juuksuris

2 aastat tagasi tegime nulliga, et juuksed kenasti kasvama hakkaks

Nüüd on juuksed piiiikaks veninud ja Karina naudib iga hetke selles toolis

väga asjalik ja rahulolev Karita juuksuritoolis

nikerdusi isadepäevaks

õnneseened

Esimene kord päris juuksuri juures: midagi eriti maha ei võetud - 4-5cm vast. Kamm ei käinud eriti läbi enam, nüüd hea mõnus siluda :) Lokid jäid natuke nirumaks, aga küll nad jälle kasvavad. Nagu näha, meeldis neile väga. Ootamise käigus roniti läbi peapesutool, vaadati hulgaliselt moeajakirju, valiti välja lemmikmodellid ja nihverdati niisama. Meie juukrus Piret on muidugi super-tore ka - tnx!

kuidas veeta sudune ennelõuna

kui kõik algusest ära rääkida, siis tuleb alustada sellest, et magamisgraafikud on selle kodus-passimisega totaalselt segi läinud või on see sügise pimedusest - mine võta kinni. igatahes täna tegime silmad lahti natuke pärast üheksat! olid ajad, kus äratus oli kuuest, vat see oli jube :S hilisel ärkamisel on oma võlud, aga pahupool ka ikka - siis on KOHE süüa vaja (mina ärkangi tavalist Karita mangumise peale: emme, tõuse üles, lähme sööma!). see tähendab, et pudru tegemiseks pole aega, saavad jogurtit ja kõrbinaid või puuvilju. siis on probleemiks veel lõunaunne jäämine, sest kuidas sa lähed magama, kui öösel 12 h puhatud on. hetkel ongi kell kaks ja teisest toast kostub ikka veel sosistamist (muidu on enne ühte ikka vaikus). seejärel on jama nende ülessaamisega, sest ei taha ju 4-ni lasta magada ja siis ööunne panekuga. nad küll lähevad kenasti voodisse, kui õige aeg käes on, aga sellise nihkes päevakavaga toimub see alles pärast üheksat ja see mulle ei meeldi, sest õhtud on minu-aeg.

tegelikult tahtsin ma rääkida sellest, et sügistormiga on väga šeff lastega väljas olla - tormavad koos tuulega nagu hullumeelsed ringi, teevad kätega lennukit ja vuhisevad mäest jooksuga alla. lasteaias ei olnud täna ükski rühm õues, kuigi vihma ei sadanud. eile just üks õpetaja kiitles, et sõimerühm käib iga ilmaga väljas. no ei ole ju nii... minu lapsed said vähemalt värsket õhku täna. kui korra nina asjaajamiste pärast rühma ukse vahelt sisse pistsin, siis oli näha kamp hullumeelseid energiaülejääkidega lapsi...

ja siis me läksime kodupoodi nätsu ostma. see oli viga! tähendab, näts oli hea, aga pärast tuppatulekut määris Karina selle endale keset pealage - oli teisel nagu patsiga pandult tutt juukseid pealae peal püsti :( nuta või naera, ausõna. kusjuures ma olen korduvalt rääkinud, et ärge juustesse pange (see on sama teema nagu vanaema jutt, et mida iganes te teete, ärge uba ninna toppige. ja loomulikult on naastes uba ninas kinni...). Karinal olen korra juba enne ka välja kamminud, seda suure kisa saatel. õnneks seekord oli kodus šokolaadi, mis enam-vähem nätsu ära lahustas ja sai libedamalt välja kammida, kui eelmisel korral. šokolaad tuleb ära sulatada muidu, vastasel juhul ei mõika. hädakisast siiski ei pääsenud, aga see oli selline kannatlik protest, sest iga inimene (isegi Karina) mõistab, et pole mõtet vastu punnida ja näts on tarvis eemaldada, eksole.

õhtuks ei tundu ilm paranevat, seega lähen kana tegema.

helge pea või tuhmur?

ma olin väga üllatunud, kui Karita rääkis ükspäev, milline on tema parem, milline vasak käsi! algul jälgisin suht hämmeldunult, et mingi nali, siis testisin veel ja oh imet, ongi selge! mees veel küsis, et milline on õe parem käsi, kes üle laua istus. algul ütles valesti või noh peegelpildis õigesti. siis õhtul proovisin veel kord üle laua istudes sama asja ja siis ütles juba õigesti! lasteaias ka pole teema päevakorras olnud. loomulikult tunneb ta kõiki värve ja tunneb alati huvi, kui kuskile midagi kirjutatud on. ma siis loen talle algul tähti ette ja näitan, milline on mis. siis loen jutukest ka. legod ruulivad - nii suured kui väikesed tükid. kannatust pusida on üksjagu :) muidu üldse selline pedantsem, korralikum, põhjalikum.

Karina kahjuks hetkel nii helge pea pole - põhivärvid on ok, jutukesi kuulab, laulab ja tantsib hästi. kätest pole aimugi, tähed ei huvita veel. kõik mis kukub, maha jääb, üles ei võta, appi ei tule. lemmikväljend "ei!" pidevalt, iga asja peale. jube jonnakas hetkel, mingist selgitamisest/moraalitsemisest/nurka panemisest kasu pole :( nagu hane selga vesi, ainult oma suu väsib ära.

aga puzzlede koha pealt on mõlemad endiselt täiesti tuhmid. no ma ei oska õpetada ka rohkem, et kuidas peaks mõtlema. oma loogika järgi olen neid õpetanud pikalt ja pidevalt, lõpuks lähen ikka närvi ja kraamin mingi teise mängu välja, kus eduelamus ka tuleks. ikka täiesti suvaliselt lahmivad :( ju siis kunagi hiljem. ega ma ei tea ka, mitme tükilist puzzled 2 a 7 k vanune laps kokku panna võiks osata. meil on mingid 12-tükised puupuzzled ja siis 9-tükilised  puzzleraamatud, aga ei midagi. 4-tükist oleks hetkel juba piinlik ostma hakata mu meelest. ju siis mingis osa peabki hiljem tulema, kui midagi väga hästi on.

haigus vol 6

nagu juba mainitud sai, siis Karinal on angiin. õnneks taandub vaikselt, kuigi mandlid on endiselt väga paistes. mingi hetk ei söönud 4 päeva midagi peale jogurti ja natukese banaani (väike paast ei teinud talle muidugi halba, eksole :P). üldse on nad terve kodus olemise aja mõlemad jubedalt toiduga põiminud. vahepeal hakkas juba looma, aga nüüd on jälle "kärss kärnas." 

täna käisime arstil ja sealt väljudes haaras kõiki tohutu nälg - Selveri sildi nägemine pani neelud tööle. sinna me igatahes ei läinud, sest poesalat ja grillkana pole my cup of tea. kodus ootas kana tegemist, aga midagi tahtsid kõik kohe saada. võtsime Piadorast ühe pizza ja vurasime koju. jube nämma oli - kõik sõid ja mõnulesid. siis käis peast läbi, et mõneti ma mõistan neid vanemaid, kes oma lapsi rämpstoidul kasvatavad - hea vaadata, kuidas laps isukalt sööb ;) muidu meie majas tavaline vaatepilt, kus mina vaaritan 3-käigulise lõuna, vahel soostutakse võtma amps või kaks, tavaliselt lükkab üks puutumatult toidu kõrvale ja kukub jorrama, et vaja kommi või nätsu või jumal teab mida. mitte et nad pidevalt magusat matsutavad, aga soov midagi head saada on neil küll pidev. vahel ma mõtlen, et peaks hunniku komme kätte andma ja isu täis süüa laskma. usku sellesse pole, järgmine päev tahavad jälle. 

haiguste teemal veel: minul on läkaköha ja mükoplasma bakter, mõlemad pahategijad istuvad bronhides. ise uurisin ja puurisin, kui AB-d mingit mõju ei avaldanud. palusin siis arstilt vereproovi, mis neid haigusi tuvastab. arvas, et võib kah, kui ma ise seda vajalikuks pean. no ja oligi. siit moraal, et kui kellelgi tehib köha, mis käib hoogudega ja vahepeal on tunne, et õhk saab otsa ja jõud ka, siis laske arstil KOHE teha lisaks tavalisele vereproovile ka eelnimetatud haiguste otsingud. nüüd on õige AB peal ja hulka parem kohe :) see värk on väga nakkav ka, nii et mees käis täna vereproovil (köhib hullupööra ja jõud on täitsa kadunud). lastele pidavat praegused AB-d mõjuma. nende kaudu see jama tõenäoliselt meie majja jõudis ka.

nii et järgmisel nädalal veel kodusel režiimil. õue õnneks saab - väikesed rõõmud ikka.

P.S. vaip sai puhtaks ja kuivas isegi õues ära. väga jubedalt ei haisegi geeli järele, ju tuuldus välja.

kuidas sisustada esmaspäeva õhtupoolikut?

esiteks käia ära perearstil, sest Karinal tekkis laupäeval kõrge palavik ning kurgumandlid punetasid ja paistetasid üles. diagnoosiks: angiin. raviks: AB, jälle. hetkel siis selline situatsioon, kus igal pereliikmel isesugused AB-d, kõigil erinev skeem ka veel, väga keerukas on meelde jätta, kes, mida, millal, kuipalju...

aga rõõmsama poole pealt (mõnele muidugi kurvema) saab näiteks õhtut veeta niimoodi:

kaks hullumeelset vedasid kapist välja 3-liitrised pesupesemise geeli ja kallasid ühe neist meie magamistoa vaiba peale :S teist veel ei jõutud või ei suudetud lahti keerata. need olid muide täiesti täis, ma just ostsin... kuna tegemist värvilisele pesule mõeldud geeliga, siis oli see erksinist värvi ka veel, vaip muidugi valge. õnn-õnn. 

meie mehega olime parasjagu elutoas arutamas remonditeemasid, sest meil väike sanitaarvärk hetkel käsil. kusjuures too kapp on otse elutoa ukse kõrval koridoris, kus sellised asjad hoiustatud on. see polnud muidugi esimene kord, kui need pudelid "jalutama" läksid, aga siiani pole neid koridorist ära veetud ja korgid on ka peal püsinud. olukorra lahendus oli järgmine: lapsed läbi pragatud, nurka saadetud - ja teate - vitsa ka natuke antud (sest nad teavad liigagi hästi, et see tegevus on väga no-no), endale tuhka pähe raputatud. siis vaip vanni veetud, kogu boileris olev soe vesi ära kasutatud ja vaip enam-vähem puhtaks saadud (oli teine ikka põhjani läbi sinine) ja õue kiiguraamile kuivama viidud. tilgub seal vaeseke nüüd. lubab öökülma, ei kujuta üldse ette, kas kuidagi tolle tilkuva 3x4 m iluvaiba sel talvel kuivaks saabki. ise haisesin ikka suht võikalt tolle geeli järele, mees kah, sest mina ju ometi vettinud vaipa kuivama vinnata ei jõudnud. 

pärastpoole oskasid lapsed küll terve õhtu rahulikult mängida, ühtki jonnihoogu ka ei esinenud ega üksteise eest millegagi äralidumist. ju siis jõudis kohale mu epistel, mis sisaldas muuhulgas repliiki ja nüüd mängite terve õhtu ilusti oma toas, ei virise ega kiusa õde ja ühtegi pahandust enam ei tee!!

nüüd siis närvide rahustuseks väike virtuaaltiir kohalikul kinnisvaraturul. suht lootusetu seis, nagu ikka, aga juba harjumuseks saanud tegevus. aga sellest mõni teine kord, kuivõrd ebaloogiline on hinna-kvaliteedi suhe.

jooksuklaver

mis on jooksuklaver?

variant A: jooksu pealt mängitab klaver

varaint B: tittede  mänguasi, millega on käes hoides hea ühest toast teise tuisata

variant C: klaver, millest saab üle joosta

.........................................................

õige vastus: C

K-dele kingitit sünnipäevaks selline mängumatt, mis näeb välja kui klaver ja teeb klaveri häält ka (pooltoonid ja puha!). selline pehme ja kokkurullitav iseenesest. lisaks on võimalik see erinevaid viisijuppe mängima panna, kui õige koha peale astuda, hääletugevust timmida, muuta kõla erinevate pillide sarnaseks, salvestada ja veel paar asja, millest ma pole aru saanud ;) lapsed oskavad neid kõigi funktsioone muidugi ise kasutada, aga toda hääle mahakeeramise kohta ei "osata" kohe mitte üles leida. kust kõvemaks läheb, see on alati teada.

no ja Karina tegigi täna jooksuklaverit. see käib nii: võtad ühest seina äärest hoogu, hüpled üle mati paari klahvi puudutades ja tormad edasi teise seina vastu, kus ootab ees peegliga riidekapp. ja siis sama teed tagasi. jube lõbus on :D ma kuulasin, et ta maandus suht samade klahvide peal alati - selline huvitab meloodia, koos jalarütmikaga. lõppes see muidugi, nagu tavaliselt - pill tuli pika ilu peale - ta põrutas vastu peeglit nii et näpud ja nina ragisesid. nuttis natuke süles, pärast tegi veel igaks juhuks paar ringi.
kui see matt meie majja tuli, ei osanud ma seisukohta võtta, aga viimasel ajal on see mõnus ajaviitja küll. soovitan!