neljapäev, 18. juuni 2015

tavaline veekeskus on parim!

emme, lähme veekeskusesse! ütles mu laps 15. juuni lootusrikkalt, kui oli näpu külmast mereveest välja tõmmanud. õde liitus lootusrikkalt. kiirelt valiti välja päev ja varustus, seda juba enne, kui ma midagi oma mõtete vahelt öelda jõudsin. mõtted olid esialgu pahased, sest olgem ausad, juunikuu teises pooles ei peaks Pärnus elav inimene mitte veekeskuses veemõnusid nautima, vaid saaks rahumeeli igal hetkel rannas peesitada ja meres hulpida, aga jah, ilmad-ilmad... 
siis jõudsin järeldusele, et ega hala aita ja miks ka mitte veekeskusesse, igati hea idee. varustuse valimise vahel pandi sujuvalt ka paika, et minnakse tavalisse veekeskusesse mitte sinna torudesse. ehk siis meie pere eelistab Tervise Paradiisile Estonia Terme. 
termides on tõesti mõnus, alati on olnud, seal on lihtsalt nii hea :) kuna K-d on suured vettehüppe fännid ja neile meeldib üle kõike suures basseinis selili hulpides päikesekiiri püüda, siis torud ja kärestikud ja mägijõed lihtsalt ei paku konkurentsi. mulle sobib, sest saunad on termides super, jaapani vann suurepärane hetk iseendale, hamam mõnusalt aurune ja kõikvõimalikud mulli-survevee atraktsioonid ka meile mokkamööda. nüüdseks on ammu laste vanus ka sealmaal, kus ma ei pea neil sabas jooksma, vaid piisab silmanurgast jälgimisest. 
mul on üks küsimus ka: mis on see vanus, kui poiss peaks riietuma-pesema meeste poolel? eile tillerdas koos (vana)emaga naiste dušši-ja pesuruumis üks 8-9-aastane poiss, kes lihtsalt suu ammuli vahtis kõiki ja kõike :S meil on samavana naabripoiss, ma ei kujuta hetkekski ette, et ma tema juuresolekul dušši alla läheks või riietuks! kuskilt jookseb ju piir, või ei!? mõtlesin siis omaette, et kas 8-9-aastane poiss ei saaks tõesti ise meeste poolel hakkama riiete kappipanemise, pesemise ja basseini tulemisega? ma arvan, et minu kuuesed küll saaksid, vabalt kusjuures. ainuke asi, milles nad abi vajavad, on juuste kammimine, aga poistel pole ju seda muret ja juukseid saab kammida väljas ka. väga veider. ja see pole esimene kord, kui ma end selle teema üle juurdlemas leian. mis oleks see sobilik vanus, kus (vana)emad pojad ise riietuma-pesema peaksid lubama?

teisipäev, 16. juuni 2015

jooksutasin küüliku rihmaks :P

mõttepaus
inimesed naeravad, kui räägin, et oma küülikuga jalutamas käin. mismoodi??? küsivad nad. aga väga lihtsalt - paned küülikupojale kassipoja jalutustraksid ja läksime.  hops-hops :) oi ta on kiire, küülik teeb ikka tõelisi jänesehaake! 
seda võib endale ette kujutada nii, et hops-hops-hops lugeda maha turbokiirusel ja 20 korda jutti :D siis tuleb väike istumis- ja kasukasugemise paus (kui on aega), kui kõik aga äraütlemata huvitav on, siis hoopiski tõustakse sitsima, kikitatakse kõrvu ja vaadatakse põneva näoga üle kõrge rohu. kui miskit jala või hamba alla satub, mis meelepärane pole, hüpatakse laia kaarega kohapeal õhku ja arendatakse imekiirust. värske rohu söömiseks aega ei jää, kõik on liiga huvitav. 
ma olen iga õhtu üritanud ikka tiiru teha. esimestel päevadel hüppas niisama vabalt hoovis ringi, aga kolmandal päeval ajasime teda kolmekesi juba taga, et kätte saada. vabadus oli armsaks muutunud ja jee rait ma teil puuri tagasi lähen. saime ikka kätte sirelipõõsast. traksidega seda muret pole, küll aga on rihm liiga lühike - kes siis ikka küüliku tempos kaasa hüpata jõuab :D nüüd tuleb koerajalutamise stopperiga rihm ka osta.
Mirri sirutab ilusti käpa välja: tere, saame tuttavaks,
Emma aga jookseb talle lihtsalt tuima näoga otsa...
aga eile juhtus nii, et küülik väsis lõpuks ära - jäi järjest rahulikumaks, näkitses isegi ristikut, nuhutas kassi, kui oli talle otsa jooksnud... (kass muuseas on temast hullult huvitatud, aga pelgab, sest teab, et ära süüa ei tohi ja ma pistan pragama, kui haiget teeb). kass vaeseke sai südari, sest ta polnud arvestanud, et see elukas sihukese ajuga peale lendab :D no ja siis oligi kõik, aiavärava juures viskas Emma end lihtsalt murule sirakile ja ei liigutanud enam koibagi. jaks oli otsa lõppenud. ühe 2,5-kuuse küülikupreili jaoks oli mitmesajameetrine maraton ikka liiast. võtsin väikese pikkkõrva siis sülle ja viisin oma häärberisse tagasi. ja arvake ära, mis ta seal tegema hakkas? jah, õige, võilillelehti pugima...

ilmata

selleks, et järgmine suvi ilma kiruda jälle saaks, panen siia kirja, et selle aasta 02. juunil küsisid lapsed hommikul lasteaeda minnes KINDAID! :/ ja eile hommikul jälle. uskumatult nigel suvi, kevadest parem üldse ei räägi.
naabritüdruk käib käisteta suvekleidi ja plätudega kogu aeg ja naabrimees speedodega... uskumatud tüübid! mul varbad külmetavad.

pühapäev, 14. juuni 2015

põrunud pea

10.06. oli selline kurb juhus, et Karita sai peapõrutuse. Juhtus see lasteaias, kui ta mänguväljakust üles ronis ja millestki mööda astus :-(  õpetaja muidugi ei näinud ja mulle helistas alles 2h hiljem, kui laps juba oksendas. Oli lapse lihtsalt enda kõrvale võtnud, kuigi teine nuttis,  küsis minu järele korduvalt ja oli loid. Vaat sellisest käitumisest mina aru ei saa!! Mu meelest on lapsevanem see, kes olukorda hindab ja otsustab, kas on lihtne lops või tõsisem. Ma olen seda korduvalt ja selgelt öeldud,  et mind tuleb alati teavitada. Olen 300m kaugusel, saan alati koge minna. Aga noh, nüüd viin kirjaliku paberi.
Kuna ma pole Karitat kunagi nii loiult ja vaiksena näinud, siis läksime ikka emo-sse ka. Seal ootasime tunni, enne kui öeldi, et vaja haiglasse jälgimisele jääda. Mingeid uuringuid lastele ju ei tehta, lihtsalt oodatakse-vaadatakse. Kuna õhtul kaheksaks polnud hullemaks läinud ja öösel oleks ma välivoodil last jälgima pidanud, siis tulime ära koju. Hommikuks oli tal veidi parem, õhtul tahtis juba õue ja järgmisel päeval pidi teda jõuga rahulikuks sündima. Aga selline ettevaatlikum on siiani. Õhtuti pea valutab ka. Eks ma ikka jooksmise-hüppamise-ronimise olen praegu välistanud, ehk läheb ilusti korda ja tüsistusena peavalusid ei jää. 
Karital ikka juhtub - tal on õmmeldud lõuga 4-aastaselt, kui keegi on verine, siis on see tavaliselt tema, kevadel oli tugev kaelavenitus batuuditrikkidest ja nüüd siis peapõrutus. Oh aeg!
Selline suve algus siis. Herr Abikaasa on loomulikult kuskil metsaõppusel jälle :/

reede, 5. juuni 2015

vähemalt kahe inimese töö...

...tegi üks naine vabalt ära! Kokkupanekuõpetus ütles, et vähemalt kaht inimest on vaja :D
Tahtsin meile koju juba ammu istumiskiiku (või mis iganes selle asjanduse nimetus on). Hommikuti mõnus kohvi rüübata hommikumantlis nii, et naabrimees teispool aeda ei toimeta.
Hästi kiigub, eriti tasaselt.
Puzzle kokkupanekut alga!
Kass ei kuulu komplekti!
Ääretükid koos sääsed
söönud, öörahu alaku
Kiik koos :)

Võimlemiskooli Rüht hooaja kokkuvõtteks

Võimlemiskool Ryht kevadpeol 01.06.2015 esines Lepatriinude rühm hüpitsakavaga, muusikaks Londoni sümfooniaorkestri Angry Birds.
mul on suur rõõm, et K-d on leidnud endale trenni, mis neil silmad särama paneb. rõõmu ja entusiasmiga minnakse igasse trenni, sellest räägitakse innuga ja näidatakse uusi oskusi ilmse uhkusega.
minu arust on mõlema tugev külg akrobaatilised elemendid - tikksirgete jalgadega ja ühel käel hundiratas on nende leivanumber, küünal on ka super, sild tuleb kenasti. praegu käib neil omaalgatuslik töö, kuidas seisvast asendist silda visata, pakun, et lähima nädala jooksul saab see selgeks ;) trennis õpitavad võimlemiselemendid tulevad neile kergelt, vahel vaatan, et isegi keerukamaid võiks pakkuda, ju järgmisel aastal.
kunstiline külg on ka kena, varbad sirutatud, sõrmed graatsiliselt, selg nõgus. kuna grupp oli sel aastal väga suur (18 last), siis õpetaja lihtsalt ei jõua igaüheni ja sügavat kunsti ei saa ju kõigilt 4-7-aastastelt nõuda. mulle tundub, et lihtsalt tuleks rääkida kava korra muusikasse, mitte pidevalt 1-2-3-4 lugeda kaasa. laps ju kuuleb muusikat, minu meelest on kergem muusikasse teha, kui ainult lugedes. aga mis ekspert mina oleks :D eks edaspidi annan omapoolseid soovitusi ;) 
eelviimases trennis pidas õpetaja mind veel kinni ja kiitis ekstra minu tüdrukuid. tublid ja osavad ja töökad ja andekad. olen nii lõpmata uhke ja tänulik, et lapsed nii tublid on ja et õpetaja seda mulle ütlema tuli. terve aasta suht nüri sõitmist ja rutiini sai kohe kuhjaga tasutud!! 
trenni, muuseas, on nii kõvasti tehtud, et varvassussid on läbi kulunud :D

kolmapäev, 3. juuni 2015

palun saage tuttavaks - küülikupreili Emma


Emma, 2-kuune
meil on nüüd küülik!!! ma võiks siia 100 hüüumärki ka panna, sest see on minu jaoks nii suur sündmus :) kõik selle sordi küülikud on mul netist üle vaadatud talve jooksul, muudkui patrasin nendest ja siis kord, kui ma Herr Abikaasale näitasin jälle üht pikk-kõrva, kelle kõrvad olid nii veetlevalt hallid, siis ta murdus ja ütles rusutud/tüdinud häälel: no võtame siis selle küüliku... the rest is history, nagu öeldakse :D mul keerlevad peas nüüd küülikufarmi mõtted, aga see on tulevikumuusika ja unistuste teema pigem, eksole.
saabus preili Emma meile laupäeval 30.05.2015 Kullamaalt Koka talust. tema ema ja isa on siniverelised Viini Sinist tõugu küülikud Roosi ja Aurelius. mul oli au nende mõlemaga ka kuu tagasi kohtuda ja tänada ideaalse küülikupoju eest :) Emmal on veel 7 õde-venda.
häärber
oi, see ootamine oli pikk, puuri ehitus veel pikem vist IRW! Herr Abikaasa mõtles ja kaalus ning hakkas siis ehitama, ehitas, nagu koliks sinna elama elavant-jänes, sain tal õigel ajal veel "kõrvust kinni" ja tuletasin meelde, et Viini Sinine kasvab umbes 5-kiloseks... puur sai valmis, nüüd on see 1,5-meetrine häärber.
hommikul pesas, laseb võilillel heamaitsta
kohanenud on Emma kenasti, esimesel päeval sõi tiba võilillelehti, muud eriti mitte. siis aga hakkas pistma - jõusööda-vilja segu kaob hammaste taha nagu poleks teist olnudki, vett larbitakse mehemoodi, võilillelehti lastakse hammaste vahelt läbi nagu Vändrast saelaudu, lapsed ei jõua nii palju ette tuua, kui tema nosib ja heina, noh seda mekitakse nii mokaotsast. värske kraam on ikka parem vist. porgand ei maitse... 
Mirri (meie kassiga) on kohtumine toimunud, esiti oli küülik puuris ja Mirr mul süles, vaatas, saba läks puhvi ja siis tegi keel limps-limps (nagu hakkaks midagi head sööma), siis hüppas maha ning jälgis terve õhtul seda puuris sibajat kahtlevalt. eile panid korraks ninad kokku, Mirr nuhutas huvitatult, Emma esiti ka, kuid pidas siis paremaks kiirelt puurisügavustesse sääred teha. Mirri oli tegelikult väga viisakas ja üldse mitte tige :)
eile kalpsas Emma juba ka natuke murul ja oh sa poiss kus teeb kiireid jänesehaake! pean talle ikka jalutustraksid ostma või jalutuspuuri tegema ;) 

ma olen õnnelik, väga rahul ja rahulolev. küülik, minu enda küülik! ma ei võtnud teda lastele (kuigi ma luban K-del teda talitada ja nunnutada), Emma on minu tõeks saanud unistus :) imetore :)

Teretulemast koju ja ilusat elu sulle meie juures, Emma!!

Hedonis

sain eile  kätte oma jõulukingi :D ja-jaa, just! Herr Abikaasa kinkis ju spa-külastuse, aga ma ei leidnud kuidagi sobivat aega. nüüd aga käisin ja olen meeldivalt üllatunud, et oma kodulinnas on niivõrd kvaliteetne spa tekkinud, kus iga detail on läbi mõeldud, uus ei ole vana ära lämmatanud või sootuks kaotanud - kõik vana on Mudaravila aegadest kenasti alles kitsastest ustest laenikerdusteni. kirjutasin lahkudes Hedon-SPA külalisteraamatusse nii: Viis tärni igas mõttes! Tänan!
mul muidugi väga vedas ka, sest sattusin privaat-spasse, s.t. kedagi rohkem polnud, sain omatahtsi läbi käia kõik tepidaariumi, kaldaariumi, lakooniumi, auru- ja tavasaunad, mõnuleda sise- ja välibasseini kõikvõimalike mullide käes ja proovida ka surnumere basseini (ei meeldinud mulle see soolane värk, aga huvitav oli küll). kõige toredam ja meelitavam oli muidugi see, et sisenedes antakse spaatajale kaasa suur hommikumantel ja rätik, komplekt kehahooldustoodetega, kus leidus jalavannisool (jah, seal on eraldi jalavannid, kus seda soola kasutada :D), näotoonik ja -maks, kehakoorija, kehakreem. lõhnas kõik taimselt, mida toetas kohapeal pakutav taimetee ja kurgivesi :) kui palju rahvast oleks olnud, siis vast oleks veider näomaskiga ringi liikuda olnud, aga privas oli superlahe nii kõike katsetada. 
eriliselt hellitav oli muidugi kätehooldus, mis meeldis mulle hullupööra (need tooted olid super!). ja Herr Abikaasa oli mulle broneerinud ka Põhja-Aafrika massaaži, mis oli uudne, ent tõesti väga rahustav kogemus.
maksimumpunktid minu poolt Hedonile!!
kindlasti külastan veel. selline 3-4 tundi täielikku aja mahavõtmist on imetore. mingi hetk keset massaaži jõudsin mõttele, et mul pole peas ainsatki mõtet :)

neljapäev, 28. mai 2015

kõrsikuvabrikus

lasteaia-aasta lõpetuseks toimus rühmaga väike väljasõit kõrsikuvabrikusse. asub see Pärnu-Jaagupis, ikka samas kohas, kust juba nõukaajal kõrsikud tulid (toona tehti ikka värsket leiba ka). meil rühm väga kuskil ei käi, lapsevanemad omavahel eriti ei lävi, aga tore, et nüüd käidi!
Karitale avaldas kõige suuremat muljet karbivoltija, kes tegi seda pimesi - viuh-viuh-viuh! vahepeal käis ikka tainast masinasse juurde ka valamas, et rutiin ei tapaks ;) mulle meeldis kõrsikute kammimine. jah, lugesite õigesti - kõrsikud kammitakse vannist tulles ära, et nad üksteise külge kinni ei jääks :D
aga kui Pärnamäe Pagari siltidega kõrsikupakke müügil näete, siis ärge uskuge hundi juttu - need on ikka Eesti toodang/võõrad suled, millega lätlased end ehivad (ise nägime, kui nobedad eesti naise näpud Pärnamäede silte pakile kleepisid ja Lätti sõiduks kaste ette valmistasid... tagaküljel on siiski väike märge tootja kohta :)
mind isiklikult üllatas, kui vabalt mööda vabrikut ekskursante ringi lasti liikuda, kõike proovida ja katsuda. 

bussisõit on ikka äge!
vabriku juhataja taignasegamismasinaga (küll seda margariini käis sinna palju sisse...)
karbivoltija

toored kõrsikud soodavanni sukeldumas

kõrsikuliin

nostalgia (sellises pakendis saab täna ka kõrsikuid osta, Maanteemuuseumist näiteks)
vabrikandi sõnul parim pakend, sest siin säilib tekstuur,
lõhn ja maitse mitmeid päevi ka avatuna audentne
õnnelikud ekskursioonilised

esmaspäev, 25. mai 2015

Botaanikaaias

Herr Abikaasa arvas, et selliste mõõtmetega roosipeenar võiks kodus olla küll :P 
Karina eesliinil, Karita taamal audiogiidist
tarkust ammutamas
kaktused
külastasime pühapäeval Tallinna Botaanikaaeda. Oi, seal oli tore! Tulbid täisilus, hulganisti õitsvaid põõsaid, mõnus ilm ja klaasmajas palmid ja kaktused.
lastele oli vahva atraktsioon audiogiid. annad aga puldilaadse asja lapsele kätte ja lased ta aeda lahti. kus aga punast numbrit puu/taime/lille juures näed, vajutad vastavaid klahve ja kuulad puldist, mida põnevat taime kohta pajatatakse :) mulle meelsid, Karinale ja väga, Karital oli palmimaja ootus nii suur, et puldi võlud avastas ta alles lahkudes :D mulle meeldis väga kaktuste maja, tulbid loomulikult ja magnooliad (neid noolin endalegi aeda). K-d olid kalatiigist sillas ja Herr Abikaasa kulges niisama ringi, tema tahab suvel tagasi tulla, kui hektari suurune ala roose õitseb. mul pole selle vastu mittekui midagi :)
ah mis me Tallinnas tegime? no Herr Abikaasa laguneb ja tal oli pühapäevaks(!) mingi uuringu aeg. õnneks see käis kähku. 
eks see selline lõputu sõitmise päev oli Pärnu-Tallinn-Paldiski-Pärnu, aga hakkama saime. 
Teletorn oli eile nii selgelt näha
lapsed käisid kuu aega tagasi Tallinnas sõprade sünnipäeval ja pärast külastasid veel Teletorni. seda oli pikalt oodatud ja tõesti väga-väga meeldis. olla saadud kõrgustes ka väljas käia, nähtud, kuidas keegi köiega maa poole vuhiseb, katsetatud kõiki interaktiivseid masinaid, seistud õhus jms. ma pole pärast remonti sinna sattunud, aga on meeldinud alati.

kolmapäev, 20. mai 2015

poolfinaal

Eesti laul sai loonulikult edasi! mul polnud selles mingit kahtlust. üldiselt olid väga igavad laulud kõigil, Ungari, Taani ja Serbia muusika meeldis, teised olid igavad. õnneks oli FB-naisteka õhtu, nende kommentaaride abil läks 2h kiirelt, muidu oleks raudselt uni peale tulnud. ma seekord meie iga-aastasel ennustusvõistlusel ei hävinudki :D tavaliselt ma olen alati viimane...
neljapäevase teise poolfinaali järel julgen ennustada, kas finaalis on Eesti laul esikuuikus ;)

laupäev, 16. mai 2015

viimaks eemaldus esimene hammas!!

Mõlemal ikka ühel ja samal päeval :D :D uued hambad kohe paistmas ka.

pühapäev, 10. mai 2015

emadepäev

Meil oli tore päev - lastega käisime uusi tõukekaid katsetama, oma ema oli külas ja ämma-äia organiseerisin ka kohale grillile. 
Herr Abikaasa kahjuks küll ära Siilil, aga lilled saatis kulleriga ja puha. Kui nüüd mõelda, siis need olid vist mu elu teised kullerlilled, esimesed tulid haiglasse, kui tüdrukud sündisid :)
Nii vahva on, et lastel vanus sealmaal, kus ise ka üllatusi oskavad meisterdada! Ja isaga telefonis salajuttu ajada, et mis ja kuidas (kuller tõi lastele ju ka paar lille  mulle kinkimiseks ja nad suutsid mu täielikus teadmatuses hoida!)
Ilus päev oli. Ilm ka tegi oma osa. Esimene päevitus peal :)

neljapäev, 7. mai 2015

kui perre sünnivad kaksikud

lihtsalt nii hea tekst Henri blogis selle kohta, kuidas saadakse teada, et tulemas on kaksikud. mu meelest väga hästi kirjeldatud mehe silme läbi, milliseks jamaks nüüd läheb :D
et nüüd pole vaja uut autot, vaid bussi ja korter tuleb kiiresti maha müüa ja majja kolida - IRW!
see, et arst nr. 1 ei leidnud teist last üles tuli ka kuidagi väga tuttavlik ette, sest vastupidiselt neile pidin mina ühes UH-s ise arstilt küsima, aga kuidas teise lapse kuklavoldiga on... oh seda imestust ja häbi tohtri silmis... kaardis oli ju ometi kirjas gemini/gemelli.
ja seda ma kujutan ette, kuidas mina olin samasugune vingats "Esileedi." õnneks on juba tuhmunud, kuivõrd vastik see pidev iiveldamine oli. ja Herr Abikaasa suutis selle kõik kenasti välja kannatada :)

teisipäev, 5. mai 2015

"Teeme ära" ja maipühad

viini siniste pesakond ema Roosiga (isa Aurelius puudu)

nagu töörahvale mittekohane, olin 1. maiks planeerinud väikese tripi Läänemaale. päev oli tõepoolest imeilus ja loodus rohetas!
käisime küülikufarmis, kus selgus, et see on veel ka pardi-, kana- ja vutifarm ning koduõlletööstus ja mahepõllundusfarm :) Koka talu on see koht.

meie nuntsik!
meid huvitasid muidugi kõikse rohkem küülikud, ausaltöeldes broneerisime endale ühe nuntsikud :) :) vaadata, paitada ja sülle võtta sai nii viini viniseid, flandriaid, rexe kui tšintšiljasid. mul pole hetkel õrna aimugi, kas tõunimed õigesti kirja said, aga midagi taolist ma kuulsin :D ajasime ikka pikalt juttu, vaatasime ja uudistasime. lapsed otsisid muudkui aga küülikutele võilillelehti ja toitsid neid usinasti. ma arvan, et nad oleks seal veel hea mitu tundi nii toimetanud, kui me poleks lindude juurde suundunud. üle sai vaadatud inkubaator, tibukari lambi all, kanaema tibudega, suured karvased kanad, vutid, pardid ja mahepõllundus. nastikud kiviaial ka. 
lisaks veel mekitud mitmeid erinevaid koduõllesid, mis Eesti suurtööstustele ikka silmad pikalt ette teevad. mina, kui üldse mitte õllesõber, tundsin maitset, mis päris mokkamööda oli (kõrvitsaõlu muskaadi ja kaneeliga) ning mõne maitse puhul tulvas mälusopist välja Tšehhi õllekeldrite aroom!
www.koluvereloss.com
kui pererahva aega küllalt kulutatud oli, suundusime Koluvere lossi manu, sest see paistis nii ilus. sisse ei lastud, aga ümbruskonnas luusika sai. jalad kippusid iseenesest kepslema kogu seltskonnal nii ilmafaktori kui jänkside juurest saadud emotsioonide tõttu :)
õhtu paraku nii hästi ei lõppenud, sest ämma-äia juures selgus, et viimane on endale saega jalga lasknud. kimasime siis Pärnu EMO-sse õmblema ja tagasi, ise jõudsime koju õhtul kümneks. jalg õnneks paraneb.
minu "Teeme ära" toimus Raeküla lasteaias, kus talgupäeval vahetati piirdeaeda, eemaldati vanad hekid, külvati muru ja tehti muid heakorratöid. Herr Abikaasa jäi koju, sest tema piinav kaelavalu oli selleks päevaks omandanud suisa grandioossed mõõtmed :( tehtud sai nii mõndagi, pool pikast aiast on valma, teine poole ja värvimine vast mõned tööpäeva õhtul. ilma õnneks pidas, kuigi tuul oli vägev. 
pika nädalavahetuse viimane päev möödus ka suht mittemidagi tehes, ainult pump sai kaevu lastud, oskad peenestatud ja veidi muru niidetud. kui nüüd see uus nädalavahetus juba tuleks ;) siis saaks ehk asjalik ka olla, sest veerand perest on Siilil Okkaks ja meie peame ise hakkama saama nüüd mõnda aega.