tere kool!

uus kooliaasta siis. juba aastaid ei tunne ma, kahjuks et tänasest algaks uus aasta. mis teha, aastad läevad, kooliaeg kaugeneb. varem oli küll nii, et enam ise koolis ei käinud, aga sügisel hakkas ikka uus aasta :) 

sel aastal aga on meie peres natuke seda uue aasta tunnet küll, sest mees läks kooli, täpsemalt Meegomäe Lahingkooli (nende kooliaasta alguas küll juba 08.08.). täna võite proovida teda leida AK-st (või mõnedest muudest uudistest) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pidulikult jalutuskäigult läbi Tartu. Pidi sõjakoolil olema selline tava, et 1. sept. puhul jalutatakse edevas rüüs nagu sügisesed nuumhaned mööda linna. mis neil viga jalutada - ilm ilus, ranitsaid ja raamatuid tassima ei pea. mees küll sellest vaimustuses polnud, aga mis tal muud üle jääb, kui vigiseda ja minna, sest nende kool on nüüdsest Sõjakooli alluvuses. mu meelest täitsa tore - õppetööd pole, saab natuke ajusid tuulutada vana mees ;) ega 30+ vanuses see õppimine enam nii lihtne pole, saati veel siis, kui viimastest tuupimisest on möödas 14 aastat... ega õppimine ise raske pole, tal pea üsna hea, õpiharjumuse taasomandamine on see, mis raskelt tuleb.

ei tea, kas peaks õhtuks tordi ja lilled ka ostma? ;)

kohanemine...

... on läinud ilusti. mis peamine, öösel oli vaikus! ei taha ära sõnada - ptüi-ptüi-ptüi! K&K bossavad juba õue peal ringi, ajavad vareseid taga ja lunivad ükshaaval kiikuda (siin on 1 beebikas ja teine tavaline kiik). minu suureks meelehärmiks ei taheta üldse liivakastis olla :( aga tahavad väga ronida kaarredelil, mis nõuka-ajast mänguväljakute peal on :S teate kindlasti. ronimine on tore tegevus küll, aga kaar tähendab seda, et on kaks otsa ja kui on kaks last ja 1 mina, siis on jama missugune. õnneks on suurem ronija Karina s.t. Karita väga ei taha ja saan selle oravahingelise lapse selja taga seista.

viimase paari päeva hitt on veel üksteise tagaajamine. selleks sobib eriti hästi laud, mille ümber saab kilgates joosta, aga võib ka diivaniotsa peale üksteise võidu ronida või üle meie voodi joosta. peitusemäng on ka suht uus asi. peita tegelt pole niiväga vajagi, võib niisama "kuku" teha ja vaadata, kas ma teen vastu. üksteisele tehakse "kuku" siis, kui emme-issi abis mängimas on. s.t. et vähemalt üks laps peab süles olema ja teise tuppa piiluma mitu korda järjest. see on kohe nii tore tegevus, et alati ei saa vajalikku sõna suure naerupugistamise vahelt öeldudki :D

praegu kõik, elu tahab elamist ;)

variatsioonid vol 2

avasime pidulikult nukuserviisi komplekti, mis sai sooja vastuvõtu osaliseks. tegime esimese "maitsmise" lastega ise ära, seejärel hakkasin soovitama, et äkki nukud tahaks ka juua.
mina küsin: "Äkki tita tahaks ka juua? Karina, kus on tita?"
Karina vaatab otsivalt ringi ja vastab: "Tita maas!"
Nii oligi :) :) :) Ühesõnaga mu point on see, et üks mu lastest ütles oma esimese lause!!!

Aga pealkirjaga seoses: "tita" tähendab meie majas iseennast, nukku, beebit ja lutti. ja-jah, justnimelt lutti ka! aru ma ei saa, kust see tuli, aga võibolla jookseb loogika siit, et tita oma, mina olen tita, järelikult "tita."

tervitusi Vahtsõliinast!

nüüd me oleme siis võrokesed :) 

siin on väga kodune, kuid pole kahjuks kodu... eks peab harjuma. endal on ka ikka väga imelik olla. magada ei saanud vist üldse. hea, superhea, on see, et abikaasa kallis-armas laekub varsti töölt ja nii iga õhtu, mitte ainult reedeti! 

elame siin 3-toalises väga kenas korteris III korrusel. mööbel ja kõik köögistuff on sees, pidime vedama ainult lastevoodid ja riidekraami. 

eile saabusime-pakkisime, täna harjume. tõenäoliselt veel kaua, sest lapsed ei taha siin kuidagi magada. eeldasin, et pärast sellist päeva (pikk sõit + palju uusi kohti-inimesi + emotsioone) magavad nagu notid, aga ei - terve öö käis üks nutt ja nihelemine. ega laps loll pole, teab, kui miskit imelikku on. kuigi neil on oma toas sama tapeet, mis koduski ja mänguasjad ning emme-issi on omad.

tulles kohtasime tädikest puravikuämbriga. seda ma ütlen, et metsad kutsuvad mind juba sama tungivalt, kui virvatuled!

hommikupoole tegin meie uue pesapaiga alevile ringi ka peale koos sipsikutega. ei tahtnud teised õues mängida (ju jälle võõras liiv ja kast), nii kärutasimegi oma paar kilomeetrit vaguralt ringi :) loomulikult selle erandiga, et iga kiisu ja kutsu nähtavale ilmudes tuli ilmekalt kaasa haukuda või näuguda. mida siin siis on? rahvamaja, kus tegutseb laulukoor ja raamatukogu, inetrnaatkool (kellele või millele, ei saanud veel aru), vallamaja, apteek, Konsum koos pangaautomaadiga, postkontor, teadetetahvel, lasteaed kõrgete lagedega vanaaegses majas. täna rohkem endasse ahmida ei suutnud. kas lugesite, et esimeseks kirjutasin laulukoor? mängin mõttega nendega liituda, kuigi esinemistele ma vist ei jõua - need ju ikka pühade ajal ja siis me Pärnus ikka. eks näib.

igatahes hetkel on tunded segased ja teha palju. kartuliputru näiteks.

hiirekelder toidult maha!

mul on kass, eksole! õu on iga päev hiire- või rotilaipu täis. mõnipäev isegi poolikuid. kass, risu, käib aga ikka hommikul ja õhtul süüa nõudmas. kui tuleb, laeb korraga paar taldrikutäit ja siis vaatab ka veel sellise näoga, et kas rohkem polegi. eksisaste asi, ma ütlen.

aga täna vaatasin ma oma korteris põldhiirega tõtt!!! selline selja pealt triibuga isend, muidu armas, aga näriline ikkagi. vuihh!!!!!! vaatas teine rahulikult köögiukse pealt, kui me lastega köögis toimetasime. mina tegin süüa, nemad võtsid niisama sõna, hiir vist ootas ka hommikusööki. tol hetkel mulle tundus, et viirastus. aga kui ta koridoris mu crocsi seest vastu vaatas, kui ma seda jalga tõmbama hakkasin, siis pidin end pooleks karjuma...

toimetasin lapsed nende tuppa ja alustasin operatsiooniga. kõigepealt hüüdsin kassi tuppa ja nõudsin aru, mis värk on, töö tegemata tal, hiired lasevad elutoas ringi??? tema vaatas süütu näoga otsa ja tahtis kööki sööma minna. virutasin ukse nina alt kinni ja suunasin ta pesumasina juurde nurka, kuhu ma hiire ajada olin suutnud. eemaldasin masina, hiir seisis tardunult paigal. kass, va elukas, nuhutas paar korda õhku, katsus korra käpaga ja läks õue tagasi :S aru ma ei saa!! mis mõttes nagu??? kas tubane hiir ei sünni süüa või vähemalt kinni püüda??? ise olin loll ka, et ukse lahti tegin. veidral kombel ei kasutanud hiir võimalust sealt väljumiseks...

lõpuks olin sunnitud isa kutsuma, kes aitas masinat hoida ja ühtlasi sibavat hiirt väljapääsu poole suunata.

sügis tuleb, ma ütlen.

aga kassi võtan toidult senikauaks maha, kuni ta mulle triibuga hiire ette näitab, vot!

oli lõputu 13 ja reede

tükk aega tagasi oli 13. reede. mulle on need reeded nagu iga tavaline päev. selle kuu 13.-ndast alates mitte. varem ei saanud kuidagi kirjutada, sest tegemist oli liiga palju. nüüd panen kirja, et endal ka meeles oleks, kui tulevikus midagi taolist veel ette tuleb. ja küll ta tuleb :(
igatahes muutus Karita suht virilaks juba nädal enne seda õhtut ja ei maganud öösiti hästi. ega teinegi laps rahulikult tudind. reedel siis tõusus palavik 40-ni. ja kus oli kodanik isa? tööl ikka, kus siis veel :S endal tal oli 40-palavik sama nädalal alguses 2 päeva. ju sealt need lapsed selle üles korjasidki. lugesime hiljem kokku, et kõikide palaviku kordade peale on mu mees saanud meie juures olla vaid ühe korra. ülejäänud kordadel on ta alati tööl olnud. et just need nädalavahetused peavad nad ka haiged olema, kui mehel on metsalaager, aru ma ei saa :S
igatahes saabus mu vanematel paanika ja ma olin sunnitud selle haige lapsega haiglasse sõitma. seal väideti, et viirus - tehti igasugu proovid, kuulati-vaadati, lasti koju. jama on selles, et meie lastel ei lähe palavik üldse alla, pärast rohu võtmist langeb umbes kraadi, aga mu meelst suurt abi nagu pole, kui 40-st saab 39. haiglast siis anti mingi tugevam rohi, see siis mõjus. järgmisel päeval läks palavik ise alla ja unustatud Karita jaoks see palavik oligi. mul on muidugi viiruse suhtes omad kahtlused, kuna mis viirus siis ikka 1 ööga üle läheb. samas hammast ka näha pole, seega liigitame selle tundmatu päritoluga palaviku alla.
järgmisel päeval oli veidi rahulikum, virin jätkus küll mõlema poolt, aga pühapäevaks oli Karina samas seisus. selle vahega, et temal ilmnesid palaviku tõustes kohutavad külmavärinad ja pidev oksendamine. kõigepealt siis soojendasin teda tekikuhja all, mida oksendamise tõttu pidevalt vahetama pidi, siis jahutasin märja lina sees, kui kraadiklaas näitas 40,4 kaenla alt ja nii hommikuni välja. kuskil 6-e paiku jäi palavik 38,8 peale pidama ja vesi püsis ka sees. 9-paiku ärkasin elutoa põrandalt, laps vaatas laia naeratusega diivanilt, kuhu ma ta öösel panin, et muud mööblit ja vaipa säästa. sellist värisemist pole ma enne tõesti näinud. mul endal oli taoline seisund pärast keisrit, siis ei suutnud ka värisemist lõpetada. ja tolle öö saagiks oli masinatäis pesu...
igatahes oli jube nädalavahetus ja niipea ma seda korrata ei tahaks.

Elutarkade klubis

nüüd on see siis tehtud - 30 täis! nagu sõbrants väidab, olen nüüd elutark :) väga jube hetkel ei ole. võibolla hakkab. hommikul tegelt jalad valutasid... eilse sebimise tõttu see suht loogiline ka. 

igatahes pidu sai peetud. ilm meie poolt ei olnud, toredast aiapeost sai saba-sarved-varbad-koos verandapidu, mis oli kah tore. nagu tavaliselt, pingutas mu ema toitudega täiega üle, aga ega teda pidurdada ei saa.

lähemal ajal võib päevakorda võtta raamatupoe külastuse ja veel midagi, mille eest kõigile külalistele suured tänud!!!

väikene fotosüüdistus ka peoperenaisest ja perest ;)

variatsioonid

kaksikute keelde on tekkinud mõned uued sõnad. või no mis sõnad, aga midagi sinnapoole igatahes. omaloominguks võib nimetada järgmist väljendit: "biie" - see tundub olema tavaliselt lill, aga võib olla ka liblikas või pilv või leheke. igatahes midagi ilusat ja helget. vahva on see, et kellegi laps on ka sellist väljendit kasutanud lille kohta. kes see oli, pole aimugi.
siis on meie kodus väga populaarne sõna "kaka". hääldused ja tähendused järgmised:
"ka-ka" - see ongi see eestikeelne sõna. mainitakse nii möödaminnes, kui pikemat aega kuskil nurgas paigas on istutud. see on siis ilmselge vihje, et pükse vahetus on vaja teha.
"gaa-gaa" - kiik, kiikuma
"kaak-kaak" - kana
kusjuures mina ei ütle kiigu kohta nii. mina küsin tavaliselt, kas te kiikuda tahate või teeme kiiga-kaaga? keel ei tundu kuidagi painduvat "i"-d ütlema, et tuleks "kiik" välja. ainuke i-ga sõna on "issi" :)

värvimine vol 2

eile toimus siis järjekordne näpuvärvi-seanss :) selles naerunäos ma oma osas nii kindel pole, aga lastele meeldib, eriti Karitale. temas tundub olevat seda vaba kätt ja mõttelendu ;) hetkel tulin mõttele, et järgmise korra peaks õues tegema, et vältida mu pidevat hirmu tapeedi-kardinate-laua pärast.
aga rõõmu oli tõepoolest rohkelt! asjatati kõvasti, pintslit meie kätte ei antud. kui korra sain selle veetopsis puhtaks loputada, siis Kunstnikud solberdasid kohe tähtsa näoga ka samas topsis :D
kuna esimesel korral lasime neil vabalt värvidega nägu-käsi mäkerdada usus, et need on tõesti hästi-eemalduvad, ja pidime rängalt pettuma, siis seekord püüdsime ikka pintslit paberile suunata ja värvi kohe suult maha pesta. võiks öelda, et õnnestus, sest pärast vanni sininäod vastu ei vaadanud. osalt ka seetõttu, et panin lauale kollase, punase ja rohelise. sinine ja must jäid peitu ;)
kõik nüüd, porilombi-kaunitarid tulid just õuest. da-daa!
p.s. pilte pole minu üleni värvise olemise tõttu...

Karina vihkab kirglikult:

• küünte lõikamist ja teeb selle võimalikult kõva kisaga kõigile kuuljatele selgeks. lisaks viskab ta end pulka või vingerdab kõigest väest ja rahmib käte-jalgadega. aga midagi pole teha, lõigata ikkagi tuleb. ma olen proovinud kõikvõimalikke viise ja kellaaegu, aga miski ei aita. ta võib olla unine või reibas või rõõmus või apaatne, kui aga käärid välja tulevad, läheb põrgu lahti :S ma võin laulda või issi tantsida või vanaema kurdutada, aga kisa on ikka taevani.
• mähkmete vahetamist - mõningatel kordadel päeva jooksul peab end ikka pulka lükkama ja näitama, kes siin ikkagi boss on... ilma veel nagu ei saa, aga nendega ka ei taha. no mis teha, laps ei saa alati, mida laps tahab! kahjuks ei taha nad sellest aru saada (ega mina ka iga kord ei saa, kahjuks)
•  kui ta koridorist tuppa suunatakse ja ta ei või minna treppidele ronima. võin vihjata, et ta saab eeloleval talvel ronida mööda treppe just niipalju ja natuke rohkemgi kui süda soovib ;)
• söömist - vahel ei lähe grammigi alla, lihtsalt!
• hammaste pesemist umbes korra nädalas. muudel päevadel võiks ta lõputult harjaga mässata, aga sellel õnnetul hommikul suu lihtsalt lahti ei lähe. aru ma ei saa...

õde ei salli ka neidsamu asju, aga küünte lõikamisega nii suurt tralli pole - tihub veidi nutta ja annab alla, õnneks!

ikkagi tsirkus

nagu ma juba varem maininud olen, tahab kodanik isa kaksikutest suusatüdrukuid teha. mina panustan ikkagi tsirkuseperekonnale ;) siin toimus selline asi, et artistid viskavad end sujuvalt selili ja hakkavad nagu kunstujujad end vingerdades istuli ajama. eriti hea on, kui keegi käest võtab ja tõmbab. nii ikka mitu korda järjest ja üksteise võidu :D

või röövlijõugule. järgneva pildi saamislugu on selline, et mina istutasin lilli ümber veidi hõreda laua peal. sealt siis pudenes mulda ja vett maha. Karina, va rööveldis, kasutas kohe juhust ja istus sinna sisse mängima.  lõpuks arvas, et mis ma seda mulda ikka käega suhu ajan, lakun otse keelega maast... Karita tuli muidugi ka, aga tema nii jubedaks end teha ei suutnud. issi kahjuks arvas, et see asi ei saa jätkuda ja võttis lapsed suure mänguhoo pealt ära ja vedas tuppa pessu :( mina oleks muidugi veel neil lustida lasknud.

me käisime loomadega ka tutvust tegema Raja talu miniloomade juures. siin üks sõbralik poni

aga homme on issil puhkus läbi ja meie peame kolmekesi hakkama saama. küll see saab kurb olema, sest Karina on täiesti issikas.

Võrus

eile juhtusid sellised asjad:
*tüdrukud pidasid kenasti vastu teekonna Eesti teise otsa ehk Võrru. esines väikest virinat ja tagasiteel üks suur jonn, sest kopp oli ikka täiesti ees juba sellest istumisest ja loksumisest. parandasime asja pooletunnise jooksmispeatusega Abjas-Paluojas mõnusalt jahenevas õhtus. seejärel kulges sõit koduni ilma ühegi piuksuta :)
*minnes pingutasin veidi (kmhh..) üle, mille politseionu kohe fikseeris ja mu vaibale kutsus, trahv jäi õnneks tulemata järgmises punktis mainitud põhjusel
*autouksed lukustusid mingil kummalisel põhjusel iseeneslikult töötava mootoriga masinal hetkel, kui mina olin puna-sini-vilkuriga autos ja mees tuli välja õhku hingama. lapsed istusid autos... väike värin, mis oli tekkinud trahvihirmus asendus õudusega, sest mida sa teed eikellegimaal, kui auto uksed on lukus ja lapsed sees nutmas (õnneks kliima töötas!)? aken puruks lüüa? ju vist! aga milline? ikka kõige odavam. küsida romulast, milline see kõige odavam on, aga millega sa küsid, kui telefonid on ka kõik autos??? õnneks oli politseionul oma telefonis kontakt "Uksemuukija," kes 15 min. hiljem kohal oli, ukse vahelt traadi sisse ajas ja meie lapsed päästis :) ah et kuidas me suutsime lapsed ja ennast rahulikuma hoida selle aja, kui nemad sees ja meie väljas olime? no ega kogu aeg ei suutnudki, aga mina muudkui silusin klaasi Karita juures ja laulsin "Rongisõitu." ei teagi, keda see rohkem rahustas - teda või mind - aga üle me selle aja elasime ja kunagi enam kordusetendust ei soovi! kogu see jama läks meile muidugi kõvasti maksma, aga ikka parem sularahas arveldamine, kui kirje liiklusregistris.
*saadud ülipiisav õppetund jala mitte väga tugevalt gaasipedaalil hoidmise ja laste üksi autosse jätmise kohta
*vaadatud üle meie eeldatav uus koduke eesootavaks talveks, kuna issil sinnapoole tööasja ja meie tahame ju temaga kogu aeg koos olla (eriti Karina, kes on viimastel nädalatel täiesti issikaks muutunud)
*tõdetud, et Võrus pole normaalset kohta, kus lämmi toit ka süüa sünniks :(
*promeneeritud Tamula ääres ja supeldud mõnusas järvevees ning kiigutud läbi kõik kiigud ja lastud liugu igast mäest :)

mõnus hommik

oli tore juhus olla kutsutud Estri poja Rando 2. sünnipäevale Nurmenuku puhkekeskusesse, kus saavad igas vanuses lapsed ja vanemad ja vanavanemad suht mõnusalt aega veeta.
meie pere hitiks olid loomulikult batuudid ja karussell.

 oma isa laps, eksole :)

 veel-veel!!

ma olen geenius!

kohe saate aru miks ;)

vaarika mannavaht vanillijäätisega

• korja-puhasta vaarikad
• lase läbi mahlapressi (mis on igal köögikombainil kaasas, aga eraldi on ka saada), võib kasutada ka vaarikamahla
• saadud mehu ajada mõningase vee ja suhkruga keema
• lisada manna, et saaks mannavahulikult paras paksus
• lase mannavahul jahtuda, seejärel vahusta
• lase heamaitsta suurema koguse vanillijäätisega!

geenius olen ma seetõttu, et kunagi varem ei ole keegi meie peres tulnud selle peale, et mannavahtu võiks millegi muuga ka tarbida, kui piimaga.
mu mees lisab siia juurde, et vaarika hapukuse võtab jäätis väga hästi ära ja nii ei ole jäätis ka liialt magus ;)

head isu!!!

ainult 2 sõna

f***ing suvi

see ei ole enam normaalne. päriselt! ma ei ole minestaja tüüp, eksole, aga eile võttis kuumus oma ja nii see pilt eest kadus :( ei oska enam midagi ette ka võtta, et veidigi leevendust saada. lapsed ei taha õues, seega ka mere ääres olla. see omakorda tähendab, et vette ei saa. toas on sama palav kui õues, ainult selle vahega, et õhk ei liigu üldse. ving ja hala, aga mul on tõesti kopp ees!!!
ja ärge öelge, et ega soe konti murra. külmaga on vähemalt nii, et kütad või paned riideid selga, mingi hetk saab ikka sooja, aga kuumust ei saa kuidagi ära ajada... oi sõbrad! ikka väga jube on olla :(