pühapäev, 26. juuli 2009

linna peal

võtsime eile südame rindu ja läksime linna peale kolama. väga tore oli :) tibud üritasid tududa ja pärast linnamüraga harjumist jäidki ilusasti magama. issi sünnipäeva puhul või nii.
väga vahva oli tegelikult tavalise inimesena kohvikus istuda ja rahvast vaadata. jalutasime ikka pika ringi, kohe igale poole - Vallika taha ja Rüütlis ja Koidula pargis. Vallikas oli Ivo Linna kontsert, seda kuulsime ka natuke. tegelikult oli eilne ringkäik Jaan Tätte kontserdi eelproov, sest nädala pärast tahaks teda väga kuulama minna ja lapsi ka hea muusikaga tutvustada. tellige kõik nüüd laupäevaks head ilma ja tulge ka, eks!

muus osas on elu ikka "Karina-Karita maal," kus aktiivne sebimine toimub väikeste ja pikemate pausidega 7-st 19-ni, muul ajal on vaikus :) viimase nädala jooksul on olnud millegipärast pidev nälg, kasvuspurt vist. aga ikka maruvahva on vaadata oma lapsi päikeselaigus üksteisele kilkamas vaadata ja näha nende silmades puhast armastust, kui me üksteisele otsa vaatame.

esmaspäev, 20. juuli 2009

rannailmad

rahvas võttis seda ilmajaama viimaste suvepäevade teadet ikka jube tõsiselt. see oli tegelikult täitsa jube, ma mõtlen liiklust meie suvepealinnas. mul oli nimelt vaja korraks (rõhk sõnal korraks) linnas ära käia, aga sellest kujunes tunniajane ettevõtmine :( nimelt raekülast startides tervitas mind esimene ummik juba bussipargi juures ja see kestis kuni randapööramiseni Tammsaare puiesteelt. edasi sai suht rahulikult (kui välja arvata tüüpilised ridade vahel saalijad), aga kesklinn oli jälle hullumaja. ikka täis lollid on roolis. ega ma ise oleks ka võõras linnas samasugune, aga ikkagi, kui sa ei tea, kuhu pöörata, siis keset teed seisma jääda iga ristmiku peal ei ole ka vast mõtet. jää parem tee äärde ja tutvu kaardiga, eks?!
ja nii see läks, minu mõte kiiresti linnas ära käia ja seejärel mehele laste lõunaune ajal soe söök teha. õnneks me nälga ikka päris ei jäänud.
seoses suvega - ma olen jätkuvalt lubivalge, päevavalguse käes kissitan silmi nagu vampiir ja õueminek on sama veider kui rahvamassides liikumine. pruuniks saamist ei ole seega noortel lastevanematel päevakorras ;)

neljapäev, 16. juuli 2009

selle aastad "liiliasaak"

punane iludus :)

uued kaunitarid minu peenras





oranžid liiliad sattusid peenrasse kogemata. tegelikult on nad potiliiliad, mis mulle kingiti. ei uskunud, et peenras kevadel tärkavad, aga nad tulid siiski :)

aga muidu juhtus nagu ikka: tuli torm ja vihm ning just õitsema hakanud liilaid kaotasid oma õied. kahju! aga küll nad järgmisel aastal jälle õitsevad. ema tõi odavalt väljamüügilt juunis veel mõned sibulad, aga need pole veel üles tulnud. ega vist tule ka, ehk kevadel.










laupäev, 11. juuli 2009

eestlusest

seda ma pole veel üldse jõudnud siin käsitleda, et ma ikkagi käisin laulupeol. see oli raudselt selle suve parim sündmus! ütleks kohe et viisaastaku parim, kuid üks teine teema kaalub mu elus ju kõik muu praegu üles ;)
kõik oli nagu päris, missest et ma kooris hetkel laulmas ei käi. panin aga oma rahvariided selga ja sammusin kaare alla, sest inimesele, kes on kunagi ise laulmas käinud, on rahva seas laulu kuulata täielik piin, sest SEE EI OLE SEE!!!! ei ole noh, aru saavad vast lauljad, seda ei saa kirjeldada, kui oleks üks suurest laulvast massist ja hääled sinust üle ja läbi voolavad nagu üks tohutu ookeanilaine. kõik oli super, eriti ühiskoorid muidugi. lauljaid oli meeletult palju ja kõik kõlas võrratult kaunilt :)
eestlane olla on ikka kõige parem maailmas ja meie lipp on maailma kõige ilusam. ja kui mul oleks ilus uus või stiilselt vana tume auto, siis ma sõidaks autolippudega ka ringi. aga kuna pole, siis ei taha lipule häbi teha.
aga ma andsin endale lubaduse, et järgmiseks üldlaulupeoks olen ma leidnud endas tahtejõu uuesti koori laulma minna ja seisan kaare all täieõigusliku laulupeolisena.

reede, 10. juuli 2009

ma siin viimati hõiskasin oma pika ööune üle. teate, see hakkab vist reegliks saama, sest sellestsamast ööst alates olen maganud kõik ööd järjest, sest nupsikud ei ärka enne hommikut!!! perearst ka ei uskunud, kui talle rääkisin, et meie 3-kuused lapsed magavad kägu öö. kiitis siis meid, et me sellised tublid ja teadlikud lapsevanemad, aga ei saanud ikka märkimata jätta, et vaadake, kui hambad tulema hakkavad, siis nad muutuvad rahututeks ega taha magada. oli ikka vaja kõik ilus ära rikkuda.
enivei, tibud on nüüd suured, sest Karina on 5,8 ja Karita 5,4 kg. seda on palju, uskuge mind, sest suht raske on ikka lõtva last käe peal hoida. selg karjub lausa appi, kui mõlemad korrada pikemat aega süles on. küllap on see mööduv nähtus, aga ei tea ka. üks massaažikuur oleks hea või kogunisti kaks.
tegelikult tahtsin ma rääkida meie ööune saladusest. nimelt on olemad pr. Gina Ford, kes on tunnustatud Inglise lapsehoidja paar aastakümmet juba. ta on oma tähelepanekud ja kogemused paberile pannud ja andnud välja mitmeid raamatuid (koduleht on tal ka muide - http://www.contentedbaby.com/). ühe sellise otsa komistasin ma juhuslikult raseduse ajal raamatukogus kolades - "Rahulolev beebi: uus käsiraamat." raamat annab lapse vanuse nädalate kaupa ette päevaplaani, milla last toita, magatada, mängida, pesta ja seda 5-minutilise täpsusega. pean mainima, et toimib väga edukalt, kui jälgida kõike täpselt. selles mõttes jube mugav, et tead täpselt, millal beebid magavad, et saab oma toimetusi teha. ja lapsed on rahul ka :) kui vahel ise tahadki veidi laiselda ja ei aja neid õigel ajal üles, siis hiljemalt hetk pärast selle mõtte peast läbi käimist kostub lastetoast märguanne, et ei ole siin midagi oodata, tuleb minna. ausõna, kella võib õigeks panna. eks loomulikult on ka meil vahel päevaplaanist kõrvalekaldeid, kuid enamus ajast on nad tõesti rahulolevad beebid!

esmaspäev, 6. juuli 2009

3-kuused nupsikud

just täna hommikul olid meie tütrekesed äkitse niiiii suureks sirgunud
Karina esimene haare

Karitale meeldib kõige rohkem süles olla

Heidi ja Riho kingitus lastele mängimiseks, praegu on nad paraku ise nukuvankritesse sobilikud

esimene konkreetne õdedevaheline pilkkontakt

kallid sipsikud ja mina ka (hakkame just õue minema)

varem ei tahtnud väga hõisata, aga täna öösel juhtus see jälle - meie tütrekesed magasid kogu öö kordagi ärkamata ja söömata :) Nädal tagasi oli ka selline õndsus, aga see oli vist seotud linnapea vastuvõtul käimise ja sellega seoses päevakava segiminekuga. põhimõtteliselt on väga veider kogu öö järjest magada, hoopis teine tunne tuleb, aga jama on selles, et olen olnud nüüd terve päeva veel unisem...
muidu on tibud puhas rõõm, soovitan soojalt!