hädatapp

seekord ei ole pealkiri mõistukõne, päris tõsilugu kohe. 

nagu kõik teavad, liigub Eestimaal seakatk. Herr Abikaasa vanematel on ka alati mõned ruikamid laudas olnud, nii ka nüüd. millegipärast kevadel uusi põrsaid ämm ei võtnud, ju ta siis aimas midagi... a too viimane oli ikka juba väääääga suuuuuuuur. õnneks neil oli 1 siga, ümberkaudsetel on ikka mitu. neid kõiki korraga ju maha ei löö, seega ehitavad palehigis nüüd aedu ja soetavad desovanne jms. 

ükspäev siis ämm helistas, et nüüd tuleb siga ära lõpetada, sest katk on liiga lähedale tulnud juba ja noh, eks elukas on suur ka. nädala jalu edasi ka ei julgenud enam lükata, et jahedamat ilma oodata. 

käivad ju kõik metsas marjul-seenel-jahil, maal inimesed ikka rohkem suhtlevad üksteisega: ajavad juttu poe juures, käivad üksteiselt mune-piima-kartult ostmas, ühesõnaga liiguvad ja kannavad jalgadega kõike laiali, mis aga külge jääb. oleks naiivne arvata, et Pärnumaal katku pole. seega nuga tuli teravaks ajada.

tavaliselt on meil selle töö peal 3-4 meest, seekord põhitööjõudu polnud, sest noh, nad lihtsalt ei saanud appi tulla. ei mul ega Herr Abikaasal vendi pole, seega pidime ise hakkama saama. äi muidugi ka, aga ta juba eakam. minu roll on läbi aastate kuidagi kujunenud nii, et olen vaadanud, kuidas siga rippu tõmmatakse ja soolikad välja lastakse. siis juba siseelunditega toimetanud. eelneva, ehk torkamise ja karvavõtmise osa olen toas mööda saatnud (või siis ukselt piilunud). seekord siis tuli käed külge lüüa. torkamise osale õnneks küll mitte. imelugu, et nad kahekesi selle maailmatuma eluka laudast kätte said ja kõik nii lihtsalt läks!

ega's midagi, hakkasime toimetama, kui siga täitsa surnd oli: soe vesi vanni (väga soe, +72 kraadi olevat see temp., mille juures karvad hääste lahti tulevad, nii et vett tuleb hoopega timmida), siga kettidega  sisse tõsta, siis nö. seapesu ehk siis loksuta ja tõmba, et vesi igale poole ligi pääseks ja oma töö teeks. ja siis tuli võtta nuga ning karv maha kraapida. ütleme nii, et uus ja huvitav kogemus. kõrvu ja koonu ma ei puutunud, aga mujalt tuli see karv tõesti nagu ludinal :) 

siis tuli elukas rippu vinnata (no mingi raudlati, nööride ja pulkadega pusimine see on ja iga kord jääb siga veidi viltu, aga tehtud see saab), siis juba noaga kõht lõhki, kogu kraam ettevaatlikult välja (sest soolikaid ei taha ju keegi vigastada, et teatavat lehka vältida) ja ennustama. suvise põrna pealt küll ei ennustata, seega tulevase ilma kohta ma teile teateid ei oska anda. küll aga saan öelda, et põrn oli suur, kopsud kuidagi liiga roosad, neerud suured ja süda väike, rasva peaaegu nii suure looma kohta polnudki. maks oli maitsev, nagu alati (ämm praeb seda kohe värskelt ja mõned julgemad söövad tüki tooreltki...)

Herr Abikaasa lõi sea pooleks ja sinna ta meist rippu jäi, nagu iga kord. tükeldatakse ja külmkapi kolitakse liha juba järgmisel päeval. kui on soe aeg, siis kaetakse liha jahtumise ajaks linaga, et porikaid eemale hoida. 

ongi kõik! meie viimane siga. sest katk pidi ~10 aastat säilima. seega ei tasu riskida. küll aga on saadaval hulganisti Mardi-Hansu mahemune :) äi nendega majandab ja nüüd, kui ruumi üle, siis tõenäoliselt soetatakse veel sulelisi juurde.

ah et kus lapsed sel ajal on? esimese osa ajal oma toas peidus, telekas taustaks mängimas. edasi juba vaatavad pealt. ma ikka püüdsin neid varematel aastatel eemale hoida, aga kui on niiiii huvitav, mis ma siis ikka kätt ette panen - maalapsed. 

AHHAAs

elekter

käisime Ahhaa teaduskeskuses. jummala äge koht! jõudsime 11-paiku ja lahkusime tiba enne viite. soovitame!! pikka juttu pole mõtet vast teha, seal peab ise avastama.
ainuke aga mu meelest oli planetaarium. oleks võinud parem kvaliteet olla ja huvitavam kava.
meie pere lemmik oli kindlalt see atribuut, millel end üles vinnata saab. K-d tegid oma 100 tiiru sellel :D

teadusteatris võeti K-d loomulikult katsejänesteks (testivad parasjagu,
kuidas heli vees helihargiga liigub ehk siis vesi pritsib võngete tõttu näkku)

hiiglaste hommikusöök ehk nii tundub väikelapsele maailm

kapslis (see pöörleb otseloomulikult)

Elu saalis oli igast lahedat kraami, korallid minu lemmikud :) tibud ja veemängud
ja liiv ja heli ja kõversaal jms. oli ka loomulikult!!

home alone

olin eile peale puhkust terve õhtu üksi kodus. väga veider!! vaikne, igav, ekslev... 3 nädalat täiskoosseisus ja pool aega sellest veel kuskil reisul, mis tähendab, et lapsed on enda lähedusse aheldatud võõras ümbruses pea kogu aeg ning Herr Abikaasa on ka pidevalt olemas. minu jaoks veider, sest tavaolukord on ju teine...

ah et miks ma siis kodus olin ja kuhugi ei läinud? esiteks sellepärast, et olen hankinud endale abaluude vahele selga närvipõletiku ja liikumine ei ole mõnus, parem käsi näiteks üldse ei liigu, kui, siis ainult läbi suure valu (katsuge nii hommikul juukseid harjata ja need siis ÜLES panna). teiseks seetõttu, et kinos ei ole mitte midagi vaadata :S no tõesti mitte midagi, sest möllukad mulle ei meeldi, õudukas on liiga õudne, noortekas on jama, aga ulme on praegu liiga arvutimänguline. seega jalutasin küülikut ja vihmahoogude vahel sõin vaarikaid, tikreid ja maasikaid. 

vaarikate kohta tahaks kohe eraldi sõna võtta: need on sel aastal nii võimsad, suured ja maitsvad! Herr Abikaasa siin mainis ükspäev, et võtame maha, me nagunii neist midagi ei tee, keegi korjata ei viitsi, lihtsalt kasvatavad naati. tema punktid on kõik õiged, aga, aga... nii head on, mulle väga meeldib õhtul põõsasse minna ja sealt 100 rammusat vaarikat hiljem välja tulla :p kuna vaarikaistandus on meil ääristatud, siis naat on ainult taimede all, mitte ei voha omatahtsi ja seegi on viimasel ajal taanduma hakanud, sest muruniide ja küülikupuuri allapanu rändavad sinna multšiks. võibolla ongi suurte vaarikate saladus see multš :) küllap lihtsalt on palju vihma tulnud, mis neid kasvada aitab. ah et kui suur on suur vaarikas? no mul on sellised poole pöidla suurused :) kevadel sain pampli ka, loodan, et järgmisel hooajal saab juba nendega maiustada. 

varbad vette!

tänavuse lõputu kevade jooksul ei julgenud inimesed suvest ja puhkuseplaanidest nii jutu jätkukski rääkida. küsiti ainult - ei tea, millal see ilm ka soojaks läheb? mina alati vastasin: "siis kui mul puhkus hakkab!"

ja täpselt nii ongi :) :) viimased poolteist tundi veel kontoris ja siis on 3 nädalat jummalast vaba aega :D 

eile käisime Pärnu lahe vett testimas. ütleme nii, et 2. juuli kohta võiks soojem olla, aga selle hooaja esimese ujumise kohta (sic!, mismõttes 2. juuli oli suve esimene ujumine???) jummalast soe. tavaliselt ma ikka olen 16-18 kraadiga sisse hüpanud kevadel. nüüd on vesi mõnusasti paar kuud loksunud ja meretuul toob sooja vee randa :) homme kindlasti hakkame rannaloomadeks!

jeiiii - SUVI !!!

pidulised

ma siin vahepeal unustasin täitsa ära, et me käisime suve ka avamas. ilma imata, loomulikult, aga muidu oli täitsa tore. toimus siis Tere Pärnu Suvi üritus Vallikäärus ansambliga Swingers. esinesid Birgit, Tanja, Mikk, Taukar ja see uus superstaaripoiss - eeeee, aa, meelde tuli! - Jüri. 

kirjutan ma seda siia sellepärast, et ajalooürikutesse saaks kirja, et K-d kulgesid lava ette esimeste lugude kõlades ja naasesid sealt alles kõige lõpuks, kui bänd juba lahkunud oli. fotosüüdistus on ka, aga seda näevad vist ainult Pärnu Postimehe tellijad: siin.
mnjaa... väga veider oli seista ainult Herr Abikaasaga vallika mäeveerel, lauludele kaasa laulda või kõikuda ja ühtki lasti polnud silmapiiril. täielik vanainimese tunne tuli peale :/ et miks ma ka lava ette ei läinud? no polnud minu teetassike muusikalises mõttes. kuigi hästi laulsid ja show mõttes väga mõnus kooslus. Herr Abikaasa käis korra ääre pealt piilumas ka, et kuidas pliksidel seal rahva seal läheb, aga tuli tagasi nentides, et meist seal puudust ei tunta. ma naljatlesin, et kaugel pole ajad, kus öeldakse, et ärge parem tulge kaasa.

minu Vallikapidude ajast on küll teada-tuntud fakt, et olin ikka lava ees esimeses reas. aga siis olid teised ajad, teised bändid ja üldse, paremat mussi tehti ;) siis oli rahvast ka alati nii palju, et lava ees oli ellujäämine keeruline. enamuses kordades oli pärast sellist üritust rinnakorvil sinikad, sest rahvas pressis tagant peale ja lavaäär oli parajasti nii kõrgel, et sinikad olid varmad tekkima. ega ise ka paigal ei saanud olla, pidi ju näppu viskama, kaasa põrkama jne. mitte et ma praegu seda ei teeks, kui Vennaskond  laval oleks :) nii et lapsed on emasse :D

kui K-d lõpuks üles tulid, kurtsid nad, et jalad on jube kanged. 6-aastaste mured :p aga jube äge oli olnud. ma ikka uurisin ka, et keda teati ja kes meeldis. esimesena tuli muidugi Taukar!! ja siis Birgit, teistel olid lihtsalt ilusad kingad või lipsud olnud. me üldiselt raadiot ei kuula ja peavoolumuusikast midagi ei tea, aga noh, lasteaias ju räägitakse ja lastakse laule.

esimese live-kontsertina lava ees läheb K-dele ikkagi kirja Tõnis Mägi täispikk kontsert, kui nad kolmesed olid. väga meeldis ja meeldib. kuna see on meie tassike teed, siis olime loomikult lava ees, pliksid kukil :)

jaanik

tuletants tuulega vihmavalingute vahepeal

mul mingit suurt peo- ega pildipostitust pole. veetsime Võidupüha õhtu koduselt, mõningate lisanditega. külas olid nimelt üks Herr Abikaasa hea sõber perega ja meie vanemad. 

vaatasime paraadi ja tõdesime, et ühtki sots-dem´i küll presidendiks enam kunagi ei tahaks. Ilves ajas ikka puhta sousti suust välja :S Eesti jäägu ikka eestlastele! hädas inimesi tuleb abistada nende endi kodukohas, mitte vedada neid üle ilma laiali. kui lisaks praegustele muulastele siia vedada veel paartuhat neegrit (+ nende suguvõsad mõne aasta jooksul), siis on pidu läbi, neid me enam ära ei seedi. mind vihastab kõige rohkem see, et riik ei suuda selga sirgu lüüa ja selgelt öelda, et me pole nõus. käib mingi ümbertnurgajutt, et ega keegi siia tulla tahagi ja Euroopa onudele pugemine. vastik! meil on endal Eestis tuhandeid lapsi, kes lähevad IGA ÕHTU TÜHJA KÕHUGA MAGAMA, neile ei jätku vahendeid, et pere mülkast välja aidata, aga võõrastele, palun. uskumatu ikka!! ok, poliitikast mõni teine kord...

tahtsin lastele mänge ka teha, aga vihm segas. lõpuks leekisid algul toas passinud 5-7-aastased pliksid kummaritega mööda õuet ringi. enda omadele sain püksid ikka jalga surada, teised olid puhta paljasääri... üks peadpidi kokkujooksu intsident toimus ka, aga teradega sain suurematele sinikatele ja paistetustele jaole.

algul olime täitsa toas, sest, noh, kallas :( pärast jäi mõneks ajaks vihm üle ja tuul ka vaibus, siis kolisime õue tagasi. ikka vastik külm oli. eelmisel aastal olin jopega, oleks pidanud seekord ka talvejope välja otsima... endal oli olemine sant, paar päeva juba. aru ka ei saa, mis täpsemalt toimub, lihtsalt selline jõuetu ja seest sant :/

ühtlasi tuleb tõdeda, et see oli vist esimene kord Herr Abikaasal, kui liha sai küps, mitte kõrbenud või toores, vorstid oleks võinud tiba rohkemgi tulel olla. aga söönuks said kõik :) minu ema tegi maiustamiseks kohupiima-puuvilja tordi, mina pistsin ühe traditsioonilise rabarberikoogi ka ahju, tundus, et kõigile meeldis. kui juba ahi üksiti soe oli, ellimineerisin kasvuhoonest ülbeks läinud spinatid ja keerasin ühe mozzarella-spinati piruka kokku :) menüüs oli veel koore-majoneesi-hiinakapsa-tomati-redise salat, munavõie (täidetud munad jäid mõjuval põhjusel ära, loe: koored keeldusid viisakalt eemalduma ja turvalisem oli võie teha), värskehapukurgid ja igasugu puuviljad-marjad.

me poest liha ei osta, eksole, ämm peab sigu. oma liha sai marinaadi pandud ja tuli täitsa maitsev. mul käib see nii:

• liha ~2cm lõikudeks (mitte väikesteks sašlõkikuubikuteks)
• seejärel otsin välja koduketšupi (koosneb lisaks tomatitele õuntest, sibulatest, soolast-suhkrust-äädikast-piprast, on mõnusalt magushapu. poeketšupit kasutades võiks pigem olla letšo)
• valan kihi ketšupit anuma põhja, laon kihi liha
• selle peale soola, küüslaugupipart, sibularõngaid ja paprikaviile, küüslauku, head oliivõli, uuesti ketšupit
• siis uus kiht liha ja jälle maitseaineid+õli+ketšup
• kordan seni, kuni liha otsas, kõige peale jääb ketšup
• külma laagerduma üleöö või kauemgi
• enne grilli minekut tuleb kindlasti marinaad maha lükata, muidu kõrbeb ära

mul oli väga taine liha, seetõttu panin rohkem oliivõli, kui on rasvasem, siis pole eriti pannud. liha oli igatahes hää :P 

tantsida ei saanud, väga ei tahtnud ka. kogu pere oli enne südaööd igatahes voodis :) eile vaatasime, kuidas tuul kurja tegi ja muud ei midagi. nüüd 2 töö(lasteaia)päeva ja siis Hansapäevad :) lastel ja Herr Abikaasal algab siis suvepuhkus, mina ponnistan nädala veel. kuna ilma nagunii pole, siis võib hädapärast tööl käia ka ;)

tavaline veekeskus on parim!

emme, lähme veekeskusesse! ütles mu laps 15. juuni lootusrikkalt, kui oli näpu külmast mereveest välja tõmmanud. õde liitus lootusrikkalt. kiirelt valiti välja päev ja varustus, seda juba enne, kui ma midagi oma mõtete vahelt öelda jõudsin. mõtted olid esialgu pahased, sest olgem ausad, juunikuu teises pooles ei peaks Pärnus elav inimene mitte veekeskuses veemõnusid nautima, vaid saaks rahumeeli igal hetkel rannas peesitada ja meres hulpida, aga jah, ilmad-ilmad... 

siis jõudsin järeldusele, et ega hala aita ja miks ka mitte veekeskusesse, igati hea idee. varustuse valimise vahel pandi sujuvalt ka paika, et minnakse tavalisse veekeskusesse mitte sinna torudesse. ehk siis meie pere eelistab Tervise Paradiisile Estonia Terme. 

termides on tõesti mõnus, alati on olnud, seal on lihtsalt nii hea :) kuna K-d on suured vettehüppe fännid ja neile meeldib üle kõike suures basseinis selili hulpides päikesekiiri püüda, siis torud ja kärestikud ja mägijõed lihtsalt ei paku konkurentsi. mulle sobib, sest saunad on termides super, jaapani vann suurepärane hetk iseendale, hamam mõnusalt aurune ja kõikvõimalikud mulli-survevee atraktsioonid ka meile mokkamööda. nüüdseks on ammu laste vanus ka sealmaal, kus ma ei pea neil sabas jooksma, vaid piisab silmanurgast jälgimisest. 

mul on üks küsimus ka: mis on see vanus, kui poiss peaks riietuma-pesema meeste poolel? eile tillerdas koos (vana)emaga naiste dušši-ja pesuruumis üks 8-9-aastane poiss, kes lihtsalt suu ammuli vahtis kõiki ja kõike :S meil on samavana naabripoiss, ma ei kujuta hetkekski ette, et ma tema juuresolekul dušši alla läheks või riietuks! kuskilt jookseb ju piir, või ei!? mõtlesin siis omaette, et kas 8-9-aastane poiss ei saaks tõesti ise meeste poolel hakkama riiete kappipanemise, pesemise ja basseini tulemisega? ma arvan, et minu kuuesed küll saaksid, vabalt kusjuures. ainuke asi, milles nad abi vajavad, on juuste kammimine, aga poistel pole ju seda muret ja juukseid saab kammida väljas ka. väga veider. ja see pole esimene kord, kui ma end selle teema üle juurdlemas leian. mis oleks see sobilik vanus, kus (vana)emad pojad ise riietuma-pesema peaksid lubama?

jooksutasin küüliku rihmaks :P

mõttepaus

inimesed naeravad, kui räägin, et oma küülikuga jalutamas käin. mismoodi??? küsivad nad. aga väga lihtsalt - paned küülikupojale kassipoja jalutustraksid ja läksime.  hops-hops :) oi ta on kiire, küülik teeb ikka tõelisi jänesehaake! 

seda võib endale ette kujutada nii, et hops-hops-hops lugeda maha turbokiirusel ja 20 korda jutti :D siis tuleb väike istumis- ja kasukasugemise paus (kui on aega), kui kõik aga äraütlemata huvitav on, siis hoopiski tõustakse sitsima, kikitatakse kõrvu ja vaadatakse põneva näoga üle kõrge rohu. kui miskit jala või hamba alla satub, mis meelepärane pole, hüpatakse laia kaarega kohapeal õhku ja arendatakse imekiirust. värske rohu söömiseks aega ei jää, kõik on liiga huvitav. 

ma olen iga õhtu üritanud ikka tiiru teha. esimestel päevadel hüppas niisama vabalt hoovis ringi, aga kolmandal päeval ajasime teda kolmekesi juba taga, et kätte saada. vabadus oli armsaks muutunud ja jee rait ma teil puuri tagasi lähen. saime ikka kätte sirelipõõsast. traksidega seda muret pole, küll aga on rihm liiga lühike - kes siis ikka küüliku tempos kaasa hüpata jõuab :D nüüd tuleb koerajalutamise stopperiga rihm ka osta.

Mirri sirutab ilusti käpa välja: tere, saame tuttavaks,
Emma aga jookseb talle lihtsalt tuima näoga otsa...

aga eile juhtus nii, et küülik väsis lõpuks ära - jäi järjest rahulikumaks, näkitses isegi ristikut, nuhutas kassi, kui oli talle otsa jooksnud... (kass muuseas on temast hullult huvitatud, aga pelgab, sest teab, et ära süüa ei tohi ja ma pistan pragama, kui haiget teeb). kass vaeseke sai südari, sest ta polnud arvestanud, et see elukas sihukese ajuga peale lendab :D no ja siis oligi kõik, aiavärava juures viskas Emma end lihtsalt murule sirakile ja ei liigutanud enam koibagi. jaks oli otsa lõppenud. ühe 2,5-kuuse küülikupreili jaoks oli mitmesajameetrine maraton ikka liiast. võtsin väikese pikkkõrva siis sülle ja viisin oma häärberisse tagasi. ja arvake ära, mis ta seal tegema hakkas? jah, õige, võilillelehti pugima...

ilmata

selleks, et järgmine suvi ilma kiruda jälle saaks, panen siia kirja, et selle aasta 02. juunil küsisid lapsed hommikul lasteaeda minnes KINDAID! :/ ja eile hommikul jälle. uskumatult nigel suvi, kevadest parem üldse ei räägi.

naabritüdruk käib käisteta suvekleidi ja plätudega kogu aeg ja naabrimees speedodega... uskumatud tüübid! mul varbad külmetavad.

põrunud pea

10.06. oli selline kurb juhus, et Karita sai peapõrutuse. Juhtus see lasteaias, kui ta mänguväljakust üles ronis ja millestki mööda astus :-(  õpetaja muidugi ei näinud ja mulle helistas alles 2h hiljem, kui laps juba oksendas. Oli lapse lihtsalt enda kõrvale võtnud, kuigi teine nuttis,  küsis minu järele korduvalt ja oli loid. Vaat sellisest käitumisest mina aru ei saa!! Mu meelest on lapsevanem see, kes olukorda hindab ja otsustab, kas on lihtne lops või tõsisem. Ma olen seda korduvalt ja selgelt öeldud,  et mind tuleb alati teavitada. Olen 300m kaugusel, saan alati koge minna. Aga noh, nüüd viin kirjaliku paberi.

Kuna ma pole Karitat kunagi nii loiult ja vaiksena näinud, siis läksime ikka emo-sse ka. Seal ootasime tunni, enne kui öeldi, et vaja haiglasse jälgimisele jääda. Mingeid uuringuid lastele ju ei tehta, lihtsalt oodatakse-vaadatakse. Kuna õhtul kaheksaks polnud hullemaks läinud ja öösel oleks ma välivoodil last jälgima pidanud, siis tulime ära koju. Hommikuks oli tal veidi parem, õhtul tahtis juba õue ja järgmisel päeval pidi teda jõuga rahulikuks sündima. Aga selline ettevaatlikum on siiani. Õhtuti pea valutab ka. Eks ma ikka jooksmise-hüppamise-ronimise olen praegu välistanud, ehk läheb ilusti korda ja tüsistusena peavalusid ei jää. 

Karital ikka juhtub - tal on õmmeldud lõuga 4-aastaselt, kui keegi on verine, siis on see tavaliselt tema, kevadel oli tugev kaelavenitus batuuditrikkidest ja nüüd siis peapõrutus. Oh aeg!

Selline suve algus siis. Herr Abikaasa on loomulikult kuskil metsaõppusel jälle :/

vähemalt kahe inimese töö...

...tegi üks naine vabalt ära! Kokkupanekuõpetus ütles, et vähemalt kaht inimest on vaja :D

Tahtsin meile koju juba ammu istumiskiiku (või mis iganes selle asjanduse nimetus on). Hommikuti mõnus kohvi rüübata hommikumantlis nii, et naabrimees teispool aeda ei toimeta.

Hästi kiigub, eriti tasaselt.

Puzzle kokkupanekut alga!
Kass ei kuulu komplekti!

Ääretükid koos sääsed
söönud, öörahu alaku

Kiik koos :)

Võimlemiskooli Rüht hooaja kokkuvõtteks

Võimlemiskool Ryht kevadpeol 01.06.2015 esines Lepatriinude rühm hüpitsakavaga, muusikaks Londoni sümfooniaorkestri Angry Birds.

mul on suur rõõm, et K-d on leidnud endale trenni, mis neil silmad särama paneb. rõõmu ja entusiasmiga minnakse igasse trenni, sellest räägitakse innuga ja näidatakse uusi oskusi ilmse uhkusega.

minu arust on mõlema tugev külg akrobaatilised elemendid - tikksirgete jalgadega ja ühel käel hundiratas on nende leivanumber, küünal on ka super, sild tuleb kenasti. praegu käib neil omaalgatuslik töö, kuidas seisvast asendist silda visata, pakun, et lähima nädala jooksul saab see selgeks ;) trennis õpitavad võimlemiselemendid tulevad neile kergelt, vahel vaatan, et isegi keerukamaid võiks pakkuda, ju järgmisel aastal.

kunstiline külg on ka kena, varbad sirutatud, sõrmed graatsiliselt, selg nõgus. kuna grupp oli sel aastal väga suur (18 last), siis õpetaja lihtsalt ei jõua igaüheni ja sügavat kunsti ei saa ju kõigilt 4-7-aastastelt nõuda. mulle tundub, et lihtsalt tuleks rääkida kava korra muusikasse, mitte pidevalt 1-2-3-4 lugeda kaasa. laps ju kuuleb muusikat, minu meelest on kergem muusikasse teha, kui ainult lugedes. aga mis ekspert mina oleks :D eks edaspidi annan omapoolseid soovitusi ;) 

eelviimases trennis pidas õpetaja mind veel kinni ja kiitis ekstra minu tüdrukuid. tublid ja osavad ja töökad ja andekad. olen nii lõpmata uhke ja tänulik, et lapsed nii tublid on ja et õpetaja seda mulle ütlema tuli. terve aasta suht nüri sõitmist ja rutiini sai kohe kuhjaga tasutud!! 

trenni, muuseas, on nii kõvasti tehtud, et varvassussid on läbi kulunud :D

palun saage tuttavaks - küülikupreili Emma

Emma, 2-kuune

meil on nüüd küülik!!! ma võiks siia 100 hüüumärki ka panna, sest see on minu jaoks nii suur sündmus :) kõik selle sordi küülikud on mul netist üle vaadatud talve jooksul, muudkui patrasin nendest ja siis kord, kui ma Herr Abikaasale näitasin jälle üht pikk-kõrva, kelle kõrvad olid nii veetlevalt hallid, siis ta murdus ja ütles rusutud/tüdinud häälel: no võtame siis selle küüliku... the rest is history, nagu öeldakse :D mul keerlevad peas nüüd küülikufarmi mõtted, aga see on tulevikumuusika ja unistuste teema pigem, eksole.

saabus preili Emma meile laupäeval 30.05.2015 Kullamaalt Koka talust. tema ema ja isa on siniverelised Viini Sinist tõugu küülikud Roosi ja Aurelius. mul oli au nende mõlemaga ka kuu tagasi kohtuda ja tänada ideaalse küülikupoju eest :) Emmal on veel 7 õde-venda.

häärber

oi, see ootamine oli pikk, puuri ehitus veel pikem vist IRW! Herr Abikaasa mõtles ja kaalus ning hakkas siis ehitama, ehitas, nagu koliks sinna elama elavant-jänes, sain tal õigel ajal veel "kõrvust kinni" ja tuletasin meelde, et Viini Sinine kasvab umbes 5-kiloseks... puur sai valmis, nüüd on see 1,5-meetrine häärber.

hommikul pesas, laseb võilillel heamaitsta

kohanenud on Emma kenasti, esimesel päeval sõi tiba võilillelehti, muud eriti mitte. siis aga hakkas pistma - jõusööda-vilja segu kaob hammaste taha nagu poleks teist olnudki, vett larbitakse mehemoodi, võilillelehti lastakse hammaste vahelt läbi nagu Vändrast saelaudu, lapsed ei jõua nii palju ette tuua, kui tema nosib ja heina, noh seda mekitakse nii mokaotsast. värske kraam on ikka parem vist. porgand ei maitse... 

Mirri (meie kassiga) on kohtumine toimunud, esiti oli küülik puuris ja Mirr mul süles, vaatas, saba läks puhvi ja siis tegi keel limps-limps (nagu hakkaks midagi head sööma), siis hüppas maha ning jälgis terve õhtul seda puuris sibajat kahtlevalt. eile panid korraks ninad kokku, Mirr nuhutas huvitatult, Emma esiti ka, kuid pidas siis paremaks kiirelt puurisügavustesse sääred teha. Mirri oli tegelikult väga viisakas ja üldse mitte tige :)

eile kalpsas Emma juba ka natuke murul ja oh sa poiss kus teeb kiireid jänesehaake! pean talle ikka jalutustraksid ostma või jalutuspuuri tegema ;) 

ma olen õnnelik, väga rahul ja rahulolev. küülik, minu enda küülik! ma ei võtnud teda lastele (kuigi ma luban K-del teda talitada ja nunnutada), Emma on minu tõeks saanud unistus :) imetore :)

Teretulemast koju ja ilusat elu sulle meie juures, Emma!!

Hedonis

sain eile  kätte oma jõulukingi :D ja-jaa, just! Herr Abikaasa kinkis ju spa-külastuse, aga ma ei leidnud kuidagi sobivat aega. nüüd aga käisin ja olen meeldivalt üllatunud, et oma kodulinnas on niivõrd kvaliteetne spa tekkinud, kus iga detail on läbi mõeldud, uus ei ole vana ära lämmatanud või sootuks kaotanud - kõik vana on Mudaravila aegadest kenasti alles kitsastest ustest laenikerdusteni. kirjutasin lahkudes Hedon-SPA külalisteraamatusse nii: Viis tärni igas mõttes! Tänan!

mul muidugi väga vedas ka, sest sattusin privaat-spasse, s.t. kedagi rohkem polnud, sain omatahtsi läbi käia kõik tepidaariumi, kaldaariumi, lakooniumi, auru- ja tavasaunad, mõnuleda sise- ja välibasseini kõikvõimalike mullide käes ja proovida ka surnumere basseini (ei meeldinud mulle see soolane värk, aga huvitav oli küll). kõige toredam ja meelitavam oli muidugi see, et sisenedes antakse spaatajale kaasa suur hommikumantel ja rätik, komplekt kehahooldustoodetega, kus leidus jalavannisool (jah, seal on eraldi jalavannid, kus seda soola kasutada :D), näotoonik ja -maks, kehakoorija, kehakreem. lõhnas kõik taimselt, mida toetas kohapeal pakutav taimetee ja kurgivesi :) kui palju rahvast oleks olnud, siis vast oleks veider näomaskiga ringi liikuda olnud, aga privas oli superlahe nii kõike katsetada. 

eriliselt hellitav oli muidugi kätehooldus, mis meeldis mulle hullupööra (need tooted olid super!). ja Herr Abikaasa oli mulle broneerinud ka Põhja-Aafrika massaaži, mis oli uudne, ent tõesti väga rahustav kogemus.

maksimumpunktid minu poolt Hedonile!!

kindlasti külastan veel. selline 3-4 tundi täielikku aja mahavõtmist on imetore. mingi hetk keset massaaži jõudsin mõttele, et mul pole peas ainsatki mõtet :)

kõrsikuvabrikus

lasteaia-aasta lõpetuseks toimus rühmaga väike väljasõit kõrsikuvabrikusse. asub see Pärnu-Jaagupis, ikka samas kohas, kust juba nõukaajal kõrsikud tulid (toona tehti ikka värsket leiba ka). meil rühm väga kuskil ei käi, lapsevanemad omavahel eriti ei lävi, aga tore, et nüüd käidi!

Karitale avaldas kõige suuremat muljet karbivoltija, kes tegi seda pimesi - viuh-viuh-viuh! vahepeal käis ikka tainast masinasse juurde ka valamas, et rutiin ei tapaks ;) mulle meeldis kõrsikute kammimine. jah, lugesite õigesti - kõrsikud kammitakse vannist tulles ära, et nad üksteise külge kinni ei jääks :D

aga kui Pärnamäe Pagari siltidega kõrsikupakke müügil näete, siis ärge uskuge hundi juttu - need on ikka Eesti toodang/võõrad suled, millega lätlased end ehivad (ise nägime, kui nobedad eesti naise näpud Pärnamäede silte pakile kleepisid ja Lätti sõiduks kaste ette valmistasid... tagaküljel on siiski väike märge tootja kohta :)

mind isiklikult üllatas, kui vabalt mööda vabrikut ekskursante ringi lasti liikuda, kõike proovida ja katsuda. 

bussisõit on ikka äge!

vabriku juhataja taignasegamismasinaga (küll seda margariini käis sinna palju sisse...)

karbivoltija

toored kõrsikud soodavanni sukeldumas

kõrsikuliin

nostalgia (sellises pakendis saab täna ka kõrsikuid osta, Maanteemuuseumist näiteks)

vabrikandi sõnul parim pakend, sest siin säilib tekstuur,
lõhn ja maitse mitmeid päevi ka avatuna audentne

õnnelikud ekskursioonilised