Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

neljapäev, 30. november 2006

see Bush käis meil külas ära, eksole. tore, eriti vahva oli kuulata Ilvest pärast USA-katega suhtlemist, kui ta Eesti keeles kõnet püüdis pidada :D hull aksent oli jälle küljes, samasugune nagu siis, kui ta alguses Eestis ilma hakkas tegema.
sügist ilmestab jälle angiin nagu tavaliselt, seekord eriti rängalt, sest juba 2 ööd ei ole nagu magada saanud, nii paha on ikka olla. arstile väitsin muidugi, et mul ei ole üldse tihti angiine, et kohe 2 aastat ei mäleta sellist asja. siis läksin koju ja mõtlesin, et ei ole ikka üldse nii, mul ju pidevalt kurk valutab. kuna ma töötan selles kohas, kus ma just parasjagu töötan, siis on alati võimalik minna elekriravi kabinetti laserit ja kvartsi mandlite peale laskma, nii et need taanduvad suht kiiresti ja valutult. ise ma mõtlen, et seekordse agoonia põhjuseks on kurguarsti poolt antud käsk mandleid mingi vedelikuga iga päev 2 x määrida. neile ei meeldi vist ärritamine eriti... ja see, et nad 3. septembril väljalõikamisele lähevad :(

Cristal

esmaspäev, 27. november 2006

lehvitamine

põhimõtteliselt on ikka väga imelik, kui inimene tõuseb vahatahtlikult pühapäeva varahommikul üles ja läheb tee äärde maja ette seisma, et oma mehele lehvitada, kes soomuki rongis Riiga NATO tippkohtumisele vurab... Aga nii ma just tegin, kusjuures üliuhke tunne oli seal seista ja vaadata, kuidas kolonn käänaku tagant lähemale roomas. Ma olen enne ka neid vaatamas käinud, seekord isegi teadsin, milline minu mees on. Isegi pasunat anti mulle :)
Ise veel mõtlesin, et küll on hea olla sõjamehe naine - oleks ju imelik käia nt. rekkamehele või bussijuhile lehvitamas, eksju.
Olen kuulnud rägitavat, et selline kõghe sõja-tunne tuleb, kui need tangi moodi asjad teedel liiguvad, mul küll ei tule, hoopiski soov on neid lähemalt ja seestpoolt näha. Aga eks siin mängib rolli abikaasa-staatus ka vist üsna palju ;)

C.

reede, 24. november 2006

küüned

talv, eriti jõulueelne aeg on selline periood, kus tahaks igasugu katsetusi-muutusi teha - kas siis juukseid lõigata/värvida või solaariumisse minna või künstküüsi panna. selle viimasega ma eile siis just tegelesingi, nüüd olen väga ilus :))) ei saa pilkugi lahti! tõesti on kenad. ja nii hea, kui ei pea muretsema, et kõik on eri pikkuses ja üldse mitte esinduslikud. ma ikka pikalt kaalusin seda mõtet ja mingi aastase aja järgi nüüd siis ikka tegin ära.
eile õhtul oli veits imelik, näiteks tikke ei saanud toosist kätte, ahi oleks napilt küdema panemata seetõttu jäänud, aga siis ikka sain, nüüd olen juba osav. nööbid lähvad lõdvalt kinni, lukud ka. trükkida on raske, väga isegi, ei suuda otsustada, kas peaks kasutama küüneotsi või sõrmepatju, mõtlen veel.
solaariumisse sel aastal küll ei lähe, suvisest Leedus kõrbemisest on käed ikka täitsa pruunid veel :)
tuka lõikasin juba sügise alguses, igati rahul, nii et jõulupeod võivad tulla.

Cristal

kolmapäev, 22. november 2006

mu töö juures ei tööta ikka normaalsed inimesed. teisalt ei saa nad ka normaalsed olla, kui iga päev on ninatpidi koos 800 naist... üks tähtsam kui teine ja vahel mulle tundub, et koristaja on ikka kõige tähtsam :( asutuses on muideks ca 20 meest ka, kujutage ette, kui kollektiivist on 2.5% mehed, jube vähe ikka. no ja eile, kui juhe oli ikka täitsa kokku jooksnud, tulid siia mingid mehed automaatvastajat! üles panema. ise siis mõtlesin, et need on ikka väga kenad kujud, üldse ei õienda, sõima ega vingu mingite asjade pärast, küsivad aga normaalseid küsimusi ja ootavad rahulikult. samas mingi sekretäri-neiu käest sain ma hommikul nii et suled sahisevad sõimata, et miks uks on kinni. kogu selle jura mõte oli nüüd selles, et ma sobin meestega ikka palju paremini. vot!

C.

teisipäev, 14. november 2006

tervist!

ma pole nii ammu siin käinud, et ei mäleta enam, kuida siia tullake. aga sain ikka sisse.

selline tore vaheldus on vahepeal toimunud, et ma olen nüüd sekretär mitte sotsiaaltöötaja. nimelt meie sekretär läks haiguslehele kaheks nädalaks ja jättis mind selle hullumaja eest vastutama.
põhiliseks probleemiks on arveldamine, nagu kohe alguses arvata võiski... rahadega sehkendamine ei ole ikka minu rida. põhimõtteliselt pole midagi hullu veel juhtunud, isegi kassa klappis! aga ikkagi ei meeldi see mulle. täna hommikul näiteks tekkis kupüüre ritta seades imelik mõte - seda on siin nii palju, miks keegi raha minema ei vii või ära ei võta - no anna kannatust, ma olen ikka täitsa juhe! ja seda mõtlesin ka, et kuidas on võimalik, et kassapidaja või raamatupidja varastab nö oma tagant. kui loll peab see inimene olema, et mitte aru saada, et puudujaak hakkab otseselt temale viitama... eks ole igasugu inimesi.
nüüd ma siin siis olen, isegi lõunapausile ei saa.

Cristal

reede, 3. november 2006

imelik, millegipärast ei ole ma üldse siia kirjutama jõudnud. võib-olla on asi selles, et talv saabus ja näpud on kanged. ühesõnaga ei tea. ja mis talve puutub, siis muidu pole nagu hullu, aga juuksed on elektrit täis. see on peamine põhjus, miks ma viimase nädala jooksul olen mitu korda telefoni haaranud, et juuksurile helistada ning lasta tal käärid valmis panna. siiani pole veel helistamiseni jõudnud. kahju ju ka natuke, nad nii ilusad pikad. kui nüüd mõtlema hakata, siis lühikesed juuksed lendlevad kogu aeg ümber näo, pikad saab vähemalt taha kinni tõmmata.
selline tähelepanek oli ka ükspäev, et viimase aasta jooksul on kuidagi rohkem aega olnud aastaaegade vaheldumist jälgida. ei saagi aru, kas tegemist on vanuse suurenemise või lihtsalt aja ülejääkidega. tavaliselt on ju nii-nii kiire, et sügisele järgneb kevad ja ei mõista, kuhu talv kadus.
terve sügise ma nautsin vaatepilti, kuidas lehed aeglaselt puu otsast alla libisesid või nagu vihm sadasid, nüüd just hetk tagasi ahmisin õhku, kui pilk kuusetipule pidama jäi, kus oli tuhandeid härmatanud käbisid :) aga eks mul ole käbidega om a diil, olin ju kogu neiupõlve Orav...

üks hirmus kogemus oli ka vahepeal - "Fame" - ärge minge vaatama! jube oli, puhas teismeliste porno, täitsa piinlik kohe! mõelda vaid, et selleks sai Tallinna sõidetud kõige jubedama ilmaga, mil kogu see talv otsustas maha sadada. ja see fucking Linnahall oli ka nii külm! Õnneks oli etenduse lõpus '80-ndate popurii, see oli hea, kompenseeris veidi eelnenut. ei, ega ma ei salga, et mõned numbrid päris head olid, aga see üldine värk oli ikka teismelise hingeelu ja eks publik peaks vist ka selles vanuses olema, et asi meeldiks.

Cristal