The Would You Have Been a Nazi Test

Your result for The Would You Have Been a Nazi Test...

The Resistance

Welcome to the Resistance (Der Widerstand)! You believe in freedom, justice, equality, and your country, and you can't be converted to the the dark side.



Breakdown: your Blind Patriotism levels are borderline unhealthy, but you show such a love of people from everywhere and a natural resistance to brainwashing, you would probably focus your energy to fight the Fuehrer with furor, so to speak.



Conclusion: born and raised in Germany in the early 1930's, you would have taken up ARMS against the oppressors. Or even your friends' oppressors. Congratulations!



Less than 5% of all test takers earn a spot in the Resistance!








The Would You Have Been A Nazi? Test

- it rules -

Take The Would You Have Been a Nazi Test at HelloQuizzy

rõõmusõnum

Glawfinger tuleb Eestisse!!! minu suur armastus pärast 2007 Rabarocki. väga häppi praegu :) Ja nad tulevad Rock Cafe'sse, mis tähendab väikest publikut, ülienergilist lauljat ja ülimat lähedust bändiga. Super!

üldse tundub muusika lainel hetkel kõik korras olema, sest mul on Vajra budistlike munkade piletid ja plaanin veel osta Tõnis Mägi juubelikontserdi omad. Jõulumuusika pileteid on ka juba saada, aga see aeg tundub kuidagi liiga kaugel.

teatriga pole kahjuks samahead lood. Endla ei üllata millegagi, Rakvere ei tule lähiajal Pärnusse, ega ka Linnateater või Draamateater. Ma tahaks ikka näha etendust "Mina, naine", aga mitte ei saa pihta. peab ootama, mis muud, ja aega seni teiste toredate ettevõtmistega sisustama.

ülevaade seenemetsast

mets oli olemas, seentega nii ja naa. ega kurta ei saa tegelikult, sest kaks 10-liitrist ämbrit on suht ok kogus, eriti siis, kui need ka sisse tegema peab. rohkem ei oleks kuidagi viitsinud puhastada-keeta-purgistada.
aga jah, seekord oli nii, et lähimetsades oli rohkem saaki, kui kaugemal. kõigepealt läksime mehega muidugi kukeseeni otsima, sest me oleme sel aastal korra juba kõhu neist täis söönud. oli teisi ka, aga hooaeg hakkab lõppema. leidsime sealt hoopis mingid riisikad. millised, ei tea. aga söögiseened nad olid ja koju me nad tõime. (peab ikka seeneraamatu ostma). meie kaugemas seenemetsas oli 4 autot juba ees, kuid me kõik jäime suht pika ninaga - männiriisikad ei ole veel sambla alt nina välja pistnud :( mõni ikka oli ka, aga väikesed alles. korjasime siis lohutuseks punaseid pilvikuid ja kolistasime mööda külateid kodu poole tagasi.
metsas on niiiiii mõnus!

Riia mu arm

jah, ma käisin Riias :) küll hetkeks ja läbisõiduga, kuid siiski on see mu lemmikumaid lähipealinnu. Tallinna vanalinn ja üldse kogu linn on kuidagi rõhuv ja sünge, Riia aga väga ilusaid vanu maju, mõnusaid parke ja mõtteid täis. vanalinn on eriti armas, seal jalutades ei teki kunagi tunne, et tahaks ära - ikka veel sooviks olla ja avastada. eks oma osa mängivad ka noorepõlveseiklused seal, aga ikkagi, ilus linn on.

põhjusmõtteliselt käisin seal korraks täna öösel, sest viisin vanemaid lennujaama (nad hullukesed sõitsid USA-sse sugulastegele külla) ja tulin kohe tagasi ka.

Riias on üks asi, mis sealse võlu ära rikub - öö läbi töötavad valgusfoorid... aru ma ei saa, linnas on kokku öösel 10 masinat, aga kõik, kõik! foorid töötavad. isegi äärelinnas. neil on ju foore samatihedalt või veel rohkem kui Tallinnas Vabaduse pst.-l. nii ma siis seisin seal üksikuna ja ootasin mingi 10 min kindlasti kõigi taga kokku, et minema saaks. selles mõttes annab väikelinnas elamine kindlasti silmad ette.

ja ma pean kiitma meie GPS-i, ta sai hästi hakkama. Jaagup noh ;) Loviisat pole veel proovinud, aga küllap ta ka suunda juhatada teab. vahepeal sõitsin Jaagupi andmetel ca 20 km mööda põldu ka, sest ühest linnast (mille nimi mul muidugi meelde ei tule, ag ta asub enne Riiat mõnikümmend km-t) on ehitatud möödasõidutee, aga Prestigio kaardid seda veel ei tunnista. küsis teine ühtepuhku, et kas seadistan uuesti või pööran ümber? maruvahva :) koju jõudsin ilusti, kuid see sügisene udu oli ikka päris jube. loodan, et kui nad oktoobris tagasi tulevad, siis uduviirud kadunud ja paistab meeldiv sügispäike. loota ju võib, eks!

Tõehetk WTF?

eile see siis algas. uskumatu saade mu meelest. ikka suht haige inimene peab olema, et sinna minna ja veel haigem kaaslane/perekond, kes sul sinna minna laseb. olin täiesti hämmingus. mul ei ole just palju luukeresid kapis, aga sellisele mõttele, et oh lahe! lähen saatesse, ei tuleks miljoni aasta kestel ka.
iseenesest lahe ju vaadata, kuidas inimeste elud saates purunevad, aga see pole paraku minu koogitükk... miljonimängus on ikka oluliselt lihtsam 10000 peale jõuda. vähemalt eneseväärikus jääb alles. seal ei saa ju väita, et tulles mul polnud midagi, kui raha kaotan, olen samas seisus. arvamus sinust kukub ju kolinal kokku, mismoodi sa siis samas seisus oled huvitav?
kusjuures hull tünga tegemine saate formaadi poolt ka - võite vajutada nuppu, kui tahate küsimuse vastamisest pääseda. no ja siis tuleb selle asemel veel hullem küsimus, mis on otseselt seotud eelmisega ja annab vastuse nagunii ära. vaesed vanemad ma ütlen.
tõenäoliselt oli avasaatesse valitud ülimalt puntras eludega pere, et vaadatavust skoorida, aga ikkagi, jube julm.
mängime parem Aliast või Eesti mängu, eks ;)

unetu

juhtus midagi koletut - mul polnud üksöö und. kohe kole oli olla, alles mingi kell kaks vajusin ära. ma olen ju tuntud kuldmagajana. kui pea patja puudutab, siis uni ka kohe tuleb. kui 5 min pärast veel ei maga, siis juba hädaldan, et und pole. vabalt võib pärast tööd 2-3 h magada, siis veits üleval olla ja siis terve öö jälle rahulikult tududa :) ja nüüd istusin ma voodis väherdes üleval mingi 4 h. uskumatu! analüüsisin läbi kõik päevasündused, no ei olnud midagi põrutavat ega ülemäära emotsioone tekitavat, et magama ei peaks jääma.
igatahes, see oli kole kogemus ja mul on südamest kahju kõikidest unetutest!

mängime!

sel aastal juhtus täiesti ebatraditsiooniline asi - mees ei kinkinudki mulle mõnda üliasrmast iluvidinat, vaid mängu. ja-jah, just mängu - EESTI. teate ju küll, see laulamäng, kus on 6-valdkonna küsimused ja vastavalt ruudule sattudes tuleb ühele neist vastata. point on koguda kõikide valdkondade kaardid.
sõpradega ümber laua istudes sai selgeks, et ma olen täielik ajukääbik ja ei tea Eesti kultuurist ega ajaloost absoluutselt mitte midagi... eriti kui ümber laua istuvad 2 ajaloolast ja kultuuritibi ;) nalja sai muidugi palju, eriti siis, kui mu abikaasale sattusid küsimused parfüümide, vouge'i või Kolja kohta. kes oli Kolja ja miks selline küsimus pakist üldse välja tõmmati, jääb arusaamatuks.

kui kõik need 2500 küsimust meelde jätta, siis võiks vist peaaegu minna "targem kui 5B" saatesse.

huvitavaid fakte: siilid sünnivad valgete okastega, Eesti kõige põhjapoolsem linn on Loksa, Eesti jalgpallikoondis ON osalenud olümpiamängudel.

märka mind ka ;)

on parim, et Eesti taasiseseisvuspäev on just samas kandis, kui mul sünnipäev :) eriti sel aastal. öölaulupeo tõttu ikka. kestvad ovatsioonid, eriti koorilaulude kohta. kirjeldada kõike seda ei saa, kuigi väga tahaks. hea oli olla ja ilus. südames oli ja on soe-soe, sest eestlased on ikkagi oma rahvuse ja riigi üle uhked, olenemata tarbimisühiskonna võidujooksust. selle üle on mul siiralt hea meel, et inimesed on ilusad ja head :)

salakokk?

hmm... mu mehest on saamas salakokk. kui te teda tunneksite, siis te imestaks. mina ka imestasin. asi algas kõik sellest, et töökohas jagati ühikatubasid, kus on mõlemal üks tuba ja kahepeale köök ja muud ruumid. selgus, et köögis on olemas pliit ja külmik ja kraanikauss. mehed ostsid muidugi kohe mikrouuni, et ei-ei, nemad küll süüa tegema ei hakka ega oskakski, ainult soojendavad. ja mida minu kõrvad peavad kuulma! kohe sissekolimise järgselt viidi kohale taldrikud-tassid-kausid, seejärel küsiti, millist panni osta. ka pott oli siginenud. ja nüüd, kas teate, helises mul üksõhtu telefon ja hakati uurima, mida ikka prae sisse panna, et parem tuleks :P naljamehed, ma ütlen. ise räägivad, et ei oska munagi praadida, aga tegelt kokkavad salaja. eile uuriti, kust saaks sellise sõela, mis meil kodus on...
loodan, et kaugesse tulevikku jääb aeg, kus mees maitseb kooki ja teatab, et selle või tolle aine lisamisega tuleks ikka veel parem. või tegelt, võiks kiiremini tulla, siis saan mina teleka ees logeleda, kui mees köögis kokkab ;)

miks head mõtted ära kaovad?

ja miks nad alati õhtul voodis või mingit mõttetut tegevust tehes tulevad. tavaliselt hetk enne magamajäämist on mul valmis teema ja mitu head lauset, mida siia blogisse kirjutada tahaks. hommikul, kui arvuti taas lahti, tean, et midagi oli, aga miskit ei tule meelde. või siis näiteks niidan muru või riputan pesu kuivama, rida mõtteid peas keerlemas, jõuan tuppa, tühi ekraan vilgub ja midagi ei tule. veidier, kas pole?

üks hea virtuaalväline mõte on mul küll - plaanin minna põldmarju korjama. nendest pidi hiiglama head moosi saama, mahl on ka super, seda on proovida antud mehe juures maal. moosist seni vaid legende kuulnud. marjade korjamine on muidu jube tüütu töö, aga kui tulemus mõnusalt magus tuleb, siis natuke võib vahel vaeva näga ;)
nii et ärge mu kassi süüdistega, kui mul käed "kriimud" on varsti, sest põldmari on igavesti okkaline.

Venemaa naabriks olemisest

olen püüdnud Gruusias toimuvat vältida, see tundub kuidagi kõik liiga õudu tekitav. oma eksistentsi pärast ma just sageli hirmu ei tunne, kuid praegu ma kardan. tõsiselt, oma elu ja turvalisuse pärast. see kõik on liiga reaalne.
toimunud on nii palju, et eilseks jõudsin punkti, kus uudiseid enam ei vaadanud - paha hakkas.
minu seisukoht on, et pole vaja torkida herilasepesa, kui sa nende vastu allergiline oled. ma saab aru, et grusiinid on keevalise verega, kuid igalühel meist peaks (ja eriti nende liidritel) olema niipalju arvutamisoskust, et kui tanke ja armee koosseisu üle lugeda ning võrrelda vaenlase omaga, siis saad aru, kes ülekaalus on... 10:1000-le ei ole just tore võrdlus. see on nagu oma rahva meeleda surma viimine. ja siis tunnistab veel nende president, et jah, meie alustasime. ajulagedus mu meelest :(
teine teema, mis mind endast välja viis, oli Eesti-Läti-Leedu-Poola presidentide sõit Gruusiasse. miks? mida sellega saavutatakse? toetuse näitamiseks, hea küll. seda saab ka muud moodi teha. võtnuks nad vähemalt Saksamaa või brittide tähtsad ametnikud kaasa. me oleme oma asukohaga samavõrd ohustatud, kui ükskõik milline Venemaa naaberriik ja nad võivad iga hetk tulla. kas me tahame, et Eestimaa purustatakse selle hinnaga, et mõni teine riik terveks jääks. mina ei taha seda kindlasti mitte. see on täpselt sama hea, kui hullunud karu käest minna päästma sõpra ja ise ka surma saada.
on loomulikult õige, et arglikult ei tohi käituda ükski riik, kui kedagi teist okupeeritakse. samas ei pea väike, just alles normaalsele elujärjele jõudmas Eesti, kangelaslikult välja astuma. konfliktides katsutakse ikka tugevamaid liitlasi ka enda poolele meelitada enne, kui rusikatega vehkimiseks läheb, või mis?

aga üht ma ütlen, kui Eestis midagi juhtuma peaks hakkama, siis mina jään siia. mehe püss mul on, mõnele ikka pihta saan. kodu peab ju kaitsma, mitte võitluseta alla andma. ei vaata ma hea pilguga neile, kes lahkusid toona ega ka neile, kes praegu vehkat teeksid. võidelda tuleb, rahvas! kodumaal saab ka ellu jääda, hoida tuleb end eemale suurematest linnadeks, sõjaväe- ja riigiobjektidest. kuskil kesk-eesti metsas on võimalus terveks jääda suht suur.

ja ikkagi on väga jube, et aastal 2008 tuleb mõelda reaalselt olukorrale, kui juhtub. kuhu ja kelle juurde minna, kuidas tegutseda, kellele helistada...

loodan, et see reaalsus ei saabu kunagi enam.

kiri sõbrale

see akustiline kontsert oli mõnus ja armas ja hell. eriti head olid The Sun ja Jaan Tätte. eriti Tätte. eriti oma lugudega :)

Märkamise aeg

19.08.08 21:00 Tallinn Eesti taasiseseisvumist ja öölaulupidude 20. aastapäeva tähistav sündmus Tallinna lauluväljakul

Sel aastal möödub 20 aastat öölaulupidudest. Mujal on ikka imestatud, et kuidas me seda siin teeme. Et võtame kätte ja kätest kinni ning laulamegi “pilvest päikse välja”! Isegi kui “pilv” ei taha. Eriti siis, kui “pilv” ei taha.
Just seetõttu toimub 19. augusti õhtul Tallinna Lauluväljakul lauluöö pealkirjaga ”Märkamisaeg”. Selle sündmuse sisuks on meie rahvast läbi aegade toetanud, trööstinud ja innustanud muusika ning vormiks seda muusikat endas kandnud, loonud ja laulnud rahva lugu elavas muusikalises ettekandes toetatuna sõnast ja pildist. Sündmuse kannab üle ja säilitab aegade otsani Rahvusringhääling. Muidugimõista on see piletiteta kontsert. Muidugimõista ei müüda lauluväljakul sel ööl alkoholi.

“Märkamisaeg” on üks EV 90 juubeliaasta suursündmusi. August on sel juubeliaastal Kultuuriministeeriumi kureeritav eksiili, vastupanu ja iseseisvuse taastamise kuu. Lauluööga 19. ja 20. augusti vahel saame vääriliselt ja väärikalt tähistada nii 20 aasta möödumist öölaulupidudest kui ka taasiseseisvumispäeva.

Kultuuriministeerium on lauluöö korraldamise teinud ülesandeks sihtasutusele Eesti Teatri Festival.

Kallid lauljad, koorijuhid, pillimehed ja teie lähedased!

Ma tahaksin, et me kohtuksime sel lauluööl kõik– nii need, kellega me oleme juba laulukaare all kokku saanud kui ka need, kellega veel pole.

Osaleda saab mitut moodi. Vaadake palun üle laulude nimekiri (vt ja kui see sobib, tulge esinema! Andke endast kiiresti teada, sest seekord on võimalik kaare alla mahutada ainult kuni 6000 lauljat. Sellisele hulgale on korraldajail võimalik pakkuda ka tasuta suppi.

Ja kui tervet koori kokku ei saa, siis tulgu või pool. Või kui ka see ei õnnestu, tulge niisama, oma pere või sõpradega! Sest tegelikult me ei jagune ju nagunii kuulajaiks ja esinejaiks. Me oleme rahvas, kes 20 aastat tagasi laulis end üheskoos vabaks. Seda ei saa korrata. Aga seda ei ole tark ka unustada.

Kohtumiseni ja seniks ikka parimat soovides,

Margus Kasterpalu

lauluöö “Märkamisaeg” peakorraldaja;
SA Eesti Teatri Festival juhataja,
laulu- ja tantsupeo “Ilmapuu lävel” lavastaja

lähme kõik koos, eksju!

matkasell või siiski mitte

Hea seikleja Cristal
	Sa oled Maie ja Valdur filmist Vanad ja Kobedad
Sinu kirjeldus: Iga suvi vähemalt üks reis on sinu eesmärgiks. Olgu see siis Nuustaku, Pärnu rand, mõisatuur või Pariis. Kuskil peab ju käima, sest sügisel räägivad kõik tööl ja mitte reisinul pole midagi vastu panna. Grillahi ja shashlõkivardad on auto pagasniku kohustuslikud suvised komponendid. Matkarent.ee soovitus: Ükskõik kuhu reis viib, alati on hea kui GPS on varuks

Milline matkasell oled sina?

aga ma käin seenel, tihti ja palju. see on ju ka väike matk ;)

help!

jõin töö juures just veini. nüüd ma ei saa siit minema :( see läks otse pähe :) ei ole imestada ka, kui pool päeva muretsed kontrollide pärast ja teine pool mõtled, et polnudki midagi.
nädalavahetus tuleb, kullakesed! aga mina lähen Kõlakotta akustilist tuuri kuulama täna. teinekord kirjutan, kuidas oli. ja olümpiamängud hakkavad - sport telekas - jee!!!