Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

pühapäev, 13. aprill 2014

Kuldmikrofon 2014

Laupäeval rõõmustasime koos lastega Sindi seltsimajas, kus toimus järjekordne lauluvõistlus Kuldmikrofon 2014.
Eelmine aasta oli esimene kord, mõlemad said hõbemedali, seekord siis Karitale kuldmedal(!) ja Karinale hõbe. Lauluõpetaja rääkis pärast, et hinnati laulu keerukust vastavalt vanusele ja laulu puhtust. Kuna Karina oli pikalt haige ja laulu sai harjutada õpetajaga ainult 4 päeva enne kontserti, siis suurt artistlikkust püüdma ei läinud. Kodus tegime plaadi järgi või klaveril, aga noh, emaga harjutamine pole ju ikkagi see...
Karita esitas Eino Tambergi loo "Keskkasti kool" ja Karina Arne Oidi loo "Liblikas ja lepatriinu". Sõnad Ellen Niidult. Mõlemad valisid endale laulu ise. Karina kaalus mitut varianti, aga lõpuks jäi ikka lüüriliselt armsa laulukese juurde (mis sobib tema natuuriga tõesti paremini, kui näiteks "Kirerikii" või "Jänku jenka", eksole)
Minu arvates tuli mõlemal laul hästi välja, esinesid julgelt ja ilmekalt (mida ei saa mitte kõigi kohta öelda, ka 2 a vanemate laste kohta mitte). Karita jah tõesti võttis end väga kokku ja tegi super-esituse, vahemängu ajal tegi rahvale show'd ka ja ajas kõiki plaksutama, nii kõrged kui väga madalad noodid tulid puhtalt - ju sealt see kuld ka tuli :)
Sellest ma ei räägi, et oma laste sooritust on ikka väga hirmus oodata, kui hetk juba käes, siis tahab aga süda uhkusest rinnust hüpata ja tahaks hõisata, et vaadake-vaadake ometi, ta on minu laps!!!!! :D pinge on ikka meeletu :P
lapsed olid rahul, meie ka! järgmine aasta jälle :)

P.S. üllatusauhind oli ka - küülik! kahjuks me teda endale ei saanud... (anti ühele väga toredale tüdrukule, kellel kõik sassi läks, mis minna andis) aga vist tahaks. vaatame, kas leiab jänenene meie juurde tee ;)

esmaspäev, 7. aprill 2014

viiesed printsessid

Meie printsessid said eile 5-aastasteks!! Kuidas nad küll juba nii suured on? Sülle ei mahu enam isegi ära - jalad ripuvad üle ääre. Viimase poole aastaga on toimunud suured muutused igas valdkonnas. Panen siia mingid märksõnad kirja, siis endal hea aasta pärast jälle vaadata :)
  • iseseisvumine - sügisel veel ei tihanud ma neid pikemaks ajaks õue üksi tegutsema jätte, ikka viskasin pilku läbi kõigi akende või paotasin ukse ja pidin neid korrale kutsuma või riidu lahutama. nüüd saavad juba tunnikese õues ilma seltsidaamita kenasti hakkama :) kui ilmad paremaks lähevad, siis kindlasti pikemalt ka. naabrilapsed on suurepärased kaaslased. iseseisvumist on märgata kõigis muudeski valdkondades, olgu siis otsast-otsani ise riietumine, hügieen, koristamine (milles on Herr Abikaasa kooli abil nad vägagi tublid!) või mõtlemine.
  • mõtlemise areng - aju töötab ja areneb mõnusa surinaga. vahel on lausa seda surinat kuulda, kui laps mõne keeruka probleemi kallal juurdleb või eksistentsiaalsetele küsimustele vastuseid püüab leida :) on ju vaja teada, kuidas töötab keha, miks inimene elab, mis on sõda ja miks ühed inimesed teistele niimoodi teevad või miks juuksekarv peast ära tuleb.
  • strateegilised mõõtmed on hetkel järgmised: Karita - 18,1 kg ja 113cm, Karina - 18,6 kg ja 113cm. Kasvavad nii, et ragisevad! pikkust on üksjagu, lausa viiepooleste jagu... Vanem õde ehk Karita on küll kergem, kuid õnneks viimasel ajal sööma hakanud. talveperioodil ei söönud üldse liha ega kana ega miskit, vahel harva kala. nüüd jälle paari suutäie kaupa läheb seda kraami. ega ma ei sundinud ka - ju siis polnud vaja :) Karina on meil kõikesööja, viimasel ajal põimib, aga ma ei karda, et ta nälga jääb, eksole :D mul on väga hea meel, et magusast ega saiakestest ega krõpsudest-limpsidest ei arva nad eriti midagi. loomulikult ei ütle nad neist ära, kui laua peal kättesaadaval on, aga ise küsima ei tulda. või noh, kui vahel harva küsitakse ja ei saada, siis ei juhtu ka midagi. magusasõbrad nad vist suurt polegi - paar kommi on piisav kogus, vahel ei lähe sedagi, kui vanaema neid nuumata proovib :P
  • arvutiga pole K-d endiselt tutvust teinud. tahvli peal saavad õhtuti 5-min. mängida mõnda barbie-riietamismängu vms. aga see on ka kõik. ise me it-maailma neid enne ei suuna, kuni huvi ületamatuks muutub või koolis vaja minema hakkab. silmadele ka parem.
  • silmadega seoses - seis hetkel sama, viimane kontroll talvel ütles, et võibolla Karina saab suvel ühe uue nõrgema klaasi, muus osas kõik sama s.t. et praeguste prillidega näevad oma eakohaselt. minu lootus, et kõik kiiresti paraneb, ei ole reaalne, ootame siis edasi. prille kantakse meelsasti, need on hetkel nii ilusad roosad ka muidugi :)
  • koolini on veel aega, aga lugemine on juba enam-vähem. ma ei saa veel öelda, et loevad, aga kui midagi kokku veerida vaja on, siis saavad sõna kokku küll. eriti tubli on Karita. tema on kogu Mõmmi-aabitsa ikka läbi veerinud! Karina loeb ainult siis, kui ikka väga vaja on ja ma ette ei ütle. häälivad väga hästi, see vist lasteaias õpetatud, Karita kuuleb väga kenasti tähti sõnas ära. kirjutamisele pole ma väga rõhku pannud, seega on tähed viltused ja numbrid ei tule ka, aga ma hetkel ei sunni - las hakkavad lugema, küll siis muu ka tuleb. mis nad muidu I klassis teevad, ah!? loendamine tuleb hästi, kahekohalisi numbreid tunnevad. mina suurt vaeva näinud pole, ju jääb kõik lennult külge. LA uus õpetaja on vist nad oma lemmikuks ka võtnud - muudkui tegeleb nendega :) ütleme nii, et on tunda, et too õpetaja on pikemat aega enne algklasside õpetaja olnud.
  • lemmiktegevused on värvimine-joonistamine ja nukkudega mängimine, õues meeldib ka tohutult mürgeldada.
  • igapäevaelu rutiin on selline, et 8:30-16:00 LA, E ja K tantsutrenn 45 min, nädalavahetustel võimalikult palju värsket õhku ja uusi kogemusi. mu ema juba ükskord ütles, et meie küll pidevalt niimoodi lapsi taga ei vedanud, kui sina (ehk siis mina) laps olin. kurb, oleks võinud :(  aga eks aeg oli ka teistsugune. eks see ringituuseldamine väsitab ära ka ja mõnel õhtul pean eelkõige ennast tagant sundima, et trenni viia lapsed, aga ma ikka pingutan :D ikkagi täiskohaga taksojuht. oh ma puhkan ja naudin vabadust, kui nad kooli lähevad - jee rait!!! :P unistada ju võib, eksole! trenniga seoses veel üks tore asi: osalesid tipsud oma grupida Koolitantsul, said lausa edasi piirkondlikku vooru. eks see paras kaos oli, aga kogemus jälle juures ja lastel rind uhkusest kummis! suurt lava ei karda, tahavad tagasi :D eks kevadel jälle, kui oma tantsukooli kevadkontsert Endlas tuleb. eeloleval nädalavahetusel ootab jällegi solistide konkurss.
  • tervis on tugevamaks muutunud - eks köhasid ole ikka olnud, aga siiani on need saadud niisama minema peletatud, nüüd viimati jäid päris haigeks mõlemad. Karinal oli lausa keskkõrvapõletik :( vaene hing, seda oli lihtsalt nii hirmus kõrvalt vaadata ja teha ka midagi ei saanud :( AB ka mõjuma ei hakanud kohe. aga noh, see viirus murdis kõiki, lasteaias vist polegi last, kel kõrvad või kopsud haiged polnud... loodan, et eeloelv suvi turgutab neid veel kõvasti ja järgmine talv tuleb veelgi toredam.
  • tervise ja liikumise koha pealt vee niipalju, et kaalumisel on erinevad trennivariandid. Karinal on ujuja või tennisemängija keha, Karita seevastu nääpsukesem ja väga temperamentne, kergejõustik peaks sobima küll ;) eks näis, mis piigadele meeldima hakkab. Karina vaimustus uisutamisest, sünnipäevaks said mõlemad rulluisud, proovisõit oli edukas, suvel võib meid rohkelt Jaansoni rajal nägema hakata ;) ma südamest loodan, et Herr Abikaasa lastega uisutab ja mina saab rattaga sõita, aga eks näis.
  • omavahelised suhted on neil ikka selline love-hate relationship :/ pidev konkurents ja kakelung. samas kaua ilma teiseta ka ei saa. vahepeal nagu hakkas täitsa minema, aga nüüd iseteadvuse suurenemisega jälle läbisaamine käest ära läinud. seda meie majas ei näe, et lapsed käest kinni hoiaks või üksteist kallistaks, aga vahel suudavad täitsa kenasti asju jagada või haigele õele teki peale panna ja vett ulatada. küll tuleb, käin oma hallinevaid karvu lihtsalt tihedamin värvimas ;)
  • kodust väljaspool on mul väga viksid, viisakad ja sõbralikud lapsed. kõik kiidavad ja imestavad. oi küll ma olen siis uhke! :D
kokkuvõtlikult tahan siiski öelda, et kaunis hetk, oh viibi veel! viiesed on nii lõpmata armsad ja asjalikud!!
ja ma tahaks veel üht last, aga sellist paariaastast kohe paluks! :D