Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

laupäev, 27. veebruar 2010

nad käivad!?

mis ajast võib öelda, et laps nüüd käib? ma ei tea, kas teie teate?
hetkel arvan, et meie lapsed nüüd käivad. seda väidan selle põhjal, et Karina kõndis täna üle toa, vahepeal peatus ja vaatas ringi. Karita suutis poole toa peale minna, siis ehmus oma saavutusest ja laskis igaks juhuks käpuli, aga varsti tegi seda uuesti :) :) no ja nii terve päev täna.

muidu käisime täna maavanavanemate juures, et tagumine tuba ümber tõsta. seda just selleks, et tüdrukutel oleks vaba voli ringi vudida ja kus poleks palju asju, mida endale kaela tõmmata. õnnestus :) ja oh seda õnne, kui me nad lõpuks lahti lasksime, siis oh seda lusti! arvan, et see oligi põhjuseks, miks nad jalad alla võtsid ja käima hakkasid, et nii pikalt süles pidid istuma ja ootama, et lõpuks maha saaks.

hambajuttu

seekord mu enda kohta, mitte lastest ;)
ma tahtsin lihtsalt seda öelda, et ei tasu vahetada head hambaarsti, kelle juures oled pikka aega käinud, teise vastu lootuses, et odavamalt saad! lihtsalt ei ole, uskuge mind! langesin sugulaste mahituste lõksu ja läksin odavamasse kohta, kus nad kõik käivad. oh sa aeg! arstil polnud maski ega kindaid, kabinetti sisenedes astusin umbes aastasse 1991, hea et isevändatavat puuri polnud... rääkisin siis, et tulin kontrolli, mispeale leiti üks väike auguke vana plommi kõrvalt. ei mingit küsimist, kas tuimestust tahan, puuriti see lahti ja oh kui valus oli :( kui see puurimine lõpuks läbi sai mainisin selgesõnaliselt, et valus on ikka, aga plomm pandi peale ja kui ma ikka ütlesin, et valus, siis selgitati, et nii peabki olema ja varsti läheb üle. kas ma mainisin, et see arst on mu isiklik tuttav? ah ei, no on ja mu meelest võiks see vähemalt veidi suhtumist muuta, kui muidu selline ükskõikne tegelane oled. no ei läinud paremaks, siiamaani on valus (reede hommikul käisin siis arstil) ja midagi kõvemat närida ei saa. porgand on selline asi näiteks.
oh mind lolli ühesõnaga!
oma hea arsti juures on tore õhkkond, ilus kabinet, arst selgitab iga liigutust, peab minuga nõu, alati pakub tuimetust, peab pausi, kui mu nägu juba väga valugrimassi kisub ja kolleeg kõrvaltoast tuleb pead kinni hoidma ka vajadusel, kui viltuste juurtega tarkusehammas välja ei taha tulla. ainult üks puudus on, suur kusjuures - rahakott tuleb seal puuga selga võtta.
ja nüüd ongi dilemma, et mis siis teha. kaks varianti on: kas minna tagasi sinna, kus jama pihta hakkas, mis tähendab jälle valu ja ebameeldivust või oma arsti juurde ja maksta hunnik raha. aega otsustamiseks on esmaspäeva hommikuni, enne nagunii keegi tööd ei tee.
selle jahumise lõpetuseks mainin õnnelikult, et õnneks see hammas ei valuta veel...

reede, 26. veebruar 2010

jah, see oli seda väärt! iga kord on :)

võttis pikalt aega, aga nüüd olen ma sellest kosunud - Rammsteinist loomulikult! hea oli, nagu tavaliselt! suuremaid emotsioone pakkus muideks soojendaja - Combichrist - see oli tõeline üllatus ja loodan väga, et kui kunagi Rabarock veel tuleb, siis nemad figureerivad kui peaesineja.
kosumise all mõtlesin seda, et unevõlg on enam-vähem tasa, kauplustes kolamisest jalgade väsimus välja logeletud ja kodune tohuvapohu korda seatud :)
kaubandusest skoorisin vahvad saapakesed kevadhooajaks meie tibudele ja ühed trööpamispüksid hävituspataljonile.
seega vabariigi sünnipäev sai hoogsalt tähistatud ja ei tasu arvata, et lipp jäi selle sahmerdamisega välja panemata, ei jäänud, lehvis ikka uhkelt maailma kõige ilusamates värvides!!!

esmaspäev, 22. veebruar 2010

linnamaastur

käisime täna linna peal laiamas, sest uus käru jõudis USA-st kohale, mille Heli 2 kuud tagasi teele pani. loksus teine üle ookeani Leedumaale, seejärel vuras kaubikus maja ette ja väike aseri mees laadis ta maha :)
igatahes päike paistis ja tundus hea mõte kaubandusse minna, sest uhke uus sõiduriist tuleb ju sisse pühitseda. see on meil selline linnamaastur, sest nö nelivedu tal pole - rattad on väikesed, aga see-eest megakerge ja pöörlevate esiratastega. tipsidele ka meeldib :)
teine käru on ka ikka alles, see on meil pigem välivoodi kui käru.
tegelt tahtsin sellest rääkida, et mõtlesin minna kaubandusse ja ringi kruiisida oma laste ja käruga, aga kus sa sellega! kodanik vanaema haaras kohe parklas kärul ohjest ja läinud ta oligi... mina pidin niisama lonkima ja küsima, et kas on hea kerge ja pöörab sujuvalt? no ja nii terve aja. heakene küll, ma ju tean, et talle meeldib kelkida, et ta on kaksikute vanaema. küll mul tuleb ka võimalus nendega sõita nii et küllalt saan.väike kokkuvõte käru USA-st saatmise mõtekusest:
*peaaegu sobiv käru Eestist ostes oleks maksnud ca 4000 EEKu
*täiesti sobiv käru USA-st tellides ja ka postitasu makstes läks alla 2500 EEKu.
puhas kokkuhoid 1500 EEKu.
lahe!!!

siin väike näide sellest, et kui korra vanaema lubas sülest lauale ronida, siis ega targad lapsed seda ei unusta ja niikaua jauravad, kui uuesti saavad turnima... ja katsu sa nüüd seletada, et laua peal ei käida. kass ju ka käib ;)

esmaspäev, 8. veebruar 2010

10-kuused

jep! nad ongi 10-kuused :)
Karita (paremal) veel veidi haige näoga, sest tal vaeseksel õnnestus endale ka kuskilt hankida see vastik 3-päeva palavik. kui Karina põdes selle läbi 8-kuuselt ja kõrgeim palavik oli korraks 40, siis Karital oli 3 ööd üle 40-ne. uhh! jube! vaene laps... aga nüüd on terve ja jälle rõõmus.

teen ikkagi panuse Peerna-tsirkuseperekonnale, mitte suusadünastiale, nagu isa sooviks ;)
pildil Karina oma viimase aja lemmikpoosis.