Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

neljapäev, 24. detsember 2009

pühadetervitus

Ilmelist jõuluaega ja säravat aastavahetust!!!

pühapäev, 6. detsember 2009

mu lapsed on 8-kuused

uskumatu, eks! vahel ma mõtlen, et millal ma küll saan oma elu tagasi, üksik hunt nagu ma enne seda aastaid olin. praegu tundub, et umbes 8 või 18 aasta pärast :) nüüd on elu selline, et pidevalt käib üks mööda laua- ja kapiääri ronimine, sest ometigi peab üks kord selle seismistasakaalu kätte saama. väike tõestus sellest ka, et meil on nüüd dušširuumi asemel vannituba (minu ammune unistus)! jehuuu!!!

seda ka, et kass harjutab end kaksikuid kannatama. iga kord suudab ta natuke kauem vaiba peal püsida ja lasta end sasida, aga kui ise täis saab, siis näitab kõnekalt, et lapsed võivad kassi saba alla minna ;)

kolmapäev, 11. november 2009

aeg lendab linnutiivul

roomamine ja ronimine on nüüd selged, Karita turnib laua all, Karina harjutab seismist


uuuuuu!!! meil on siin nii igav! kus te kõik olete? tulge meiega mängima :)

minni ja manni, meie lähme vanni! (kunagi olid siin blogis üleval esimese vannikorra pildid, nüüd 7 kuud hiljem võite võrrelda, kui on viitsimist vanad pildid üles otsida)
vahupidu ülesõnaga
Karina mõnuleb

Karita edvistab

perepilt 7-kuuste kaksikutega

isadepäevaks tegid tibud issile särgi, kiri sellel räägib tõtt :)

voodis on kõige turvalisem seismist õppida

segaduse tekitajad nr. 1 ja 2

emme abilised

ja nii me elamegi. las pildid räägivad enda eest. külla võib endiselt tulla ;)

esmaspäev, 26. oktoober 2009

roomamise algõpetus

meie tulevane hävituspataljon on jõudnud sinnamaani, kus kõik kehaosad on roomamiseks valmis (vaim on ammugi valmis), aga pea ei jaga ära, mis järjekorras millist jäset liigutama peaks. turvalisem tundub liikuda ikkagi selliselt: jalad aetakse võimalikult enda alla, mille tagajärjel tõusel pepu nii uppi, et kohe kukub ümber. käed on muidugi sirgelt (välja näeb see umbes nii, nagu keegi üritaks teha kätekõverdusi, ainult ei ei jõua keha sirgu hoida). silmadesse tuleb seejärel ebakindel pilk ja ruttu-ruttu lastakse end kõhuli. vahel, kui keegi ei näe ja endal hirm meelde ei tule, siis tehakse väga kena 4-5 roomamisliigutust, kus liiguvad kenasti vastaskäsi ja -jalg. aga kui ma segan või julgustan, siis ilmub ainult kelmikad naeratus ja lapsed mängivad kenasti kõhuli edasi nagu poleks kunagi olnudki plaanis roomata.
siinkohal peab mainima, et need mõned õiged liigutused tulevad siis välja, kui silmapiiril on ajaleht või kruus või korv, mida tegelikult puutuda ei tohiks, aga niiväga tahaks ;)

laupäev, 24. oktoober 2009

riid

fauna on segi läinud - eile jalutusringilt tulles nägin, kuidas 2 suurt kirjurähni üraskite pärast kaklesid. see käis umbes nii, et üks vend lendas teisele suurel kiirusel vastu saba, kui too suutäit puukoore vahelt välja õngitses. teine muidugi vihastas ja sõimas koleda häälega ning asus ründajat taga ajama. minust nad sinna maha jäid, arved klaaritud veel ei saanud. ei tea kas metsas on masu putukad ära söönud, et metsalind peab linna elama tulema... teiseks on kassid tegemas sügisesi kontserte, mis minu arust on veider. tavaliselt nad ju kevadeti maurivad ringi, sügisel ollakse ikka diivani-ilu ja süüakse end rasva. ka meie muidu nii rahumeelne loom oli eile väga äksi täis kuidagi ja kui ma selsamal jalutuskäigul vihast kräunumist kuulsin, siis oli kõik selge. Lordi rahunes õnneks kiirest maha ja täna magab juba jälle terve päeva akna peal :)

riid oli täna esimest korda ka meie majas, nimelt võttis Karina Karitalt lelu, mispeale see vihaselt kisama pistis. tavaliselt nii see lõpebki, et üks karjub ja tahab siis sülle nutujoru saatel (et vaata emme, ta tegi mulle ülekohut), aga täna sõimas mänguasja ärandaja teist vastu. nii nad seal vastastikku vihastasid, nutujoru jäigi tulemata, mängisid edasi :)
Karital on teine hammas ka tulnud, kohe 4 päeva pärast esimest, Karina ikka hambutu.
muid uudiseid pole vist, aa on ikka, kes soovib võib vabalt meie aia lehed kokku riisuda ja minema viia ;)

neljapäev, 22. oktoober 2009

edu!

nüüd on siis kindel, et järgmine vabariigi aastapäev saab väärikalt tähistatud, sest me oleme mehega nüüd õnnelikud Rammsteini kontserti piletite omanikud :) :) :) Klari siis kartis, et jääb ilma ja suutis mind ka nii pabinasse ajada, et ma öösel netti logisin ja oma naiivsuses lootsin, et äkki on piletimüük juba öösel salaja pihta hakanud ning ma saan kohe jaole... ei olnud, of course.

hommikul jooksis ticketpro loomulikult kohe umbe, aga nii 10 x proovimise peale sain ikka ostu ära teha. ühesõnaga PIDU-PIDU!!!

E.

P.S. vanaemadega tegin täna kohe diili ära, et nad meil tibusid valvavad, pigviinide paraadi vaatavad ja vahuveini joovad (vein meie poolt)..

esmaspäev, 19. oktoober 2009

jehhuuuuu!!!

ülisuur rõõm - Rammstein tuleb Tallinna 24. veebruaril :))))))))
kolm korda üht suurt lemmikut kodumaal näha on suur rõõm lihtsalt.

mind hammustati :)

eile hommikupoolikul, kui hakkasin tütrekesel igemeid sügama (sest need niiväga ju sügelevad), sain ma hoopis hammustada uhiuue hambaga!!! ikka väga veider tunne oli. see agar laps on Karita ja kui hoolega vaadata, siis teine tuleb ka kohe. välja puhes siis alumine parempoole esihammas. fotosüüdistust pole, sest see on lihtsalt nii väike alles, et pildi peale ei jää. nüüd peab õde alt hoidma ja kaugemale roomama, kuna hammustada saada ei ole mõnus ;)

neljapäev, 8. oktoober 2009

aeg lendab?

mitte niiväga, vähemalt minu jaoks mitte. hullu aeglaselt venivad need pudinad suuremaks. eriti neile endile tundub see piin olevat, sest vaim on oi kui valmis minema, aga keha ei tule kuidagi järele...

tütarde poole aastaseks saamise puhul käisime vaatamas oma pulmakohas õunapuud, mille tol päeval istutasime. puu on kenasti sirgunud, õunad võtsime ise kaasa ;)


sõin just mustikaputru ;) - pildil Karina


6-kuused

kassiga sõprust sobitamas (loe: kass kannatab ära)

mina oma tibudega, nagu ikka

selilimagaja Karina


kõhulimagaja Karita

muus osas on nii, et ma olen surmväsinud kogu aeg, kuigi midagi hullu nagu polegi. ehk läheb üle. tahaks liikuda rohkem kodust väljaspool, aga ei ole nagu aega (ei tea küll miks?) aga tulge külla palun!

esmaspäev, 21. september 2009

lihtsalt elust

kõik siin räägivad, et mida suuremaks kaksikud lähevad, seda raskem on. ma ei tahtnud seda kuidagi uskuda, aga peab ikka vist rääkijatega nõustuma hakkama. võtame kasvõi minu blogipidamissageduse. ei ole just palju sissekandeid ette näidata viimasel ajal või mis? ei ole. mitte et aega ei oleks, aga kui kirjakast ja uudised üle vaadatud saab, ei ole lihtsalt rohkem energiat et blogi pidada. aga ma püüan nüüd mingeid lünki täita.

kui siin oli juttu kohalikest nokastanud sellidest, siis nad on oma kommentaariumit jätkanud, ükspäev bussipeatusest mööda kärutades kuuldus "müts maha!" - siis ma olin üksi; ja teinekord "see mulle meeldib!" - siis olime kogu perega. nii et jotadele kaksikud meeldivad. nemad on mulle ka rohkem meeldima hakanud selle läbi... uskumatu, eks! täna jälle jalutamisringil sõitis mööda väike poiss, siis tiirutas tagasi ja vaatas kärusse ning ütles: "oo, kaksikud!" seda nii omaette vaikselt. siis hetke pärast hüüdis mulle: "nii armsad kaksikud!" mina vastu, et tore kui meeldivad. poiss siis kurtis, et tal pole ühtegi õde. küsisin, et kas tahab üht endale, aga "EI" oli kiire tulema ;)

tüdrukud on muidu täitsa tublid :) Karita õpib roomamist, Karina tema ümberlükkamist ;)

laupäev, 12. september 2009

röövel versus karu

selline mõte tekkis täna õhtul, et meie laste erinevad iseloomud võivad olla tingitud asjaolust, et ma raseduse ajal lugesin mitmeid kordi "Röövlitütar Ronja" lugu ja siis jälle "Karupoeg Paddingtoni." esimese loo iseloom on siis üle kandunud Karitale - meie tulesäde ning lõputu nikverdis. teise loo peategelane on selline hullult tore karu, kellel on ainult head mõtted - täpselt nagu Karina, kes on armas ja rahulik ja nunnu :)
ja nii ongi, et nad lähevad muidu järjest rohkem ühte nägu, aga iseloomud kaugenevad teineteisest. kuidas see nii juhtus, aru ma ei saa! nad on ühtede vanemate lapsed, olnud samakaua samas kõhus ja kasvavad samas kodus, aga üks tiirutab vigisedes ümber enda telje ja vaatab, mida kust nihverdada saab ja teine vaatab seda tralli rahulikult pealt. kui kõrini saab, keerab lihtsalt pea ära :)
ehk ikka rahuneb maha, muud öelda ei oskagi.

reede, 4. september 2009

kommentaare

jalutab issi oma tibudega kodu lähedal tänaval. vastu tulevad kaks nokastanud meest ja vaatavad kaksikuid. hetkelisele vaikusele jägneb kommentaar: "no on kõva mees, pole midagi öelda!" :) :) :)
perearsti juures - arst vaatab-kuulab-jälgib sellise mõtliku näoga ja siis ütleb, kas te ise ikka vahet teete millegi järgi? ja ise küsib-ise vastab: "ah õige! kaalu järgi!"
maavanaisa muu jutu seas: "ja kui need kaksikud poisid tulevad, siis on juba teada, kuidas olla" meie kõik vakatasime ja vaatasime lollide nägudega talle otsa. ta ei saanud üldse ise aru, et ta midagi imelikku ütles seni, kui meie kõik küsisime, et mis järgmised?????? aga tegelt ongi selline värk, et kui äkki kunagi kerkib esile veel ühe lapse teema, siis ei julge, lihtsalt sellepärast juba, et äkki juhtub jälle nii... aga eks see omamoodi lahe oleks ja tõesti-tõesti, siis on kogemus juba ees ;)

teisipäev, 25. august 2009

õnn meie majas

õnn on meil nii ehk nii olemas, aga teate, et ükspäev nägin ma meie aknal ristiämblikku. need olevused tavaliselt linna elama ei kipu, aga see on ristiämblik mis ristiämblik. pidavat õnne tooma :) läksin teda siis eile jälle vaatama ja mida ma näen - teine samasugune on kõrvalruudu peale samasuguse võrgu püsti pannud ja peesitab ka seal. täitsa ime kohe! aga täna oli teine elukas kadunud, ei tea kas läksid riidu või sõi esialgne elanik uustulnuka ära. hea et nad sissepoole neid heitlusi pidama ei otsustanud tulla, ikkagi mürgised.
mind huvitab väga, miks meie kass enam ämblikke ei söö? varem pistis ta neid maiuspalaks või nii. sellest saan aru, miks ta ristiämblikke ei taha, aga toaputukad võiks ta küll nahka panna. kusjuures ma ei saa aru, miks ämblikud viimasel ajal tuppa trügivad. varem mõni tuli, aga nüüd on suisa invasioon... kas sügis tuleb külm või vihmane või mis?

esmaspäev, 24. august 2009

sünnipäeva puhul

sai tibudele kleidid ka selga :) mina olen niisama ilus küll ;)


selle aasta sünnipäevaks siis sellised oivalised orhideed - ülikaunid olevused!

esimesi maitseelamusi

Karita maitseb kartuliputri. igavesti veider asi on see tahke toit ja selle neelama õppimine veel veidram. aga hakkama sai ja esimesest söögist läks tervelt kaks suutäit alla :)

Karina seevasti omandas hämmastava kiirusega pudru suust väljaajamise nipi. tänaseks on olukord aga selline, et kui maitseb, siis kaob kõik kui hundikurku, kui ei, siis on nutujoru kiire tulema.

kõige parem kraam on ploomi- või pirnimehu, aga kõrvitsapüree või porgand on ka päris nämma. kartul on endiselt päh!

kolmapäev, 12. august 2009

uus ja huvitav

käisime täna esimest korda võimlemas. küll see oli tore - nii palju uut ja huvitavat. tädisid üldse ei kartnud, ka siis mitte, kui 4 tükki korraga ümber meie sädistasid :)
ja nii oligi, et võimlemine on tore tegevus. Karita vaeseke on meil tiba pinges, eriti õlavööde ja talle on sellist sihipärast liigutamist väga vaja. Karina vaatas niisama maailma ja oli asjalik. aga kõik see füsioterapeudi teadlik tegutsemine muutis tibud nii väsinuks, et koju jõudes kustusid mõlemad silmapilk ;)
teisipäeval lähme jälle, nii tore!

pühapäev, 9. august 2009

4 kuud

meie tütrekesed on juba 4 kuud meie ellu rõõmu toonud. ja see on tore :) perepilt 4-kuuste nupsikutega

Karita nägi just tonti

laupäeva hommikul avanes mulle selline vaatepilt - Peernate tsirkuseperekond

Sipsikud lustimishetkel
järgnevaks seeria mõnulevast Karinast


ja ma tahan kõiki tänada, kes on meile sms-e ja kirju saatnud heade soovidega. lihsalt ei ole alati mahti vastada. aga need rõõmustavad meid väga!

esmaspäev, 3. august 2009

kannatus

ma tahtsin jagada maailmaga vahvaid hetki :)

pikutavad mu neiud selili päikeselaigus ja lustivad. mina toimetan niisama ringi. kuulen, et hääled lähevad millegipärast järjest kurjemaks ja varsti kaikub tagant toast kisa. lähen siis vaatan ja mis ma näen - Karina on pooleldi kõhuli/pooleldi külili ja ruigab õiendada, sest ta ei saa kõhuli, aga niiväga tahaks! tahaks sellepärast, et laulev lill on nii lähedal, kuid kätte ei saa. kusjuures ta saab küll ise kõhuli, aga see kannatus on ju nii lühike ;) Karita teeb täpselt samasugust koledat häält, aga veel tihedamalt ja kõvemini, sest tema kannatus on väiksem, ta on ju ise ka väiksem.
muidu on kõhuli keeramise katseid väga lahe jälgida, eriti seda, kui katseid kroonib edu, sest see õnnelik ja uhke nägu on sadat suve väärt!

ja kui sugulaste lapsed õpivad esimesest piiravast sõnast aru saama, siis see on reeglina "ei!", meie lastel saab see kindlasti olema "oota!" - vaesekesed... praegu nad sellest küll aru ei saa ja kisa tõuseb taevani.

järgmisel nädalal proovime lisatoiduga algust teha :p pakkuge parimat alustajat. ise kahtlen kartuli/riisi/kõrvitsa vahel. kaldun kartuli poole. kirjandus soovitab riisi. kõrvits aga maitseb hea. puuvilju esimesena ei taha anda - magus ju ja see pole hea, kui esimene maitselamus on magus, siis muud ei tahetagi.

pühapäev, 2. august 2009

ainult üks nimi

Jaan Tätte!!!

soovitan soojalt kõigile! minge ja nautige, kui aega saate.

meie käisime. lapsed jäid küll koju, sest maavanaema ei lasknud tibusid "lärmi" sisse viia ;)

P.S. Tätte soovitas, et ärge pärani lahti suuga suudelge oma esimest suudlust, pidi väga ebameeldiv olema :D

pühapäev, 26. juuli 2009

linna peal

võtsime eile südame rindu ja läksime linna peale kolama. väga tore oli :) tibud üritasid tududa ja pärast linnamüraga harjumist jäidki ilusasti magama. issi sünnipäeva puhul või nii.
väga vahva oli tegelikult tavalise inimesena kohvikus istuda ja rahvast vaadata. jalutasime ikka pika ringi, kohe igale poole - Vallika taha ja Rüütlis ja Koidula pargis. Vallikas oli Ivo Linna kontsert, seda kuulsime ka natuke. tegelikult oli eilne ringkäik Jaan Tätte kontserdi eelproov, sest nädala pärast tahaks teda väga kuulama minna ja lapsi ka hea muusikaga tutvustada. tellige kõik nüüd laupäevaks head ilma ja tulge ka, eks!

muus osas on elu ikka "Karina-Karita maal," kus aktiivne sebimine toimub väikeste ja pikemate pausidega 7-st 19-ni, muul ajal on vaikus :) viimase nädala jooksul on olnud millegipärast pidev nälg, kasvuspurt vist. aga ikka maruvahva on vaadata oma lapsi päikeselaigus üksteisele kilkamas vaadata ja näha nende silmades puhast armastust, kui me üksteisele otsa vaatame.

esmaspäev, 20. juuli 2009

rannailmad

rahvas võttis seda ilmajaama viimaste suvepäevade teadet ikka jube tõsiselt. see oli tegelikult täitsa jube, ma mõtlen liiklust meie suvepealinnas. mul oli nimelt vaja korraks (rõhk sõnal korraks) linnas ära käia, aga sellest kujunes tunniajane ettevõtmine :( nimelt raekülast startides tervitas mind esimene ummik juba bussipargi juures ja see kestis kuni randapööramiseni Tammsaare puiesteelt. edasi sai suht rahulikult (kui välja arvata tüüpilised ridade vahel saalijad), aga kesklinn oli jälle hullumaja. ikka täis lollid on roolis. ega ma ise oleks ka võõras linnas samasugune, aga ikkagi, kui sa ei tea, kuhu pöörata, siis keset teed seisma jääda iga ristmiku peal ei ole ka vast mõtet. jää parem tee äärde ja tutvu kaardiga, eks?!
ja nii see läks, minu mõte kiiresti linnas ära käia ja seejärel mehele laste lõunaune ajal soe söök teha. õnneks me nälga ikka päris ei jäänud.
seoses suvega - ma olen jätkuvalt lubivalge, päevavalguse käes kissitan silmi nagu vampiir ja õueminek on sama veider kui rahvamassides liikumine. pruuniks saamist ei ole seega noortel lastevanematel päevakorras ;)

neljapäev, 16. juuli 2009

selle aastad "liiliasaak"

punane iludus :)

uued kaunitarid minu peenras





oranžid liiliad sattusid peenrasse kogemata. tegelikult on nad potiliiliad, mis mulle kingiti. ei uskunud, et peenras kevadel tärkavad, aga nad tulid siiski :)

aga muidu juhtus nagu ikka: tuli torm ja vihm ning just õitsema hakanud liilaid kaotasid oma õied. kahju! aga küll nad järgmisel aastal jälle õitsevad. ema tõi odavalt väljamüügilt juunis veel mõned sibulad, aga need pole veel üles tulnud. ega vist tule ka, ehk kevadel.










laupäev, 11. juuli 2009

eestlusest

seda ma pole veel üldse jõudnud siin käsitleda, et ma ikkagi käisin laulupeol. see oli raudselt selle suve parim sündmus! ütleks kohe et viisaastaku parim, kuid üks teine teema kaalub mu elus ju kõik muu praegu üles ;)
kõik oli nagu päris, missest et ma kooris hetkel laulmas ei käi. panin aga oma rahvariided selga ja sammusin kaare alla, sest inimesele, kes on kunagi ise laulmas käinud, on rahva seas laulu kuulata täielik piin, sest SEE EI OLE SEE!!!! ei ole noh, aru saavad vast lauljad, seda ei saa kirjeldada, kui oleks üks suurest laulvast massist ja hääled sinust üle ja läbi voolavad nagu üks tohutu ookeanilaine. kõik oli super, eriti ühiskoorid muidugi. lauljaid oli meeletult palju ja kõik kõlas võrratult kaunilt :)
eestlane olla on ikka kõige parem maailmas ja meie lipp on maailma kõige ilusam. ja kui mul oleks ilus uus või stiilselt vana tume auto, siis ma sõidaks autolippudega ka ringi. aga kuna pole, siis ei taha lipule häbi teha.
aga ma andsin endale lubaduse, et järgmiseks üldlaulupeoks olen ma leidnud endas tahtejõu uuesti koori laulma minna ja seisan kaare all täieõigusliku laulupeolisena.

reede, 10. juuli 2009

ma siin viimati hõiskasin oma pika ööune üle. teate, see hakkab vist reegliks saama, sest sellestsamast ööst alates olen maganud kõik ööd järjest, sest nupsikud ei ärka enne hommikut!!! perearst ka ei uskunud, kui talle rääkisin, et meie 3-kuused lapsed magavad kägu öö. kiitis siis meid, et me sellised tublid ja teadlikud lapsevanemad, aga ei saanud ikka märkimata jätta, et vaadake, kui hambad tulema hakkavad, siis nad muutuvad rahututeks ega taha magada. oli ikka vaja kõik ilus ära rikkuda.
enivei, tibud on nüüd suured, sest Karina on 5,8 ja Karita 5,4 kg. seda on palju, uskuge mind, sest suht raske on ikka lõtva last käe peal hoida. selg karjub lausa appi, kui mõlemad korrada pikemat aega süles on. küllap on see mööduv nähtus, aga ei tea ka. üks massaažikuur oleks hea või kogunisti kaks.
tegelikult tahtsin ma rääkida meie ööune saladusest. nimelt on olemad pr. Gina Ford, kes on tunnustatud Inglise lapsehoidja paar aastakümmet juba. ta on oma tähelepanekud ja kogemused paberile pannud ja andnud välja mitmeid raamatuid (koduleht on tal ka muide - http://www.contentedbaby.com/). ühe sellise otsa komistasin ma juhuslikult raseduse ajal raamatukogus kolades - "Rahulolev beebi: uus käsiraamat." raamat annab lapse vanuse nädalate kaupa ette päevaplaani, milla last toita, magatada, mängida, pesta ja seda 5-minutilise täpsusega. pean mainima, et toimib väga edukalt, kui jälgida kõike täpselt. selles mõttes jube mugav, et tead täpselt, millal beebid magavad, et saab oma toimetusi teha. ja lapsed on rahul ka :) kui vahel ise tahadki veidi laiselda ja ei aja neid õigel ajal üles, siis hiljemalt hetk pärast selle mõtte peast läbi käimist kostub lastetoast märguanne, et ei ole siin midagi oodata, tuleb minna. ausõna, kella võib õigeks panna. eks loomulikult on ka meil vahel päevaplaanist kõrvalekaldeid, kuid enamus ajast on nad tõesti rahulolevad beebid!

esmaspäev, 6. juuli 2009

3-kuused nupsikud

just täna hommikul olid meie tütrekesed äkitse niiiii suureks sirgunud
Karina esimene haare

Karitale meeldib kõige rohkem süles olla

Heidi ja Riho kingitus lastele mängimiseks, praegu on nad paraku ise nukuvankritesse sobilikud

esimene konkreetne õdedevaheline pilkkontakt

kallid sipsikud ja mina ka (hakkame just õue minema)

varem ei tahtnud väga hõisata, aga täna öösel juhtus see jälle - meie tütrekesed magasid kogu öö kordagi ärkamata ja söömata :) Nädal tagasi oli ka selline õndsus, aga see oli vist seotud linnapea vastuvõtul käimise ja sellega seoses päevakava segiminekuga. põhimõtteliselt on väga veider kogu öö järjest magada, hoopis teine tunne tuleb, aga jama on selles, et olen olnud nüüd terve päeva veel unisem...
muidu on tibud puhas rõõm, soovitan soojalt!



kolmapäev, 24. juuni 2009

kilkavat Jaanipäeva kallid sõbrad!

oma kodu õue peal on kõige mõnusam grillvorsti mängida :)
vasakult Karina ja Karita õhtust und nautimas
Rabarockil elu nautimas. ma valisin ikka väga õige päeva minekuks. reedel sai päikest võtta, aga laupäeval tuli vihma kui oavarrest. mitte et see pidutsejaid seganud oleks, aga ikkagi kui su peale niigi pidevalt pissitakse ja oksendatakse, siis oskad kuivast ilmast lugu pidada ;) Juustega juhtus nii, sest suht tüütu on laste imetillukeste sõrmede vahelt minu hiiglapikki juuksekarvu ära koukida. ise olen rahul!
Velikije Luki täies hoos
Karina: "aga mul on uus müts!"

Veidi väsinud Karita emme süles und ootamas

kui külalised käisid, siis jäime pildi peale ka - perepilt või nii

külalistele sai süüa ka meisterdatud - kalatort nämm-nämm :p

Mia-Lota mängukaare all mööduvad meie pärastlõunased mängutunnid. kui neile rippuvatele vidinatele käega pihta ka saab, siis oh seda kilkamist ja "jutustamist"

mina laiutan siin! - Karina

14.06. keeras Karina end esimest korda külili või vähemalt meie nägime siis seda esimest korda. Karita on ka paar korda juba pööranud, aga pole taibanud pilti teha

kohe pärast juuksurit

kas me pole mitte ühte nägu?

mängutund

väike kavalpea Karina