ootusärevus wtf? ma pole ju poisike...

nüüd ma lähen lennujaama. rohkem ei suuda. ja pole minu asi, et sinna tuleb väeosa buss, mis neid pärnusse tooks. naisel on ka mingid õigused. vot!

igatsuse mõõt sai just täis, sellepärast lähengi. ja üleüldse, 13 päeva ja 8 tundi on parem, kui 13 päeva ja 6 tundi.

sellest ma üldse ei räägi, et mõtted on jummalast segamini, esmaspäeval näiteks läksin toasussides tööle... enne ei pannud tähele, kui töö juures autost välja astusin. IRW! tagasi ka ei läinud, nii pohhuist olen küll. nad sellised sinised, pluus oli ka sinine tol päeval. aga hullult naljakas kui nüüd mätlema hakata. sellest ma üldse ei räägi, et tahtsin täna pärast poeskäiku kefiiri külmkapi asemel sahtlisse panna ja piima unustasin üldse ostmata.

lähen nüüd, tõenäoliselt veidi pikemaks digimaailmast kaugemale. suurima heameelega muideks ;)

C.

What color is your soul painted?

Red

Your soul is painted the color red, which embodies the characteristics of love, strength, physical energy, sex, passion, courage, protection, excitement, speed, leadership, power, danger, and respect. Red is the color of the element Fire, and is associated with blood, life and death, birth, volcanoes, and intense emotions.


ja midagi polegi lisada. see on kõik väga loomulik ja loogilime. AIMUR TULEB KOJU 31. ÖÖSEL!!!

õnnetunne

ULTIMA THULE!!!

raul vaiglal on maailma parim keha. punkt. selles pole mingit kahtlust! ärge tulge muga üldse vaidlema. ja ma olen täiesti kaine, kui praegu seda siia kirjutan kell 1 öösel. ma võin teile seda igal ajal uuesti öelda. on asju, mis ei muutu, see on üks neist. tal on see keha kogu aeg nii hea olnud ja õnneks nii ka jääb. nägu enam ei vaata, sinna on aeg oma jäljed jätnud, aga keha...





ja riho sibul läheb järjest kenamaks, veidrikust on saanud ülimalt trenditeadlik mees, kes teab, et ta näeb hea välja ja et ta teeb head muusikat. a mulle vist praegu sobivad juba kõik vähegi norm mehed, sest mu oma oma pole ju veel. peksan segast, täiega.





aga ultima oli ultima, paremat ei saa tahta, sest nad lihtsalt on üle kõige. enamuse bändide ajal ma ei suuda 10 minutilisse improsse sisse elada ja nautida, aga nendega alati!


ja ma veel mõtlesin kas minna, et kellegagi pole minna. käisin siiski, missest et üksi, aga hea oli, väga hea!





C.

mu on juhe nii koos!

lõpp läheb alati nii pikalt, õudne! ma vist lähen lennujaama viimasteks päevadeks ootama, siis on vähemalt mida maandumas näha.
mul on süüdlane ka olemas, kelle pärast aeg kummiks muutus - ikka ämm - ta helistas päeval, et noh! kas pole midagi kuulda? ja et juba võiks. ja nüüd ma ei saa enam muud, kui mõtlen ja vaatan kella ja tammun ühest toast teise... no anna abi! jummala juhm tunne on tegelt.

nii palju on teha veel, lisaks köögile tuleks muru niita, marjad korjata jne.

pea sai korraga tühjaks, kõik siis.

C.

valgus veel ei paista

praegu on hull agoonia - selle tööpäeva lõpuni on 18 min ja orjuse lõpuni registratuuris on 8 h 18 min
nii tahaks juba õue, loodus kustub!

C.

hiirekuningas

kui väga hästi vaadata, siis see hall pruuni triibuga tomp on hiir, mille minu hiiglama tubli kiisu kinni püüdis :) ja need hüpped, mis koos hiirega ja sellele järgi tehti, on hindamatud IRW

plaatidest

remont kulgeb plaanipäraselt - pooled plaadid on juba seinas, täna lähen vuugisegu järele. väikesed komplikatsioonid tekkisid muidugi ka, kui leidsin, et ühe nurga võiks veel ära plaatida. juurde oli plaate vaja noh! aga ei teagi, kas tulevad täna või reedel.

ja vuuki ei oska ma kuidagi valida. hele oleks ilus, aga läheb kohe mustaks, tumedam beež oleks otstarbekam, aga mitte nii lahe. punane oleks juhhuu!! aga vist liiga kriiskav ja kui punase peroiid üle läheb, siis on jama. õhtupoole siis vaatan hetke ajel, milline vuuk tuleb.

veel on mingeid kruvisid ja silikooni vaja. ja uusi lapme kööki.

lauaplaat on Pauli käest tagasi, peitsi tõi ka. nüüd ootan kuiva ilma, et see ära teha. õpetuseks öeldi kaasa, et ole kiire tüdruk, muidu peits kuivad viuh! ära ja tulevad randid. teate küll, kui vildikaga mõnda kohta üle teha, siis jääb ka kohe näha, niisugune pidavatki jääma, kui uimerdada. ilmajaamast peaks nüüd päikest tellima. ja lakk tuleks ära osta.

midagi on raudselt veel, aga õnneks raha hakkab otsa saama...

C.

nuta või naera

otsisin endale selliseid mõnusaid papusid, millega ringi sebida, leidsin ja kohe jälle kaotasin. vaatasin http://www.osta.ee/ keskkonnast omale ilusad puma papud välja ja tellisin ära. oksjonil ajasin hinda ka veel kõrgemaks, et ikka endale saaks. aga nutt ja hala, väikesed olid :( nr. 39 ja väikesed. täitsa jama kohe. töökaaslased siin nüüd proovisid ka ja papud sai endale isik, kes kannab tavaliselt nr. 37 jalanõusid. selline tüng siis. nüüd ma pean vaatama, kuidas minu edevad ilusad puma papud 67-aastase sporditädi jalas käivad - urr :Z kõigile noortele olid väikesed.
ma kohe üldse ei saa aru, kuidas tavaliselt puma papud poes parajad, nüüd tellides väikesed. kusjuures kindlasti originaalid, sest karp ja puha oli kaasas ja ikka nii õiged, kui poeski.
olen siis nüüd üks kadeduseuss.

ja mu mehel on täna sünnipäev, no nii liivast, hullu ja kainet sünnipäeva ei ole tal veel kindlasti olnud. aga kui puhkusele tuleb, siis pidutseme topelt ;)

C.

laat ja töllud

laadal käidud :) ma nüüd nägin selle sündmuse oma ihusilmaga ka ära. eelmistel kordadel pole me kas Koongas olnud või siis pole tervis kõige paremas korras.

igavesti vahva üritus oli. mina muidugi ootasin õllejoomise võistlust, kuna sellest räägitakse kõige rohkem legende. seekord aga kõigi pettumuseks polnud midagi. hoopis rammumeeste võistlus oli. see on muidugi iga aasta olnud, aga seekord olid kohale tulnud mingid bõkid, kes kohalike ees puhta töö tegid... meil oli huvi ikkagi suur, sest mu mehe sõber võistles ka (plätudega 100-kilost kivi tõstmas). viimaseks ei jäänud, kuigi suht ebavõrdne võistlus ikkagi, kui teised kaaluvad 120 kg, tema 75...
meeletu rahvamass oli kohal muide, ikka uskumatu, kui populaarne üks väike külalaat olla võib!

laat laadaks, metsatöll oli ju pärnus!

kontsert oli hea, nagu tavaliselt. pärast konserti oli veel parem. sellest, mis öösel juhtus, ajalugu vaikib, teavad, kes teavad. aga mulle meeldis ;)

C.

mingi väike ime juhtus

jah tõesti - mu nurr-näu on kuidagi suht terveks saanud ja lonkamine väheneb pidevalt :)

imeks pean ma seda seetõttu, et veel nädal tagasi ei pannud ta tagakäppa õieti mahagi, kuna poldid seestpoolt torgivad. ja siis ükspäev kõndis vend tuppa ja lonkas nii moepärast ainult. ju siis see metall loksus paika või kuhugi vahele või miskit.

no ja nüüd on ta täiesti nähtamatu, selles suhtes et pole üldse kodus või lendab üle õue või jookseb mööda plankaeda või turnib katusel!

eks see kõik teda väsitab ikka ka ja niru näeb ta välja, aga kosub.

mul on nii hea meel!!!

C.

p.s. homme on Mihkli laat! Koonga valla suur suveüritus. ma lähen, loomulikult! kohe veider, et ma olen hakanud oma mehe kodukanti nii armastama. eriti kui arvestada asjaolusid... (ei-ei, mehevanematega on suhted väga head)

liiliad

teised virtuaalsed lapsed ( nagu MArta , Keku keku2) siin eputavad oma liiliatega.

mina ka ;)

punane on mu eriline lemmik.

ja need oleks pidanud kevadel ostetud sibulate kirja järgi olema valged või äärmisel juhul oranzid

aga liiliad on tõeliselt ilusad :) ostan kevadel kindlasti veel. eriti tahaks sügavkollaseid ja valgeid.

C.

lisaks ostupalavikule on mul veel ka...

... ehituspalavik.

praeguseks olen ära ostnud kööki keraamilised plaadid, et kappide vahet plaatida. nädalavahetusel võtan sealt praeguse katte maha ja uue nädala alguses tuleb Riho (meie suguvõsa plaatija) neid seina panema :)

plaatide valik ei ole just kõige parem. või noh, on küll, aga hinnavalik ei ole hea... mulle hullult meeldisid ühed 699.-/ruut edevad ja läikivad ja oranzid. paljuvõitu? on küll, loosi läksid 279.-/ruut. need on sellised klassikalised, motiiviga ja puha :)

teine projekt - laud - on suht pooleli. lihvisin kogu vana köögilaua siledaks. on teine ilmastiku kätte jäänud ja värviga pihta saanud ja ma ei tea, mis kõik veel. seda siis kõike minu isa käe läbi ca 10 aastat tagasi (laud ise pärineb 60-ndatest). ainult pealmist plaati ei suutnud ise päästa. selle viisin Aimuri tädimehe Pauli kätte (kes on nende suguvõsa tisler), et ta vaataks, kas annab miskit teha. kui annab, siis viimane etapp on peitsimine ja lakkimine, mida plaanin ise teha. siis peaks päris kabe tulema.

ja siis ehk ongi köök enne augusti algust enam-vähem selline, et ma seal rohkem kui hädavajalik olla tahan. õhupuhasti pliidi kohale tuleb ka kohe, kui Aimur oma rahalaevaga kohale jõuab ;)

koridor ootab järge. arvatavasti tegelen ma sellega sügisepoole enne, kui Aimur jälle tuleb.

nii juhtub, kui kõike kiiruga otsustama pead ja mitte aega mõelda pole. 3 aastat tagasi ei suutnud ma kohe kõike paika panna, mida ja kuhu. nüüd siis olemegi sunnitud juba ümber tegema. aga pole hullu, saabki ilusam :)

sebija

ostupalavik

ma ei ole kunagi midagi netist ostnud (lennukipiletid ei loe, need on hoopis teine asi). aga kui on suur igavus, siis kolad igasugu lehtede peal ja jõuad välja ei tea kuhu. nii ka täna. millegipärast jäin pidama www.osta.ee keskkonnas ja sealt jäi kohe mitu asja silma, mida tahta. oh seda hullu tarbimisühiskonda küll :(

loomulikult oli mul vaja üht kella veel (sellist edevat kivikestega, mitte et ma just ostsin endale Fossili) ja papusid ja lauda ja üht lahedat lebo tooli ja mida kõike veel. esimesele kahele tegin pakkumised ka, vaatan, äkki saan endale. need olid mõlemad sellised asjad, et "osta kohe" hinda polnud, muidu oleks kohe tahtnud saada...

nüüd ma saan suurepäraselt aru, miks inimestel saab krediitkaart tühjaks ja kuidas koju kuhjuvad asjad, millega midagi tegelikult midagi peale pole hakata.

aga mulle meeldis, ju tahan sealt veel mõnda asja (kasukas mõlgub meeles)

C

võiks nagu soovitada küll

tegelt oli see jummala hea film või oli asi selles, et ma pole sel aastal eriti tihedalt kinos käinud.

igatahes lahe oli vaadata, kuid geeniused on jälle välja mõelnud igasugu võimatuid asju, et kurikaelale keerata.

mõnest asjast ei saa ma ikkagi aru - miks tulevad nõmedad vene tsikid eesti kinno filmi ajal itsitama ja idiootseid kommentaare loopima? ma kohe ei või, närvi ajab. õnneks olin ma prillid koju unustanud ja istusin allpool, need lollakad viimases reas. aga järgmine kord võtan pisargaasi kaasa ja ähvardan neid sellega, kui vait ei jää, ausõna!

muusikakuu

esimene kontsert on siis käidud - klaver tuleb külla 10. rannapi geniaalsed seaded voogasid minust üle ja läbi. see oli lihtsalt suurepärane! vähemalt esimene pool, kui ta soleeris.

ja siis tuli Taavi. oh! milleks Rannap küll sellise valiku tegi? ma saan aru küll, et poiss on samamoodi veidi hull nagu maestro isegi, aga kuulge, piin oli, ausõna! ta ei suuda iseendaga kokku leppida, millist häält endast väljutada. põhiline oli kriiskamine ja iga fraasi järel uue jubeda karje kuuldavaletoomine :(

iseenesest tal ju on hääl, kuid ei oska seda kasutada. häälekool puudub kahjuks täiesti.

ja veel, kui maestro aplausi ajal sulle käega viipab ja sind esile tõstab, siis sa teed sedasama ja esimesena!!! mitte ei seisa ja kummarda ning aja nina püsti. kombed noormees, kombed!

mu emal on väljend selliste poiste kohta - lõngus. no tõesõna, piinlik oli. Rannapil oli ka piinlik, ta silmist võis seda välja lugeda...

tahaks Rannapit üksi, palju ja pikalt, siis on hea.

C.

p.s. eeloleval laupäeval Metsatöll&Kosmikud ja ületuleval Ultima Thule :))) kõik Pärnus :)))

jess! printeri juhe saabus :)

võibolla oleks pidanud kohe eelmisel esmaspäeval kirjutama, millised torud IT-imehed on. Anne-Lii, võid tööle tagasi tulla! mu missioon on täidetud ;)

C.

kuidas ma endale pikemat printeri juhet nurun

kui kõik algusest ära rääkida, siis on asi selles, et ma olen sekretäri asendaja 4-ks nädalaks (nagu te teate). ja ma olen rahutu (nagu te ka kõik väga hästi teate).

õige inimene selle koha peal on ratastooli kasutaja (meie maja hea hing, kelleta me kuidagi toime ei tule). ta on töötanud siin majas üle kahe aasta ja tema ruum on paigutatud nii, et iga paberilehe printerist kätte saamiseks peab ta sõitma nii ca 2 meetrit. ja neid pabereid pole mitte vähe, eksole. nii mitukümmend tükki päevas ikka... jube kaua võtab aega ja jube ebameeldiv on, ma kujutan ette.

kui ma siia asendama tulin, lubasin endale, et selle prineri ma talle käe-jala juurde organiseerin. uue laua sai ta ka just enne puhkamaminekut. tuba hakkab ilmet võtma :)

täna on minu siinviibimise teise nädala lõpp, samapalju on veel ees ja mis te arvate, kus printer seisab? õige! ikka vana koha peal :(

ma tegelikult üldse ei imesta, sest siin asutuses venivad kõik asjad nagu vanaks läinud närimiskumm s.t. suure kangutamise peale 1 mm päevas. ja majast, kus juhe peab jõudma, on ~3 km meieni... ei ole just meeldiv väljavaade või kuidas?

põhimõtteliselt olen ma iga päev helistanud ja küsinud. alguses ma selgitasin, mida ja miks meil vaja on. siis pomiseti midagi torusse stiilis "vaatamje, mida tjeha annjab" ootasin, lausa 2 päeva. siis helistasin uuesti. vastuseks tuli "otsijme!" otsisid. ikka ei midagi. ma olen ikka iga päev jälle helistanud, sama jutuga, et vaja oleks ja et ootame. eile siis hakkas tunneli lõpus valgus paistma. ei tea, kas ta tüdines minust ära või mis, aga siia ta end vedas.

ma seletasin kohe, et meil ei ole vaja pikemat voolikaablit, sest printer on ühendatud UPS-i, hoopis seda on vaja. loomulikult saabus vend jalgu järele lohistades voolukaabliga... õnneks võrgujuhe oli õige. see jäi siia. lubas teise (seekord õige variandi) autojuhiga kohe saata, kui tagasi läheb, aga mida ei tulnud, oli juhe. of course!

täna helistasin siis jälle, et küsida, kas autojuht kaotas rattad või rooli. aga oh imet, hoopis tema kaotas tee haiglasse, et see juhe teele panna... nüüd lubas ikka saata. ootan, loodan.

põhiline on see, et kahe nädala pärast see juhe ikka kohale jõuaks. ma ju Anne-Liile lubasin.

Cristal

p.s. meil käib siin kõik nii. isegi lennupiletid jõudsid vahepeal 500 kr. kallimaks minna enne, kui ma kevadel kinnituse sain, et šotimaale minna võin. niimoodi siis.

on kolm seriaali, mida ma vaatan eksole - america's next top model (mulle kohe meeldib jälgida, kuidas tibid üksteisele keeravad ja enda varjust üle hüpata ei suuda), nip/tuc ja jalgpallurite naised. sellised tüüpilised naistekas, aga mingi kogus naistekat peab ju elus ikka olema ka.

see eilne nip/tuc oli üle aegade jälle üks segasemaid. algus oli suht rõve isegi. ma saan aru küll, et seal kõik panevad kõiki ja rohkemgi veel, aga et Sean ja Christian omavahel. uhh! rõve!!! õnneks see oli vaid uni, aga ikkagi. rohkem ma seda poleks vaadanud siis vist ka.

aga mis mul muud ikka tarka oma kolmapäevaõhtutega peale hakata on, kui vaadata kerget meelelahutust kass süles. eile ta millegipärast eriti sõbralik polnud - läks ülbelt saba püsti hoopis voodisse ja kui ma siis talle poole kaheteist paiku järgnesin, siis lõi mulle küüned kanda, kui ma ka meie 1.80 laiusesse voodisse ära tahtsin mahtuda... on loom ah! tavaliselt saab ta suurepäraselt hakkama ühe voodinurgada ja eriti ei ülbitse, aga kuna teine voodipool on vaba hetkel ja mina palju ei laiuta, siis ta on harjunud, et võib peremehetseda. eks näis mis siis saab, kui Aimur tagasi tuleb.

sul on juba hea?

ja miks ei peaksi olema, kui oled pikali imearmsas kosmeetikakabinetis, sulle kantakse parasjagu näole magusalt lõhnavat puhastsupiima ja taustaks mängib lõõgastav CD :)
igatahes sellise küsimuse küsis mu kosmeetik, kui ma rahulolevalt mõmisesin.

no ja nüüd olen ma ilus ja sile ja kreemitatud. isegi kulmud on! ja varbaküüned on nii armsalt punaseks lakitud.

selline heaoluprotseduuride kompleks on vahel ikka väga vajalik. soovitan soojalt. eriti Agnest! ta teeb nii hästi. minu käest saab numbri.

Evelin

armastuse võit

ja meil on täna Aimuriga 1. pulmaaastapäev!

esimene aasta on väga armas olnud, teised tulevad ka sellised, kindel! positivist minus rääkimas. miks ma ei peakski olema, ta helistas täna. päike muutus kohe palju eredamaks :)

aga vähem kui kuu aja pärast peaks me üksteise käte vahel olema :)))

seenevihmaga seenel

jah! uskuge või mitte, 07.07.07 sai metsast kukeseeni korjata. eelmisel aastal seevastu käisime oktoobri lõpus seenel ja tean, et nii mõnigi jalutas veel novembriski mööda metsi (kusjuures tulusalt)


nii sürr oli tegelikult - läksime emaga oma arust murakale, need aga polnud veel valmis. sain hoopis mustika- ja metsmaasika maitse suhu :)
seeni muidugi palju veel polnud, aga ühe väikese prae ikka sain :P


C

Aimur helistas :)))

nii hea tunne on kohe :)
väike lootus on, et augustis ma ikkagi puhkan (kui nad kuu alguses puhkama tulevad).

see saab olema niiiiiiiiiiiiiiii hea. uskuge mind, ma tean ;)

nüüd magama, eilne öö nõuab ohvreid.

C.

selline testi tulemus siis IRW!

The What type of MAN turns you on Test

Your Score: Adventure man
You scored 65% masculine, 47% athletic, 63% exotic, and 43% refined!

You like a man who doesn't need the crazy muscles to prove he is a 100% man. He is mysterious and his pictures make you want to jump into his head to see what is going on in there...or his pants I suppose. You like a little bad-ass in him and you may like someone like.....Jude Law.

ja loomulikult mulle meeldib, kui inimene ei ole 100 % musklid, temaga on huvitav koos olla ja ta on natuke "paha poiss" ka. olen endale vist suht õige mehe saanud selle testi järgi :)

tee ka : The What type of MAN turns you on Test

Steven Tyler: LAKU MIND!

täpselt nii oli Aerosmithi laulja alakõhule eile õhtul musta markeriga suurte tähtedega kirjutatud ;)

show oli lahe. oleks millegipärast rohkem oodanud. kõrged noodid tulid ainult esimese paari lauluga välja... aga hästi panevad ikkagi. mulle meeldis. olen rahul, et käisin, muidu oleks täitsa kade olnud neile, kes ikkagi läksid.

nad on ikka nii vanaks jäänud. isegi pink oli runway peale toodud, et istudes laulda-kitra mängida saaks ;)

ja seda ka et, Eestis pidi olema imelik fenomen - lava ees on ilusad noored naised, mujal koledad poisid. Taylor pidi kahetsusega teatama: "sorry girls, but I just don't swing that way..."

selline kontserdielamus siis. sellest ma ei räägi, et väravad tegti lahti pool 8 ja kõik see mass hakkas siis trügides sisse voolama. millegipärast esines ainult The Sun, Soome punt jäi ära. võibolla pidigi nii olema, aga veider ikka nagu.

ja veel: 35 min Rocca al Mares = suvekingad ja uus Nike kott :))))
mul tuleb pinge all shoppamine nii hästi välja :)

C.

kingi netu :(

pärnus ei ole suvekingi! no ma ei või! see ei ole normaalne! kas ma olen mingi imelik või mis, aga ma ei taha varbavahesid. valus on.

minu viimane mälestus varbavahedest on 4-aastaselt oranžidest plätudest, mis vahel katki läksid, aga pealmise osa sai tagasi läbi plätu toppida ja elu oli jälle ilus. need olid sellised kummist ja pehmed, mõnusad. praegu müüakse mingist tehismaterjalist ja suure varbavahe osaga, mis hõõrub.

ma leidsin 3 paari väga ilusaid kingi, aga tahaks selliseid, millel varbad paljad ja nahariba üle jala, mitte riba varvaste vahel.

loodan, et homme tallinnas on hetk aega roccalmares ringi vaadata, ehk saab sealt.

C.

mu elu on ootel

tõesõna. eile näiteks istusin mingi hetk ratta selga ja lihtsalt sõitsin. leidsin end lõpuks Raeküla rannast, jalad vees ja ratas liival konutamas. istusin ja vaatasin laineid (kuigi neid erit ei olnud), päike oli ka kuidagi pilve taga, aga vesi oli soe.

istusin seal ja mõtlesin, et mu elu on ootel. on olnud juba 2 kuud ja on veel 2 x samapalju. kui see kõik nüüd läbi saab, siis ma olen oma elu seisma pannud 20-ks kuuks. jube tegelikult. peaaegu 2 aastat.
iseenesest ongi kogu elu ootamine, ootad esimest suudlust või esimest ööd või kodust minema saamist või oma autot või kõrva auke või kevadisi hiirekõrvus puid või sõpru külla. ja planeerid.

mina olen üks suur planeerija, vahel isegi liiga. mu meheraas ikka ütleb, et ära mõtle nii palju, see ei sobi sulle. mina aga tunnen, et kui elus pole eesmärke, siis ei ole mõtet elada. eesmärki seades on, mille poole püüelda. muidugi ei ole ma seda tüüpi, et 07.07.07 pean omama meest ja 2 last. üks mu kolledžiagne kursaõde otsis kord meeleheitlikult kaasat. läkski mehele, kuid nüüdseks on lahutatud. saigi mehel ära käidud. mõttetu ajaraiskamine. aga oli vaja. kes teab, mille jaoks see hea oli.
nii ongi olnud, et elu käib etapiti. reisimise etapp on läbi, algab mööbeldamise ajajärk. ma juba Šotimaal mõtlesin, et tuleb vana mööblit hakata uueks tegema (ikka mina oma planeerimisega, et liiga palju aega mõtlemiseks ei jääks). viimased etapid on olnud magister-pulmad-uuem auto-šotimaa reis-mööbeldamine. nüüd vist tuleb "kodu uueks" tahaks juba värvida ja tapeeti vahetada või ma-ei-tea mida...

iseenesest ei ole ju nii, et istun ja ootan, aga mõneti küll, elu on nagu poolik. eks siis ootan veidi veel ja vahepeal hoian end tegevuses.

C.

p.s. päikeseloojangud on kahekesi kenamad

millegipärast tundub praegu ilmakaarte vaadates, et neljapäeval tuleb Aerosmithile hulgim vihmakindlaid riideid kaasa vedada. ei ole mõnus perspektiiv, aga hea küll, pole ma veel kunagi ära sulanud. kui nüüd järele mõelda, siis peale ühe laulupeo nagu ei mäletagi erilist märgumist vihma tõttu. vabaõhuüritused on nagu kõik kaduteta möödunud. või ma olen lihtsalt vana ja ei mäleta. see on ka täiesti võimalik, eksole.

ja loomulikult valdab mind naisele täiesti tavaline probleem - mul ei ole midagi selga panna! ´kapis on ootamas töllude pluus, aga nagu hästi ei tahaks. mõtlesin, et teen uue pluusi, sellise laheda kirjaga, aga ettepoole ei tule ühtki head mõtet. tagumine kiri on mul juba aasta aega meeles mõlkunud. küll ma selle ükskord ära ka teen. õnneks püksid tõin väljamaalt kaasa, sellised mõnusad, just trööpamiseks loodud ;)

tegelikult ma üldse ei imesta, et väljas on suvi ja mina olen toas. vastik-vastik-vastik! tahan kaaaaaa!!!!!!!!!!!

sekretärineiu

ma olen nüüd siis sekretär järgmised 4 nädalat. oh! selle hommikupoolikuga olen vist juba paraja jama suutnud kokku keerata... ega ma ei tea ka, kõik tundub hoopis raskem, kui eelmisel suvel. pea vist rohkem pulki täis. tegelt on muidugi arved erinevad ka ja ma ei saa aru, kellele millist tasulise teenuse arvet avama peab :( tunnen end hetkel täiesti lollilt, kahjuks.
kui kuu lõpus kõik helistama ja karjuma hakkavad, siis ei ole mul peale enda küll kedagi teist süüdistada.
aga muidu on ok, rehasid pole, siis rahulikum

C.

p.s. Anne-Lii, kui sul aega üle jääb, siis tule mulle tööle külla, ma tahaks sind oimetuks küsida oma totrate küsimustega ;)

laulud lauldud

täiesti laulusisuline nädala vahetumine oli :)
reedel pidas sünnipäeva Kristjan, minu sõbranje Liisi teine (vahel võib öelda, et isegi parem) pool. olime Reiu jõue kaldal. seal on alati ülitore. Liisi isa mängis kitarri ja rahas laulis mingi kella kaheni öösel ma pakun. isegi sääski polnud tunda. ma tahaks sinna varsti tagasi, aga nii, et autojuht olema ei peaks. see on mingi veider koht seal jõe ääres - viin maitseb hea ja pähe hakkab (ma muigu suht alkoholi raiskaja). minu elu parimad peod ongi seal olnud ;)

laupäeval oli siis isa jubileum, sai teine 60. pidu oli tore, bändiga ja puha :) nägin sugulasi, keda pole mingi 10 aastat näinud ja see oli tore leid, peab tihedamalt läbi käima hakkama. selgus, et Oravad on ikka vahvad :) Olude sunnil olen ex-orav, aga mis teha, kui mu mehe perekonnanimi pole Lend või Koopa, siis oleks võinud topelt nime jätte - "Lend-Orav"
Vanaonu pojapoeg ja tema naine tundusid ülimalt vahvad. selline lõuapoolik on see vastleitud sugulane, pean nende pesa üle vaatama ja oravapojad ka ;)
muide, ülimalt hea on tantsida rumbat mehega, kellel on peotantsu kogemus. tõesti hea! mu oma mees peab vist tagasitulles rumba-kursused läbi tegema, see on lihtsalt nii hea tants...

ja ei saa jätta mainimata Ilmapuud. laulupidu oli ilus, mul oli sügavalt kahju, et ma pühapäeval tallinnas ei olnud. aga lohutuseks endale, saan 2009.a. kindlasti kaare all ise laulda jälle.

cristal