Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

teisipäev, 24. märts 2009

hämming

viimasel ajal olen seoses koduse staatusega liialt palju telekat vaatama hakanud. ja see, mis sealt tuleb, on pehmelt öeldes hämmingut tekitav. mitu eestit meil siis ikkagi on??? 2 on kindlasti vähe. pakun mingi 3-4, sest ajuvabadus, mis inimeste suust ja tegusest peegeldub, on uskumatu!näiteid? aga palun. hetk tagasi oli uudistes lõik mingi suure toidupoe tuletõrjeõppustest, kus kõik lasti suitsu täis ja tsenaariumi järgi asi ikka põles. ukse peal seisis turvatädi ja üks muti pressis temast mööda, et ikka poodi pääseda. kusjuures suitsu tuli ja alarm möirgas ja inimesi sisse ei lastud. tädi siis väljus endast ja teatas, et tema on maalt ja tal on vaja poodi minna, muidu läheb buss ära. saate te aru??? tal läheb buss ära... ei ole ju normaalne. põhimõte oli selline, et las see leib olla natuke kõrbenud ja ühtlasi võib ka minu mantlisiil tuld võtta, aga poodi peab saama.
neid saateid on muidugi igasuguseid, mida ma muidu ei vaata. näiteks "võsareporter" või "kaua võib" on sellised üllitised, mille peale lihtsalt süda läheb pahaks. ei vaata seda kraami vist seetõttu, et kole on tõdeda, et eestlased on tõesti nii labased ja tõesõna lollid. kui ennast taolised ei ümbritse, siis võibki mõelda, et me oleme täitsa normaalsed, kahjuks siiski mitte. ma olen jälginud pühapäeviti Võrno-saadet. rohkem hasardist vist, et kui madalale inimene on valmis langema raha pärast. kusjuures pealtnäha täiesti normaalne inimene läheb sinna ja laob oma luukered kenasti ritta. pärast on veel õnnelik ka... samas võib see olla meeletu vabanemine, mina siiski eelistan oma elu keerdkäigud enda teada jätta ja usun, et olen selle läbi sama õnnelik kui nemad, väärikam aga kindlasti :)
ja nüüd see "võlast vabaks" saade. oh, mul pole kohe sõnu! uskumatut elu elavad inimesed. sms-laen selleks, et süüa ja kingitusi jõuludeks osta, 4000.- igakuine autoliising avariilise auto eest, millega sõita ei saa juba mitu kuud, raamatute tellimus ajal, kui eelarve on tuhandetega miinustes, jne. aga inimesed elavad nii ja süütundest ei pilgu silm ka. väikest valgusekiirt nägin selles, kui osalejal läks silm märjaks kasvõi hetkeks, kui ta adus, et tõesti ongi elu nii puntras ja et ta ise on selle supi kokku keeranud.
mul ei ole ühtki laenu ega liisingut. ma olen õnnelik inimene. aga kahju on nendest teistest, kolmandatest ja neljandatest eestidest, kes ei oska ega taha inimväärselt elada nii, et ei oleks hirm iga õhtu magama minna ja ust avada oodates seal inkassofirmat.

kolmapäev, 18. märts 2009

ümarik

panin üles mõned ümaramad pildid ;) leiate need järgnevalt aadressilt, kaust Kaksikute eri

http://nagi.ee/photos/cristal/sets

kolmapäev, 11. märts 2009

lastetuba vol. 2

nagu siin mitmed head sõbrad-tuttavad maininud on, olen ma koduse inimesena äärmiselt laisk ega viitsi üldse blogi kirjutada. proovin end parandada, aga lubadusi ei anna.
vahepeal on asjad niikaugele saanud, et tapeet on seinas ja voodid käes (ja koos), kummut paigas, ruloo laes, kardinad õmmeldud. lamp, mis mu meelest hiiglama armas on, ei ole veel lakke rännanud, aga lootused on eesootava nädalavahetuse peal :) tuba on muideks väga nummi! ma pean pilte üles panema, aga need vast ikka koos beebidega, seega hiljem.
veel lastemaailmast: riiete osas on vist piir juba kätte tulnud, sest Mari-Heiko pärandasid oma Mia Lota riided meile ja nüüd saatis Elis Iirimaalt ja veel terve kohvritäie asju, mida ma eile pool päeva imetlesin. jube armsad on ikka kõik asjad kahekaupa! nüüd oleks vast nali, kui ikkagi selguks, et mõni neist poiss on... eks siis tuleb roosalembene noorsand ;)
muidu on nii, et ma hakkan natuke ikka raseda kuju ka võtma. lõpuks, võiks öelda. aga sellist tunnet küll veel ei ole, et veeren. ega pikkadel seda vist ei tule ka.

seda peab ka kindlasti mainima, et mälu on kadunud, täiega! millest on väga kahju. ma kohe tunnen end juhmina, oma tavapärasest teravast mõistusest pole miskit järgi ja see on jummala tajutav mulle endale ka (ei kujuta ettegi, mis teised veel arvata võivad). kõige kurvem näide on kontsert, millel ma lihtsalt päevad segi ajasin ja pärast ikka väga kurb oli, kuna piletid olid olemas ja asi ise väga hea :(

kui nüüd tavainimese juttu rääkida, siis ma fännan täiega seda kevade tulemise värki - no et kõik nii veidralt vahva on ja et peaaegu hiirekõrvus puudele järgneb 30 cm lund. lahe!