõnes mõttes on naljakas ka, kui pidevalt selle mõtte käes vaevled, et mis järgmiseks.

kõige tipuks otsustas kauaoodatud korstnapühkija täna tulla. just täna, kui ma kummardada ei tohi. nalja hakkab saama...

päikeselist päeva teile ka!

C.

nüüd on nad lõpuks läinud

mandlid noh! ootasin üle poole aasta.
lasin kohaliku tuimestusega teha - nägin, kuulsin, kogesin kõike, vist ei oleks pidanud. aga ikka kergem, kui läbi veritseva kurgu oksendada, onju (narkoos mõjub nii).
igatahes arst sai minu piinamise eest oma osa, olude sunnil köhisin talle verd näkku ;)

op ise oli ainult 15 min, aga pärast algas õudus, ikka päris valus oli.

koju sain eile hommikul, tänane hommik oli aga poole jubedam... kurk kuivas öösel ära ja uuesti neelama õppimine ei ole üldse kerge.

praegu saan veits süüa, õhtuti kergem. külm kartulipuder ruulib!

ja selg on voodi nägu :(

ikka teie,

Cristal