Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

neljapäev, 20. september 2012

laul või tants?

eelmist postitust kirjutama asudes mõlkus tegelikult mõttes see jutt, aga läks teist rada pidi nagu isegi lugesite ;) 
teema ühesõnaga selles, et K-d on väga aktiivsed ja energiat jääb nagu üle, meeleolu pole kõige parem ja tihtipeale avastan end mõttelt, et neil on igav. LA-s olid juba eelmisel aastal suureks hitiks saalitunnid, kus õpitakse laule ja toimub ka liikumistund. alati, kui telerist nt. Laulukarusell või Koolitants tuleb, on meie piigad nagu naelutatult teleka ees. ise pärast seletavad, et nemad tahavad ka suuremaks saades esinema minna. igatahes mina jõudsin järeldusele, et kuhugi huviringi tuleb meil sammud seada. õhtud venivad ju aina pimedamaks, õuesolemise aega lühemaks ja kodune vingumise aeg seega pikemaks. ainult tohutu dilemma tekkis - laul või tants? lastelt küsides tuli alguses kohe, et laul, siis jälle, et tants. LA-s tantsuring sel aastal ei pakutagi :( kodu lähedal algab vist sügise poole lauluõpe, mida viib läbi mu enda muusikakooli õpetaja - väga sümpaatne ja rahulik inimene. seega kaldus minu kaalukauss liikumistegevuse peale, sest energiat on mõlemal tüdrukul küll ja veel. 
asusin siis Pärnu linna pealt tantsuringi otsingule. päris balletti nagu ka ei tahtnud, iluvõimlemine ka vist rohkem sihipärane trenn õigete võtete harjutamisega, kui lõbus lastepärane huviring. ega palju võimalusi just polnud. ei tea, kas hinna pärast või ei viitsi lapsevanemad nii varases nooruses oma lapsi kuhugi vedada? igatahes jäi minu pilk pidama Pärnu Kunstide Maja lastetantsu ringil, kus on 2 toredat juhendajat, kes mudilastele rõõmsaid liikumisharjutusi teevad. ring toimub lausa 2 x nädalas a 45 min.
esimene nädal on nüüdseks selja taga, emotsioonid vägagi positiivsed! esimesel korral ei suutnud neiud linnasõidul erutusest hetkekski vaikida ja juba eelnevalt seletati LA-s kõigile, et nemad lähevad tantsutrenni. kohale jõudes tuhiseti otsekohe saali, minust polnud sooja ega külma. poole pealt aga tulid ukse vahelt otsima ja rääkima, et lähme koju. siis aga selgus, et tualetti hoopis vaja :D tunni lõpus läks lahti üks virin ja jorin teemal, et ikka ei meeldi ja ei taha enam tulla. kui tüki aja pärast jälle vaikus saabus, uurisin, et kuidas meeldis ja kas veel lähme, siis oldi kohe varmalt nõus jälle minema. kirjutasin selle jonnituuri uudse olukorra, õhtuse kellaaja ning vähese toidu arvele. nagu täna selgus, siis õigesti tegin. pliksid tulid kenasti LA-st koju, soostusid trenniriided selga panema ja autosse tulema, kohale jõudes vudisid ka kohe saali ja tulid tund aega hiljem õnnelikena välja. näitasid samme ja nõudsid süüa :) seekord olingi targem - toitsin neid enne ja kohe pärast tundi ühe banaaniga, alles siis panime riidesse ja jooksime kõik Pärnu linna pargid läbi.
tundub, et tegin õige valiku :) nüüd jääb vaid loota, et tervis ka kuidagigi vastu peab, et ikka kohal käia ka saaks.

kahtlaselt hea päev

sirtsukesed on meil teadagi üliaktiivsed. meil on kett ammu maas, kui nemad ikka üleheli kiirusel ringi trallivad ja uusi tegevusi aina alustavad. ega ma nuriseda saa, kõik, mis ette võetakse, tehakse ära ka. ei ole õnneks nii, et hetkeks võetakse pliiats kätte ja juba tormatakse nukule süüa tegema. olen lugenud, et kui 3-aastane laps 5-10 minutit ühte tegevust teeb, on see ok. 
täna näiteks olime õhtul enne magamaminekut kodus 2 h. selle aja jooksul söödi ennastunustavalt ja kõikvõimalikku söögipoolist hävitavalt tubli veerandtund, siis sooviti värvida - mõlemad tegid 2 pilti umbes 10 minuti jooksul, pesid siis käed kenasti puhtaks ja tulid multasid vaatama. selleks kulus ~pool tundi, rohkem ei tahetud (ega eriti kunagi pole rohkemat soovit teleka ees istuda, siis peab ikka Pippi või Lotte eetris olema, kui tähelepanu rohkemaks jätkub). seejärel kraamiti välja paber ja pliiatsid, millega joonistati täitsa sõbralikult ka pool tunnikest. siis tuldi mind juba porgandpaljana otsima, et võiks pesema ja magama minna. enne üheksat oli vaikus. mis sa hing veel oskad tahta, eks :) 
ma pean siinkohal muidugi rõhutama, et selline päev on praegu haruldus omataoliste hulgas, kuna valdavalt on meie hommikud ja õhtud möödunud viimasel ajal riieldes. LA-s pidid nad enam-vähem võbralikud olema, aga omavahel kätšivad ikka. kätte on jõudnud totaalne keeldumise faas. see näeb välja nii: hommikul keeldutakse kategooriliselt pesemast, riietumast, LA-s kingadest, patsidest, õhtul LA-st äratulemast, nõutakse poodi kommi ostma minna ja oh seda hullumaja, mis minu "ei" peale lahti läheb. ausõna, te ei taha seda näha-kuulda. no ja sellest hetkest alates on nad terve õhtu vihased minu ja maailma peale. mina muidugi ka, sest ikka väga vastik on ainult mossis nägusid vaadata. miski pole küllalt hea, kõik minu soovitatu veab suunurgad kohemaid allapoole ja jonnipasunad üürgama. kas ma juba mainisin, et kõik see toimub põrandal väherdes :S viimasel ajal tundub mulle, et keegi on kogu aeg nurgas. nii hull see asi muidugi pole, aga tunduvalt rohkem, kui varem. ma olen ära proovinud kõik seletused ja lohutused ja tähelepanu kõrvale juhtumised, aga kui üks või kaks noort daami suvalise väikese asja peale (nagu nt. sukakate jalgapanemise soovitus nende ema poolt) jonnitoru täiest kõrist üürgama paneb ja needsamad sukakad laias kaares nurka lennutatakse, siis minu kannatus katkeb ka ja natuke tuleb nurgas oma tegude üle järele mõelda.
on nagu on, küll see ka kunagi üle läheb. tänane oli igatahes meeldiv erand :)