Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

reede, 13. juuli 2007

jess! printeri juhe saabus :)

võibolla oleks pidanud kohe eelmisel esmaspäeval kirjutama, millised torud IT-imehed on. Anne-Lii, võid tööle tagasi tulla! mu missioon on täidetud ;)

C.

kuidas ma endale pikemat printeri juhet nurun

kui kõik algusest ära rääkida, siis on asi selles, et ma olen sekretäri asendaja 4-ks nädalaks (nagu te teate). ja ma olen rahutu (nagu te ka kõik väga hästi teate).

õige inimene selle koha peal on ratastooli kasutaja (meie maja hea hing, kelleta me kuidagi toime ei tule). ta on töötanud siin majas üle kahe aasta ja tema ruum on paigutatud nii, et iga paberilehe printerist kätte saamiseks peab ta sõitma nii ca 2 meetrit. ja neid pabereid pole mitte vähe, eksole. nii mitukümmend tükki päevas ikka... jube kaua võtab aega ja jube ebameeldiv on, ma kujutan ette.

kui ma siia asendama tulin, lubasin endale, et selle prineri ma talle käe-jala juurde organiseerin. uue laua sai ta ka just enne puhkamaminekut. tuba hakkab ilmet võtma :)

täna on minu siinviibimise teise nädala lõpp, samapalju on veel ees ja mis te arvate, kus printer seisab? õige! ikka vana koha peal :(

ma tegelikult üldse ei imesta, sest siin asutuses venivad kõik asjad nagu vanaks läinud närimiskumm s.t. suure kangutamise peale 1 mm päevas. ja majast, kus juhe peab jõudma, on ~3 km meieni... ei ole just meeldiv väljavaade või kuidas?

põhimõtteliselt olen ma iga päev helistanud ja küsinud. alguses ma selgitasin, mida ja miks meil vaja on. siis pomiseti midagi torusse stiilis "vaatamje, mida tjeha annjab" ootasin, lausa 2 päeva. siis helistasin uuesti. vastuseks tuli "otsijme!" otsisid. ikka ei midagi. ma olen ikka iga päev jälle helistanud, sama jutuga, et vaja oleks ja et ootame. eile siis hakkas tunneli lõpus valgus paistma. ei tea, kas ta tüdines minust ära või mis, aga siia ta end vedas.

ma seletasin kohe, et meil ei ole vaja pikemat voolikaablit, sest printer on ühendatud UPS-i, hoopis seda on vaja. loomulikult saabus vend jalgu järele lohistades voolukaabliga... õnneks võrgujuhe oli õige. see jäi siia. lubas teise (seekord õige variandi) autojuhiga kohe saata, kui tagasi läheb, aga mida ei tulnud, oli juhe. of course!

täna helistasin siis jälle, et küsida, kas autojuht kaotas rattad või rooli. aga oh imet, hoopis tema kaotas tee haiglasse, et see juhe teele panna... nüüd lubas ikka saata. ootan, loodan.

põhiline on see, et kahe nädala pärast see juhe ikka kohale jõuaks. ma ju Anne-Liile lubasin.

Cristal

p.s. meil käib siin kõik nii. isegi lennupiletid jõudsid vahepeal 500 kr. kallimaks minna enne, kui ma kevadel kinnituse sain, et šotimaale minna võin. niimoodi siis.