Empsik jooksus

laupäeva hommik algas ehmatusega - Empsiku puuri uks oli lahti ja küülik läinud :( Herr Abikaasa ja lapsed olid ikka väga löödud olekuga, mul oli väike võbin küll sees, aga teadsin, et ta väga kaugel olla ei saa. 

Sest:

1) öösel, kui virmalisi otsisin, kuulsin krabistamist, s.t. ta oli alles puuris ja tegi vehkat hommikul ja hommikuti on ta väga laisk, küll aga uudishimulik. laisk tähendab seda, et hüppab 50-100 m ja siis viskab külili. uudishimu sai hirmust võitu ja nii ta selle peal meetrise hüppe ette võttiski.

2) märg rohi pole teps mitte Emma cup of tea ja tol hommikul olid minu jalad küll täitsa märjad, kui otsima asusime, seega pikka matka ta vaevalt ette võtaks

3) minna saab kahes suunas (kolmas variant on võrkaiaga piiritletud ja neljandal vesi ees), millest ühel on 300 m pärast ka vesi vastas ja seda ma eluilmas ei usu, et ta asfaldi peal kepsutab, kui teiselpool põõsad haljendavad

see kurjategija olin mina, kes tal tee vabaks jättis, sest lapsed nii hilja õhtul väljas ei käinud. küllap siis ma ei lükanud riivi korralikult kinni :/ Herr Abikaasa arvas, et ära varastatud. minu loogika seda ei toetanud, sest mida sa ühe halli jänesega ikka peale hakkad, isegi jõulud pole veel? lapsed arvasid, et peame uue jänese võtma, mees, et kunagi enam ühtki looma ei võta, kui sellegi eest ei osanud hoolitseda. mina olin kuss...

otsingud algasid: oma aia tuulasime põhjalikult läbi pideva kutsumise saatel, uuritud said ka kõik lauavirna-alused ja lemmikpõõsad, kuhu talle hirmsasti pugeda meeldib, samuti otsisime rohust jälgi, aga muru oli paraku liiga madal. siia otsisime läbi kogu ümbruskonna ja naaberõued-tänavad, ikka kutsumise saatel - ikka ei midagi. siis viimasel ringil tuli Herr Abikaasal mõte üks naabrite tihedate madalate lehtedega põõsas veel kord läbi vaadata (mida mina juba 2 x vaatasin) ja seal meie preili mõnusasti magas - koivad välja sirutatud, ise suht uimane. kahmas kätte, tassis koju. tegelinski jummalast kuiv ja puhas, tiba ehmund olemisega, aga muidu täiesti terve jänes. kahtlused, et küla kassid on ta ammu tükkideks tõmmanud ja ära seedinud (Herr Abikaasa vaimusünnituse vili taaskord) ei osutunud tõeks :) :) kui ta endale sülle sain, siis istus seal vaguralt, süüdlaslikul ilmel, üldse ei põtkinud, väga armas oli ainult :)

lõpp hea, kõik hea! järgmisel päeval käitus juba nagu ülbe küülik kunagi ja eile käis suisa traksidega väikesel jalutuskäigul. nüüdsest kontrollivad kõik 10 x, kas puur sai ikka kinni :P

suve lõpp?

viimastel nädalatel on imelised ilmad olnud. ju lasi soojus end nii kaua oodata, et mul pole midagi selle vastu. eile astusin kontorist kella neljast välja ja tabasin end mõttelt, nagu lõunamaale oleks hoobilt sattunud. väga mõnus soe, selline nagu Vahemere ääres. auto termomeeter näitas +29 VARJUS :) kodus oli veel rohkem, sest noh, meil on alati hull leitsak hoovil. tavaliselt on kuumus kuidagi piinav, suve lõpus aga väga mõnus. peamiselt vast seetõttu, et õhtud toovad sügisjahedusega värsket õhku, kesksuvel seda pole. eile aga kammisin pesust tulnuna veidi enne südaööd õues juukseid ja ei uskunud ise ka, et käes on 25. augusti öö ja niiii soe on :) ja siis algas sadu, ka soe ja mõnus. hommikuks oli suvi kadunud. vähemalt ta ikkagi tuli!

päriselt!?

vahepeal lõid ette numbrid 3 ja 5 - jube!! millal see juhtus, et ma nii vanaks sain? ise küll ei tunne :P

Augustiunetus/-unistus

15. august kostitas meid kõiki imelise ilmaga - augustiunistus!

ja õhtu augustiunetusega

päevane päevitamine tehtud, kulgesime rõõmsalt unetusele ja oh sa jutt, kus sel aasta oli rahvast! melu oli ka kõvasti rohkem ning esinejaid jagus kohe igale poole. meie alustasime folkpungiga ja lõpetasime balletiga. vahepeal aktivistid osalesid padjaviskevõistlusel lausa auhinnalise tulemusega (Herr Abikaasa jäi tagantpoolt esimeseks, mis unetute mõistes oli suurepärane tulemus (kaasvõistleja müksas just viske hetkel kätt, nii et padi lendas otse taevasse). Tuurit-tuurit kava oli väga lahe sel aastal ja unetute jooks omas headuses :P on ikka üks mõnus üritus välja mõeldud!!

vaikus on kuldne

mul on naabrid, eksole. vanapaar ja täkku täis musklis naabrimees ja üks lastega ema, no nii keskealine (minust umbes 10 aastat vanem ehk). lisaks on naabritega kaasnev muusika ja muud hääled. vahel ma kirun end maapõhja, et ma ei julgenud maale maja osta :/

sellest ma saan aru, et lapsed kilkavad, kaklevad, laulavad, uluvad jne. mu enda omad ka, loomulikult. vaigistan neid igal võimalusel, sest mulle per se ei meeldi müra. siis on muruniidukite mürin, see häirib mind kevadeti, pärast harjun vist ära. aga muusikast tekkiv müra on jube! minu jaoks on müra kõiksugune muusika, mida ma hetkel kuulata ei soovi. vahel on müra ka mu lemmikmuusika, siis kui mõelda või kirjutada vaja on, siis ma vajan vaikust.

aga kui üle küla mängitakse sellist raadiojaama või plaati, mis mulle üldse ei sobi, siis ma ärritun. sisemiselt. kui see kauem kestab, kaeblen omaette või Herr Abikaasale. 2 korda olen endast nii väljunud ka, et olen ütlema läinud. viimase korra üleeilsest pean kirja panema lausa, see ületas mu meelest kõik piirid!

oli kena suveõhtu, mina kastsin taimi ja toimetasin muidu ringi, lapsed igal pool aedades mängisid, naabrinaise pool oli väike grillõhtu. naabrimehe juures aga käis tavaline õlletamine sõbraga (igaõhtune värk, aga tavaliselt suht viisakas). muss keriti muudkui valjemaks ja valjemaks. Pärnus just see tümmifestival lõppes, ma olin arvestanud, et elan selle 3 päeva üle ja elasin ka, aga et see venib ja eskaleerub, ei osanud arvestada. ühesõnaga mingi power või tre või mis iganes tümmiraadio keerati põhja, vahepeale lasti roppu räppi. ma kohe vaatasin järele mis see on, sest see oli niivõrd julm igasse kohta saatmine, et ma lihtsalt seisin keset hoovi ja ahmisin õhku :S vennad käratsesid, et ülikõva lugu ja tõmbab hästi käima. HALLOO!!! mul on siin lapsed ja üleüldse, mismõttes ma pean kuulama sinu mingit kuradima idiootsust??? oi ma olin vihane!

ja mida tegi naabrimees. hüppas naabrinaise aia peale (kelle aed on hulka kaugemal kui meie aed) ja küsis, et muusika teda ei seda. ja mida vastas naabrinaine? oh, ei, neil on nii tore, kui muusika mängib, meil on pidu! saate aru jah? ta 7- ja 8-aastane + külaliste lapsed on väljas, kuulevad kõike seda ja talle sobib. mismõttes nagu??? kus ma elan, kus on inimeste mõistus??? igasse võimalikku auku saatmine on nii tore??? 

kas minu käest küsiti. ei. oi mul kihvatas! tavaliselt ma olen vait ja lähen tuppa ära, aga siis tuli nagu paisu tagant. ütlesin, et mulle ei sobi. selle peale naeratades vastati, et ta arvaski nii, et mulle ei meeldi. küsisin siis, et kui ta tervele külale mängib oma tümpsu, siis teeks juba rahvahääletuse ka, et mida mängida. ja et paneks siis juba metalit, oleks hulka parem. selle peale arvati, et metal ei meeldi kõigile. mina julgesin arvata, et see tümps ei meeldi ka kõigile!! naeratati, küsiti ega mul veel lapsed ju magama ei lähe (21:00 oli kell ja lähevad jah juhtumisi 21-paiku magama). selleks ajaks olin lapsed tõesti tuppa saatnud pesema, kui vestlus aset leidis. julgesin arvata, et pole vahet mis kellaajal sellist muusikat mängida. ja läksin vasakule ära.

umbes 15 min kuni pool tundi kestis veel see vaibakloppimine, siis jõudis vist kohale ja keerati kinni. või siis pidu sai läbi, ei mina tea. laps igatahes jõudis juba muretseda, et tema ei saa sellise tümpsumisega magada. 

ma nüüd siin mõtlen, et kas peaks naabrimehega rahulikult ükspäev uuesti rääkima ja oma seisukohti selgitama. tõenäoliselt pole sel mõtet. 

mida arvate teie, kuidas aedlinnakus elu käib ja kuidas seal mõistuse juurde jääda?

puhkus

mul oli siin vahepeal puhkus ikka ka. või peaks kirjutama "puhkus"? 3 nädalat kadus nagu ma ei tea kuhu. ainuke puhkusepäev oli viimane, kus me tõesti mitte midagi ei teinud ja lihtsalt lebotasime. 

kõigepealt natuke käimistest: 

suur saartereis oli esimene plaan, mis sai paika pandud juba aasta alguses, sest õnneks on veel mõni sõbrants, kes abielus pole. seega pinginaaber K. pulmad Saaremaal said pidepunktiks. jooksvalt selgus, et mul on sama päeva hommikul Muhus Külasema külas kooriga esinemine :) sealt siis kulgesime pulma ja edasi Saaremaad-Hiiumaad avastama järgnevatel päevadel.

pulm saare moodi

pulm oli väga mõnus - eesti-norra segapulm. väike armas seltskond, väga chill (asjaosaliste enda sõnul ja oli ka), toit ja muusika saarelt. jep, saime terve õhtu kestnud Ivo Linna soolokontserdi!! ilm, muuseas, oli imeilus ja soe! kõik see ilu ja rõõm oli pakitud ehedasse saare rookatuse, õitsva rukki-mooni-karikakrapõllu, koplis jalutavate hobuste ja merelainete sulni loksumise õhustikku. suured tänud K. ja S.!!! meil oli väga tore!!

Anglas ootasime praami oma 2 h ja
 K-d veetsid kogu aja ratsutades

edasi trippisime kohustusliku Kuressaare kindlus-linn-Kaali-Angla tiirul, seejärel tuulisevõitu paadisõit Hiiumaale (a tegelt üldse ei loksutanud).

villa kraasimine, hetkel peal kirju kollektsioon

Hiiumaal polnud me Herr Abikaasaga ikka väga ammu käinud. väga hea mulje jättis saar. eriti Kassari poolsaar oma ehedusega. leidsime villavabriku (kus ei tahetudki piletiraha) ja lambad ja taastatud tuuliku, kuhu saab omal loal sisse astuda, diivanil jalga puhata ja tööd imetleda.
esimesel Hiiumaa õhtul sõitsime kohe majutusse, aga järgmine päev tegime saarele täisringi peale. tuletorn ja ristimägi ja rand ja eiffel (sinna ärge minge, KOHUTAV!). õhtul koju loksudes sai veel Haapsallugi sisse põigatud, sest see on mu lemmiklinn. väga mõnus perereis oli! järgmine aasta peame vist idapoolt otsa avastama minema.

Kõpu tuletorn

omavoliline tuulik

rookatusega külakabel

jäätise-õndsus

jupikest Lätimaad nägime ka juulis. tegime ühe päevase tripi Ruhja jäätisevabrikusse. kahjuks tootmist ei näidata live's, aga maitsta saab küll kõike ja kaasa ka suure portsu jätsi - laste paradiis! hind 2€/suu. minu lemmik oli vahtrasiirupi-tuutu, mida pidavat saama R-kioskist osta. muidu Eestis eriti nende tooteid kahjuks pole.

liivapaljandid

siis seiklesime ühel matkarajal Mazsalaca lähistel. seda kõike siis koos sõpradega Valgamaalt. lastel on ikka tore, kui samavanad tegelintskid kaasas on :) ja õhtupoole tiirutasime Valmieras. sinna läksime küll peamiselt vannitoakraami jahile DEPO-sse ja saime miskit ikka ka. jummala äge pood, Pärnus võiks ka selline olla. linn on selline avar, ma ütleks, osa on kenasti üles vuntsitud ja toit väga hea! muidu oleks super päev olnud, kui Karina poleks näppupidi ühe atraktsiooni vahele jäänud, kus sõrm ikka palju viga sai. õnneks arsti ei läinud vaja ja nädalaga paranes ikka ära.

kaks rästast kirsipuus ;)

ja noh, loomulikult oli meil jälle kirsside korjamise aktsioon.
randa pole enne augustit asja olnud, seega oleme kodus tublisti toimetanud. väike loetelu: vana kamina väljalõhkumine, vannitoa ehituse planeerimine/materjali kokkuotsimine/kojutassimine, vana kanalisatsioonikaevu lahtivõtmine ning täitmine, mõned uued kasvualad lilledele, Herr Abikaasa erisoovil rosaariumi rajamine, mõne võssakasvanud aiajupi puhastamine.
tegus suvi või puhkus või midagist ;)

hädatapp

seekord ei ole pealkiri mõistukõne, päris tõsilugu kohe. 

nagu kõik teavad, liigub Eestimaal seakatk. Herr Abikaasa vanematel on ka alati mõned ruikamid laudas olnud, nii ka nüüd. millegipärast kevadel uusi põrsaid ämm ei võtnud, ju ta siis aimas midagi... a too viimane oli ikka juba väääääga suuuuuuuur. õnneks neil oli 1 siga, ümberkaudsetel on ikka mitu. neid kõiki korraga ju maha ei löö, seega ehitavad palehigis nüüd aedu ja soetavad desovanne jms. 

ükspäev siis ämm helistas, et nüüd tuleb siga ära lõpetada, sest katk on liiga lähedale tulnud juba ja noh, eks elukas on suur ka. nädala jalu edasi ka ei julgenud enam lükata, et jahedamat ilma oodata. 

käivad ju kõik metsas marjul-seenel-jahil, maal inimesed ikka rohkem suhtlevad üksteisega: ajavad juttu poe juures, käivad üksteiselt mune-piima-kartult ostmas, ühesõnaga liiguvad ja kannavad jalgadega kõike laiali, mis aga külge jääb. oleks naiivne arvata, et Pärnumaal katku pole. seega nuga tuli teravaks ajada.

tavaliselt on meil selle töö peal 3-4 meest, seekord põhitööjõudu polnud, sest noh, nad lihtsalt ei saanud appi tulla. ei mul ega Herr Abikaasal vendi pole, seega pidime ise hakkama saama. äi muidugi ka, aga ta juba eakam. minu roll on läbi aastate kuidagi kujunenud nii, et olen vaadanud, kuidas siga rippu tõmmatakse ja soolikad välja lastakse. siis juba siseelunditega toimetanud. eelneva, ehk torkamise ja karvavõtmise osa olen toas mööda saatnud (või siis ukselt piilunud). seekord siis tuli käed külge lüüa. torkamise osale õnneks küll mitte. imelugu, et nad kahekesi selle maailmatuma eluka laudast kätte said ja kõik nii lihtsalt läks!

ega's midagi, hakkasime toimetama, kui siga täitsa surnd oli: soe vesi vanni (väga soe, +72 kraadi olevat see temp., mille juures karvad hääste lahti tulevad, nii et vett tuleb hoopega timmida), siga kettidega  sisse tõsta, siis nö. seapesu ehk siis loksuta ja tõmba, et vesi igale poole ligi pääseks ja oma töö teeks. ja siis tuli võtta nuga ning karv maha kraapida. ütleme nii, et uus ja huvitav kogemus. kõrvu ja koonu ma ei puutunud, aga mujalt tuli see karv tõesti nagu ludinal :) 

siis tuli elukas rippu vinnata (no mingi raudlati, nööride ja pulkadega pusimine see on ja iga kord jääb siga veidi viltu, aga tehtud see saab), siis juba noaga kõht lõhki, kogu kraam ettevaatlikult välja (sest soolikaid ei taha ju keegi vigastada, et teatavat lehka vältida) ja ennustama. suvise põrna pealt küll ei ennustata, seega tulevase ilma kohta ma teile teateid ei oska anda. küll aga saan öelda, et põrn oli suur, kopsud kuidagi liiga roosad, neerud suured ja süda väike, rasva peaaegu nii suure looma kohta polnudki. maks oli maitsev, nagu alati (ämm praeb seda kohe värskelt ja mõned julgemad söövad tüki tooreltki...)

Herr Abikaasa lõi sea pooleks ja sinna ta meist rippu jäi, nagu iga kord. tükeldatakse ja külmkapi kolitakse liha juba järgmisel päeval. kui on soe aeg, siis kaetakse liha jahtumise ajaks linaga, et porikaid eemale hoida. 

ongi kõik! meie viimane siga. sest katk pidi ~10 aastat säilima. seega ei tasu riskida. küll aga on saadaval hulganisti Mardi-Hansu mahemune :) äi nendega majandab ja nüüd, kui ruumi üle, siis tõenäoliselt soetatakse veel sulelisi juurde.

ah et kus lapsed sel ajal on? esimese osa ajal oma toas peidus, telekas taustaks mängimas. edasi juba vaatavad pealt. ma ikka püüdsin neid varematel aastatel eemale hoida, aga kui on niiiii huvitav, mis ma siis ikka kätt ette panen - maalapsed. 

AHHAAs

elekter

käisime Ahhaa teaduskeskuses. jummala äge koht! jõudsime 11-paiku ja lahkusime tiba enne viite. soovitame!! pikka juttu pole mõtet vast teha, seal peab ise avastama.
ainuke aga mu meelest oli planetaarium. oleks võinud parem kvaliteet olla ja huvitavam kava.
meie pere lemmik oli kindlalt see atribuut, millel end üles vinnata saab. K-d tegid oma 100 tiiru sellel :D

teadusteatris võeti K-d loomulikult katsejänesteks (testivad parasjagu,
kuidas heli vees helihargiga liigub ehk siis vesi pritsib võngete tõttu näkku)

hiiglaste hommikusöök ehk nii tundub väikelapsele maailm

kapslis (see pöörleb otseloomulikult)

Elu saalis oli igast lahedat kraami, korallid minu lemmikud :) tibud ja veemängud
ja liiv ja heli ja kõversaal jms. oli ka loomulikult!!

home alone

olin eile peale puhkust terve õhtu üksi kodus. väga veider!! vaikne, igav, ekslev... 3 nädalat täiskoosseisus ja pool aega sellest veel kuskil reisul, mis tähendab, et lapsed on enda lähedusse aheldatud võõras ümbruses pea kogu aeg ning Herr Abikaasa on ka pidevalt olemas. minu jaoks veider, sest tavaolukord on ju teine...

ah et miks ma siis kodus olin ja kuhugi ei läinud? esiteks sellepärast, et olen hankinud endale abaluude vahele selga närvipõletiku ja liikumine ei ole mõnus, parem käsi näiteks üldse ei liigu, kui, siis ainult läbi suure valu (katsuge nii hommikul juukseid harjata ja need siis ÜLES panna). teiseks seetõttu, et kinos ei ole mitte midagi vaadata :S no tõesti mitte midagi, sest möllukad mulle ei meeldi, õudukas on liiga õudne, noortekas on jama, aga ulme on praegu liiga arvutimänguline. seega jalutasin küülikut ja vihmahoogude vahel sõin vaarikaid, tikreid ja maasikaid. 

vaarikate kohta tahaks kohe eraldi sõna võtta: need on sel aastal nii võimsad, suured ja maitsvad! Herr Abikaasa siin mainis ükspäev, et võtame maha, me nagunii neist midagi ei tee, keegi korjata ei viitsi, lihtsalt kasvatavad naati. tema punktid on kõik õiged, aga, aga... nii head on, mulle väga meeldib õhtul põõsasse minna ja sealt 100 rammusat vaarikat hiljem välja tulla :p kuna vaarikaistandus on meil ääristatud, siis naat on ainult taimede all, mitte ei voha omatahtsi ja seegi on viimasel ajal taanduma hakanud, sest muruniide ja küülikupuuri allapanu rändavad sinna multšiks. võibolla ongi suurte vaarikate saladus see multš :) küllap lihtsalt on palju vihma tulnud, mis neid kasvada aitab. ah et kui suur on suur vaarikas? no mul on sellised poole pöidla suurused :) kevadel sain pampli ka, loodan, et järgmisel hooajal saab juba nendega maiustada. 

varbad vette!

tänavuse lõputu kevade jooksul ei julgenud inimesed suvest ja puhkuseplaanidest nii jutu jätkukski rääkida. küsiti ainult - ei tea, millal see ilm ka soojaks läheb? mina alati vastasin: "siis kui mul puhkus hakkab!"

ja täpselt nii ongi :) :) viimased poolteist tundi veel kontoris ja siis on 3 nädalat jummalast vaba aega :D 

eile käisime Pärnu lahe vett testimas. ütleme nii, et 2. juuli kohta võiks soojem olla, aga selle hooaja esimese ujumise kohta (sic!, mismõttes 2. juuli oli suve esimene ujumine???) jummalast soe. tavaliselt ma ikka olen 16-18 kraadiga sisse hüpanud kevadel. nüüd on vesi mõnusasti paar kuud loksunud ja meretuul toob sooja vee randa :) homme kindlasti hakkame rannaloomadeks!

jeiiii - SUVI !!!

pidulised

ma siin vahepeal unustasin täitsa ära, et me käisime suve ka avamas. ilma imata, loomulikult, aga muidu oli täitsa tore. toimus siis Tere Pärnu Suvi üritus Vallikäärus ansambliga Swingers. esinesid Birgit, Tanja, Mikk, Taukar ja see uus superstaaripoiss - eeeee, aa, meelde tuli! - Jüri. 

kirjutan ma seda siia sellepärast, et ajalooürikutesse saaks kirja, et K-d kulgesid lava ette esimeste lugude kõlades ja naasesid sealt alles kõige lõpuks, kui bänd juba lahkunud oli. fotosüüdistus on ka, aga seda näevad vist ainult Pärnu Postimehe tellijad: siin.
mnjaa... väga veider oli seista ainult Herr Abikaasaga vallika mäeveerel, lauludele kaasa laulda või kõikuda ja ühtki lasti polnud silmapiiril. täielik vanainimese tunne tuli peale :/ et miks ma ka lava ette ei läinud? no polnud minu teetassike muusikalises mõttes. kuigi hästi laulsid ja show mõttes väga mõnus kooslus. Herr Abikaasa käis korra ääre pealt piilumas ka, et kuidas pliksidel seal rahva seal läheb, aga tuli tagasi nentides, et meist seal puudust ei tunta. ma naljatlesin, et kaugel pole ajad, kus öeldakse, et ärge parem tulge kaasa.

minu Vallikapidude ajast on küll teada-tuntud fakt, et olin ikka lava ees esimeses reas. aga siis olid teised ajad, teised bändid ja üldse, paremat mussi tehti ;) siis oli rahvast ka alati nii palju, et lava ees oli ellujäämine keeruline. enamuses kordades oli pärast sellist üritust rinnakorvil sinikad, sest rahvas pressis tagant peale ja lavaäär oli parajasti nii kõrgel, et sinikad olid varmad tekkima. ega ise ka paigal ei saanud olla, pidi ju näppu viskama, kaasa põrkama jne. mitte et ma praegu seda ei teeks, kui Vennaskond  laval oleks :) nii et lapsed on emasse :D

kui K-d lõpuks üles tulid, kurtsid nad, et jalad on jube kanged. 6-aastaste mured :p aga jube äge oli olnud. ma ikka uurisin ka, et keda teati ja kes meeldis. esimesena tuli muidugi Taukar!! ja siis Birgit, teistel olid lihtsalt ilusad kingad või lipsud olnud. me üldiselt raadiot ei kuula ja peavoolumuusikast midagi ei tea, aga noh, lasteaias ju räägitakse ja lastakse laule.

esimese live-kontsertina lava ees läheb K-dele ikkagi kirja Tõnis Mägi täispikk kontsert, kui nad kolmesed olid. väga meeldis ja meeldib. kuna see on meie tassike teed, siis olime loomikult lava ees, pliksid kukil :)

jaanik

tuletants tuulega vihmavalingute vahepeal

mul mingit suurt peo- ega pildipostitust pole. veetsime Võidupüha õhtu koduselt, mõningate lisanditega. külas olid nimelt üks Herr Abikaasa hea sõber perega ja meie vanemad. 

vaatasime paraadi ja tõdesime, et ühtki sots-dem´i küll presidendiks enam kunagi ei tahaks. Ilves ajas ikka puhta sousti suust välja :S Eesti jäägu ikka eestlastele! hädas inimesi tuleb abistada nende endi kodukohas, mitte vedada neid üle ilma laiali. kui lisaks praegustele muulastele siia vedada veel paartuhat neegrit (+ nende suguvõsad mõne aasta jooksul), siis on pidu läbi, neid me enam ära ei seedi. mind vihastab kõige rohkem see, et riik ei suuda selga sirgu lüüa ja selgelt öelda, et me pole nõus. käib mingi ümbertnurgajutt, et ega keegi siia tulla tahagi ja Euroopa onudele pugemine. vastik! meil on endal Eestis tuhandeid lapsi, kes lähevad IGA ÕHTU TÜHJA KÕHUGA MAGAMA, neile ei jätku vahendeid, et pere mülkast välja aidata, aga võõrastele, palun. uskumatu ikka!! ok, poliitikast mõni teine kord...

tahtsin lastele mänge ka teha, aga vihm segas. lõpuks leekisid algul toas passinud 5-7-aastased pliksid kummaritega mööda õuet ringi. enda omadele sain püksid ikka jalga surada, teised olid puhta paljasääri... üks peadpidi kokkujooksu intsident toimus ka, aga teradega sain suurematele sinikatele ja paistetustele jaole.

algul olime täitsa toas, sest, noh, kallas :( pärast jäi mõneks ajaks vihm üle ja tuul ka vaibus, siis kolisime õue tagasi. ikka vastik külm oli. eelmisel aastal olin jopega, oleks pidanud seekord ka talvejope välja otsima... endal oli olemine sant, paar päeva juba. aru ka ei saa, mis täpsemalt toimub, lihtsalt selline jõuetu ja seest sant :/

ühtlasi tuleb tõdeda, et see oli vist esimene kord Herr Abikaasal, kui liha sai küps, mitte kõrbenud või toores, vorstid oleks võinud tiba rohkemgi tulel olla. aga söönuks said kõik :) minu ema tegi maiustamiseks kohupiima-puuvilja tordi, mina pistsin ühe traditsioonilise rabarberikoogi ka ahju, tundus, et kõigile meeldis. kui juba ahi üksiti soe oli, ellimineerisin kasvuhoonest ülbeks läinud spinatid ja keerasin ühe mozzarella-spinati piruka kokku :) menüüs oli veel koore-majoneesi-hiinakapsa-tomati-redise salat, munavõie (täidetud munad jäid mõjuval põhjusel ära, loe: koored keeldusid viisakalt eemalduma ja turvalisem oli võie teha), värskehapukurgid ja igasugu puuviljad-marjad.

me poest liha ei osta, eksole, ämm peab sigu. oma liha sai marinaadi pandud ja tuli täitsa maitsev. mul käib see nii:

• liha ~2cm lõikudeks (mitte väikesteks sašlõkikuubikuteks)
• seejärel otsin välja koduketšupi (koosneb lisaks tomatitele õuntest, sibulatest, soolast-suhkrust-äädikast-piprast, on mõnusalt magushapu. poeketšupit kasutades võiks pigem olla letšo)
• valan kihi ketšupit anuma põhja, laon kihi liha
• selle peale soola, küüslaugupipart, sibularõngaid ja paprikaviile, küüslauku, head oliivõli, uuesti ketšupit
• siis uus kiht liha ja jälle maitseaineid+õli+ketšup
• kordan seni, kuni liha otsas, kõige peale jääb ketšup
• külma laagerduma üleöö või kauemgi
• enne grilli minekut tuleb kindlasti marinaad maha lükata, muidu kõrbeb ära

mul oli väga taine liha, seetõttu panin rohkem oliivõli, kui on rasvasem, siis pole eriti pannud. liha oli igatahes hää :P 

tantsida ei saanud, väga ei tahtnud ka. kogu pere oli enne südaööd igatahes voodis :) eile vaatasime, kuidas tuul kurja tegi ja muud ei midagi. nüüd 2 töö(lasteaia)päeva ja siis Hansapäevad :) lastel ja Herr Abikaasal algab siis suvepuhkus, mina ponnistan nädala veel. kuna ilma nagunii pole, siis võib hädapärast tööl käia ka ;)

tavaline veekeskus on parim!

emme, lähme veekeskusesse! ütles mu laps 15. juuni lootusrikkalt, kui oli näpu külmast mereveest välja tõmmanud. õde liitus lootusrikkalt. kiirelt valiti välja päev ja varustus, seda juba enne, kui ma midagi oma mõtete vahelt öelda jõudsin. mõtted olid esialgu pahased, sest olgem ausad, juunikuu teises pooles ei peaks Pärnus elav inimene mitte veekeskuses veemõnusid nautima, vaid saaks rahumeeli igal hetkel rannas peesitada ja meres hulpida, aga jah, ilmad-ilmad... 

siis jõudsin järeldusele, et ega hala aita ja miks ka mitte veekeskusesse, igati hea idee. varustuse valimise vahel pandi sujuvalt ka paika, et minnakse tavalisse veekeskusesse mitte sinna torudesse. ehk siis meie pere eelistab Tervise Paradiisile Estonia Terme. 

termides on tõesti mõnus, alati on olnud, seal on lihtsalt nii hea :) kuna K-d on suured vettehüppe fännid ja neile meeldib üle kõike suures basseinis selili hulpides päikesekiiri püüda, siis torud ja kärestikud ja mägijõed lihtsalt ei paku konkurentsi. mulle sobib, sest saunad on termides super, jaapani vann suurepärane hetk iseendale, hamam mõnusalt aurune ja kõikvõimalikud mulli-survevee atraktsioonid ka meile mokkamööda. nüüdseks on ammu laste vanus ka sealmaal, kus ma ei pea neil sabas jooksma, vaid piisab silmanurgast jälgimisest. 

mul on üks küsimus ka: mis on see vanus, kui poiss peaks riietuma-pesema meeste poolel? eile tillerdas koos (vana)emaga naiste dušši-ja pesuruumis üks 8-9-aastane poiss, kes lihtsalt suu ammuli vahtis kõiki ja kõike :S meil on samavana naabripoiss, ma ei kujuta hetkekski ette, et ma tema juuresolekul dušši alla läheks või riietuks! kuskilt jookseb ju piir, või ei!? mõtlesin siis omaette, et kas 8-9-aastane poiss ei saaks tõesti ise meeste poolel hakkama riiete kappipanemise, pesemise ja basseini tulemisega? ma arvan, et minu kuuesed küll saaksid, vabalt kusjuures. ainuke asi, milles nad abi vajavad, on juuste kammimine, aga poistel pole ju seda muret ja juukseid saab kammida väljas ka. väga veider. ja see pole esimene kord, kui ma end selle teema üle juurdlemas leian. mis oleks see sobilik vanus, kus (vana)emad pojad ise riietuma-pesema peaksid lubama?

jooksutasin küüliku rihmaks :P

mõttepaus

inimesed naeravad, kui räägin, et oma küülikuga jalutamas käin. mismoodi??? küsivad nad. aga väga lihtsalt - paned küülikupojale kassipoja jalutustraksid ja läksime.  hops-hops :) oi ta on kiire, küülik teeb ikka tõelisi jänesehaake! 

seda võib endale ette kujutada nii, et hops-hops-hops lugeda maha turbokiirusel ja 20 korda jutti :D siis tuleb väike istumis- ja kasukasugemise paus (kui on aega), kui kõik aga äraütlemata huvitav on, siis hoopiski tõustakse sitsima, kikitatakse kõrvu ja vaadatakse põneva näoga üle kõrge rohu. kui miskit jala või hamba alla satub, mis meelepärane pole, hüpatakse laia kaarega kohapeal õhku ja arendatakse imekiirust. värske rohu söömiseks aega ei jää, kõik on liiga huvitav. 

ma olen iga õhtu üritanud ikka tiiru teha. esimestel päevadel hüppas niisama vabalt hoovis ringi, aga kolmandal päeval ajasime teda kolmekesi juba taga, et kätte saada. vabadus oli armsaks muutunud ja jee rait ma teil puuri tagasi lähen. saime ikka kätte sirelipõõsast. traksidega seda muret pole, küll aga on rihm liiga lühike - kes siis ikka küüliku tempos kaasa hüpata jõuab :D nüüd tuleb koerajalutamise stopperiga rihm ka osta.

Mirri sirutab ilusti käpa välja: tere, saame tuttavaks,
Emma aga jookseb talle lihtsalt tuima näoga otsa...

aga eile juhtus nii, et küülik väsis lõpuks ära - jäi järjest rahulikumaks, näkitses isegi ristikut, nuhutas kassi, kui oli talle otsa jooksnud... (kass muuseas on temast hullult huvitatud, aga pelgab, sest teab, et ära süüa ei tohi ja ma pistan pragama, kui haiget teeb). kass vaeseke sai südari, sest ta polnud arvestanud, et see elukas sihukese ajuga peale lendab :D no ja siis oligi kõik, aiavärava juures viskas Emma end lihtsalt murule sirakile ja ei liigutanud enam koibagi. jaks oli otsa lõppenud. ühe 2,5-kuuse küülikupreili jaoks oli mitmesajameetrine maraton ikka liiast. võtsin väikese pikkkõrva siis sülle ja viisin oma häärberisse tagasi. ja arvake ära, mis ta seal tegema hakkas? jah, õige, võilillelehti pugima...

ilmata

selleks, et järgmine suvi ilma kiruda jälle saaks, panen siia kirja, et selle aasta 02. juunil küsisid lapsed hommikul lasteaeda minnes KINDAID! :/ ja eile hommikul jälle. uskumatult nigel suvi, kevadest parem üldse ei räägi.

naabritüdruk käib käisteta suvekleidi ja plätudega kogu aeg ja naabrimees speedodega... uskumatud tüübid! mul varbad külmetavad.