Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers
Kuvatud on postitused sildiga aed. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga aed. Kuva kõik postitused

teisipäev, 19. juuni 2018

Tänased õitsejad

Hansaland täisõites

Black Lady uhkeldamas

Chinadown max avatuses

Arthur Bell - hurmav aroom levib üle õue

Täna sai selgeks, kes kiige kallal käib

Meie siil

Kevadine mustjas tulp



esmaspäev, 14. mai 2018

kevad aias 2018

noor kirss õitevahus
mitte ei saa kurta, kui maikuu esimeses pooles on ilmad niivõrd ilusad, et on saadud käia meres ujumas (12.05.2018), päevitatud end tiba pruunimaks ja on ära jõutud teha psm kõik aiatööd, mis kevadtööde alla kuuluvad. puhas rõõm!!
aianduse poole pealt on toimunud meil mõningad muutused. suuremad projektid:

  • vaarikate ümber tõstmine teise aia äärde ja nende senisele kohale elupuude istutamine. miks? aga tekkis tunne, et oleks väga mõnsa end naabrite pilkude eest varjata ;) kahju, et mõned aastad tagasi ei tulnud selle peale... 
  • haige mustsõstra väljajuurimine ja hävitamine 
  • punase sõstra ümber paigutamine hoopis teise aia ossa (kuhu tekib vaikselt uus marjapõõsaste ala, lisaks mõne ilupuu ja -põõsaga.
  • laste mängumaja ehitus (kuna see on üüratult suur, siis sellest tuleb eraldi postitus. ma kahtlustan, et see maja võttis sellised mõõtmed asjaolul, et Herr Abikaasa loodab selle mõne aasta pärast endale töövarustuse hoidustamiseks skoorida, kui lapsed huvi kaotavad, aga praegu tuleb neile küll paras palee!)
tavapärased kevadtööd:

  • riisumine
  • niitmine
  • rohimine
  • okste lõikamine
  • kasvuhoonesse mulla vedu
  • tomati- ja kurgitaimede istutamine + maitsetaimede külvamine
  • maasika- ja sibulapeenarde hooldus
lilleampleid veel pole, aga sel nädalal toon nad ära.
ise olen hästi rahul :)

tundub tulevat väga saagikas suvi õunte, pirnide ja marjade osas. ploom jätkuvalt ei kanna :(
varakevadel tundus, et murust on järel ainult sammal, nüüd, kui muru vohama hakkas, tundub olukord jälle normaalsem. mõtlen aeraatori peale, aga kardan, et sellega jääb üks suur sigade songermaa ja murust jään ikkagi ilma. ah, las olla. vähemalt hakkas elupuude ette külvatud muru kasvama ja kui ma usin kastja olen, siis tunnevad ümberistutatud vaarikad ja põõsad end ka hästi :)




esmaspäev, 28. august 2017

roosijuttu

kunagi kevadel, kui saime oma kauaigatsetud Black Lady roosi, lubasin, et kui ta õisi näitab, siis kindlasti eputan nendega ka siin. aga palun:

Black Lady'l oleks õisi veel tulemas küll, kui sooja oleks
mustjad ääred
rikkalikult õisi
suuuur õis
tal on üleelusuurused õied. väga ilusad, tugevad, õitsevad pikalt ja kui on sooja, siis ma arvan, et ka rikkalikult. tänavu on tegu olnud, et õied ükshaaval üldse avaneksid. pungi on küll, aga lahti minna ei jaksa. praegugi on mitmeid ootel, loodan, et selle nädala natukese päikese toel midagi ikka veel avaneb. 
seeaasta on üldse üks veider roosiaasta olnud. mul pole küll pikka kogemust, aga 3 a on parem kui 0, eksole. see on teada-tuntud fakt, et roos armastab sooja ja päikest. neid pole tänavu olnud, seega suht loogiline, et ka õisi on vähevõitu ja roosid on kidurad. kõigest muust ma saan veel aru, aga et ka pargiroos on kehvake, seda ma ei oodanud. Hansaland siis - on teine kidur ja õied on imelikud. Samas Rosa Alba õitses rikkalikult ja nüüd kasvatab vesivõsusid nii mis jõuab. ei teagi, kas peaks neid kärpima või kuidas...
Arthur Bell suvel
Arthur Belli õienupud viimaseid suvesooja kiiri ootamas
Chinadown - õrn ja ilus lõhnav roos
samas kollane peenraroos Arthur Bell on igati eeskujulik olnud võrreldes eelmiste, soojemate aastatega. käisime tänavu seda sorti ka linnapargis vaatamas ja seal olid kehvakesed, eelmistel aastatel on seevastu väga kohevad olnud... meil vist seeaasta lihtsalt vedas. üldse on kollased olnud tublid õitsejad - Chinadown õitses, aga laiemaks ei lähe, Postiljon on seevastu ilusaks suureks sirgunud ja ka palju õisi näidanud. kahjuks ei meeldi tema õitele sugugi vihm, nii ei avanenud õie ilu ei saa pikalt nautida.
Bessy õitevahus
Bessykene, tema õitseb pidevalt ja rikkalikult. meie kirjumirju mini.
Bessy suve lõpus, õite toon on lummavalt varieeruv!
üks kurb lugu juhtus suvel ka. nimelt ajas meie roosa Sexy Rexy endale kõrvalvõsu, mis oli ilmselgelt kibuvits. lugesime, et see tuleb eemaldada selliselt, et kaevad sinnamaani juurestiku lahti, kus see võsu paistab kasvavat, TÕMBAD parasiidi allapoole liigutusega küljest ja ajad augu kinni. tõmbamine pidi olema parem kui lõikamine, seeläbi vältivat kibuvitsa tagasikasvamist ja vohamist. Herr Abikaasa võttis selle ükspäev ette. lisaks otsustas, et südasuvime väetamine on ka roosidel vaja ära teha. mõeldud-tehtud. ainult et ta ei osanud arvestada, et see äratõmmatud oksakoht tähendab roosile haava. ehk siis roos sai väetisemürgituse ja kõik lehed tõmbusid kollaseks ning taim nagu kuivas. lõikasin ta madalaks, nüüd õnneks ajab uusi võsusid. väikesed nad on, aga ehk järgmisel aasta tuleb taas. SexyRexy on väga ilus ja hea lõhnaga roos. südamlikud vabandused igatahes!
soovunelm Queen of Sweden tuttava aias

no ja siis on meil veel üks probleem - süües kasvab isu... mul on hädasti vaja veel ka Queen of Sweden'it ja Prince de Monaco't. probleem on aga selles, et taimi pole enam suve teises pooles saada ja võib tellida 2018.a. kevadeks. aga ma tahan KOHE!! viimast ei ole üldse kuskilt leidnud juuli-augusti jooksul ja Queeni pole ilusat tugevat taime. ega vist muud üle jää, kui oodata see talv ära. hetkel saame uute roosipeenarde plaane pidada ;) 

kolmapäev, 24. mai 2017

Ja ta saabus siiski!

Ehk kevad aias 2017

klassikalised tulbid segasummapeenras
minu uued tulijad. külm võttis osa vist ära.
see on ainuke punt,mis õitseb, ülejäänud alles moodustavad õisi...
jahtisime 2 aastat, siin ta on - Black Lady - lisan kindlasti pilte,
kui mustja äärega õied end ilmutavad!

uus maasikaistandus ja sibula-küüslaugupeenar
 (kastisüsteem pole mõtekas, uskuge mind)
maasikad on tantsupeenrad - Lambada ja Polka :D

uued asukad kasvuhoones (kurgid Alex ja Dolomiit, tomatid
MoneyMaker, Malle, ploomtomatid, kollane ja punane lihatomat).
igale poole vahele sai külvatud erinevaid salateid ning
basiilikut, tilli ja ruccolat. 
viimasel ajal on meie õuele siginenud südameid ja muid kujukesi.
väga armsad, tähendust pean veel K-delt uurima :)
nii juhtub, kui rabarberipeenrasse viid mulla kohast,
kus enne oli küüslauk :D s.t. ei ole vesihein :P
my like!!
ehk selle aasta ainuke suvepäev oli juba ära ...
suur kirsipuu hakkab otsi kokku tõmbama :(
palju on kuivanud oksi ja õisi sel aasta väga vähe.
õnneks noor puu on tubli.
noor kirsipuu
pirn kasvatab lehti ja õisi
õrnilusad pirniõied

esmaspäev, 24. aprill 2017

milline kevad!?

vaatan aknast välja - ilus kevad paistab vastu. mõnus, mõtlen ja lähed välja. panen kevadiselt riidesse ja puha, aga uksest välja astudes tagurdan kiiresti tagasi talveriiete järele. jummala jäine õhk noh :( aru ma ei või, kas seeaasta tuleb ja kevad või ei tule?
mõnes mõttes on muidugi tore see pikk ja aeglane kevad, sest siis jõuab märgata, kuidas pungad millimeeter-millimeetri haaval suuremaks venivad ja rohi tasa-tasa rohelisemaks muutub. sooja kevadega käib see kõik 1-2-3 ja pauh - kõik õides! siis on teisipidi nukker, et kuhu see kevad nüüd kadus. inimene ei saa kohe kuidagi rahulolev olla :D
aga jah, praegu ka on akna taga suur kevad, õue minnes aga tahaks ikkagi talvemantlit. 
Herr Abikaasa tõi eelmisel nädalavahetusel mulle sinililli, järgmiseks päevaks olid enamus vaasis krussi tõmmanud. Ämm selgitas, et eelmine öö olla olnud -8 kraadi külma, külm võttis lilled lihtsalt ära. kuna need olid esiti jäätunud, siis jõudsid koju ilusad õied, aga toasoojaga sulasid ja kohe surid. kurb värk. samas märtsikellukesed on jõudnud selle vinduva kevadega venida nii umbes nartsisside pikkuseks ja ikka õitsevad! tulbid, seevastu, ei taha eriti pikemaks venida, öökülm tegi leheotsad ka kõik lillaks, aga vähemalt on nad elus. kobestasin mulla ka neile ära, ehk nüüd on lihtsam pikkust visata, kui natukenegi soojemaks läheb. roosid talvitusid ilusti, pungad kõik ootamas ja juba kergelt punetavad. viinapuud tõenäoliselt külmusid ära, kuigi nad on hilised ärkajad, eks paistab. vaarikad on puhastatud, ilusad rammusad :) maasikaistanduse pean üles kaevama ja uued korralikud panema - jube tüütu töö, aga pääsu pole. kasvuhoone otsustasime ikkagi vanast mullast tühjaks teha, seega tulev suurem toimetamine ette võtta, vanale mullale ju ka vaja koht leida peenarde ja puude ümbruses. 
et siis kevad, ootan, võid tulla! :)

teisipäev, 14. juuni 2016

sel aastal

aiapidajal ei lõpe töö kunagi otsa. talvel mõtled, et millal see kevad ükskord tuleb. siis on see käes ja nii kiireks läheb, et kõik jääb nagunii hilja peale. suvel vaatad imetlusega, kuidas kõik vohab või kahjurite poolt nahka pannakse ja sügisel on jälle sama kiirus peal mis kevadelgi - nagunii jääd kõigela hiljaks ja külmad tulevad enne peale, kui kõik tehtud saab. mitte et mul suur aiapidamine on, aga ikkagi, iga aasta sama jama :)
eriti närvi ajab siis, kui avastad, et su tehtud tööst tahavad osa saada ka need, kellega ma oma aiasaadusi teps mitte jagada ei taha - igasugu putukad, toed, mardikad ja muud elukad. ei jäägi muud üle, kui terve hooaja nendega võitlust pidada. seeaasta alustasin nüüd, sest mulle piisas, et lehetäid noore pirni ainukese õiekobara nahka panid ja ploomidel jälle aplalt noori kasve järama asusuid. roosidest ma üldse ei räägi. need kaunitarid juba õitsevad, aga lehed kõrval augulised. segasin gemüse kokku ja lasin pritsiga kõik üle. loodan, et taltuvad, muidu tuleb nõges uuesti kurjaks ajada...
eelmine aasta oli mul kasvuhoones kurkidega täielik ikaldus - mingi nähtamatu pahalane tuli ja muutis järk-järgult kõik kurgi lehed kollaseks ja need otsekui kuivasid varre külge ära. see oli eelmisel hooajal laialdane probleem ja sellele on rohi olemas, aga ma kuulsin sellest liiga hilja. õnneks ema-isa said jaole ja nemad varustasid sügisepoole meid värske kurgiga. pean sel aastal hoolega silma peal. 
nüüd kevadel ostsin esiti 3 kurgi taime. olid teised ilusad. 2 läksid kasvama, üks kuivas lihtsalt ära. kui mullast välja võtsin, polnud ühtki juurt alles (ja alguses need ometigi olid) :/ tegin selle ringi 2 x läbi ja ikka sama seis. nüüd on see koht tühi, sest ma ei julge sinna midagi panna... teise ringi ülejäänud taimed on ilusad. kõikvõimalikke pahalasi mullast ei leidnud. ei teagi, kas olid sipelgad või mis. kurkidega seoses tundus mulle üldse, et muld sai liigrammus. Herr Abikaasa kastis siis tuhaveega üle ja asi läks kohe paremaks. vaatasin just eile, et peaks vist kordama.  ma alati panen kurke mulda järk-järgult, et korraga 100 kg kurke ei tuleks vaid saaks mõnusasti võtta ja sisse teha. 
tomatitaimed on õnneks lihavad ja vohavad. tomatid ilusti küljes. neile rammus ja soe ju meeldib. öökülmadest päästsin nad kevadepoole katteloori ja põleva küünlaga ka ära :) nüüd aga on üks madalam isend endal mõned lehed rulli keeranud. mis see veel on, jälle ei tea ja pean uurima. küllap üle-või alakastmine või kaaliumipuudus. aga mine võta kinni, eksole.
aiale ringi peale tehes nägin, et tulemas on õunu, endiselt 0 ploomi (ok-ok, need pididki ~5. aastal kandma hakkama), tikreid ja sõstraid saab, vaarikasaak tuleb MEELETU!!! (nii juhtub, kui küüliku allapanu vaarikatele järjepanu vedada :P ) sibulapealsed on sel aastal ilusad (eelmine aasta lihtsalt ei kasvanud mul sibul), küüslauk vohab nagu tavaliselt ja suvikõrvits ajab esimest õit lahti :) esimese maasika said lapsed ka eile. herned ei ole veel üles tulnud, nendega jäin lootusetult hiljaks. aga kes ütles, et augustus herneid ei võiks oma peenralt süüa, ah!? rabarberikooku ja -kiselli olen juba ohjeldamatult teinud (ise sellest osa saamata) ja nüüdseks on terve põõsatäis sügavkülma hakitud :) talvel nii hea võtta. 
kui ma nüüd lillepeenrad uuesti üle rohida viitsiks, võiks võrkkiigus natuke mõnuleda küll.
P.S. eile sain Maximast 2 amplit ka 3,5€ eest! vat see oli saak!!

reede, 13. mai 2016

roosipeenar

eelmisel hooajal rajatud rosaarium ehk väike roosipeenrake elas kõleda külma talve kenasti üle. praegu võib juba seda öelda küll, sest kõik kaetud oksad olid rohelised ja nüüdseks juba lehtinud. ükski ei näe kibuvitsa moodi välja ka :)
arutasime ja vaatasime Herr Abikaasaga neid heldinult ja tekkis olukord, kus sordid hakkasid juba sassi ja meelest minema. pean ikka kirja panema, mis meil peenras uhkeldamas on.

kõrged pargi-/põõsasroosid tagareas:
Hansaland
suur ja tugev põõsas, lõputu õitseja suurte külmadeni
Rosa Alba
ehk Mardi-Hansu taluroos. ämma-äia aiast, seal ta iga aasta uhkeldab oma valgete vanikutega, lõhnab ka! 
Chinadown
nagu päike - õisi igat värvi erkkollasest beežikate toonideni vanas eas


Madalad ees:
Sexy Rexy
kingitus mehe vanemate naabrinaiselt eelmiseks pulmaaastapäevaks. proua on elukutseline roosikasvataja. minu teadmiste allikas ;) väga ilus roos, õrna, kuid veetleva lõhnaga. suurepärane valik!
Bessy
tore värvimuutja ja hea õitseja
Black Lady
teda veel pole, aga koht on broneeritud. just oma mustjate äärte tõttu
siin vahel on veel üks kollane, väikseõieline pinnakatteroos, aga nimi ei tule üldse meelde... tubli õitseja ja hea tihe põõsas.
Edit: ahhaa, vaatasin roosi küljest järele - Loredo!
Loredo
palju väikesi kollaseid õisi, ei lõhna, aga põõsas läheb kiiresti laiaks puhmaks
Arthur Bell - imeliselt lõhnav suure õiega roos!
Postillion
eraldi uhkeldab Postillion - kõrge põõsas/pargiroos, ilus tugev, hästilõhnav ja vananedes oranžikamaid varjundeid võttev. õitseb pikalt, külmadeni välja. väga ilus! tegelikult ei pidanud tema meiega koju tulema, aga kollase vaimustus oli nii suur, et maha teda jätta ka ei saanud .

tegelikult sai kõik alguse Pärnu linna parkides kolamisest. lonkisime ühel kesksuve õhtul ringi ja järsku jõudis sooja tuulega ninna imeline aroom. see oli Arhtur Bell, kes täisõites oma ilu näitas. klõpsisime pilte ja küsisin kirja teel linnaaednikult sordi nime. ja muu, nagu öeldakse, on juba ajalugu :) 

esmaspäev, 28. märts 2016

pikk lõpp

kolm vaba päeva tõotasid palju. nii ma arvasin :p eks tehtud saigi omajagu, aga tunne on, nagu oleks lihtsalt logelenud ja ütleme nii, et see on väga hea tunne!
kuna Ülestõusmispühad mulle ja meie perele midagi ei tähenda, siis traditsioone meil sellega seoses ka ei ole. ongi Munadepühad  ehk siis munade värvimine ja mingi kohupiimamaiuse meisterdamine. pašat ka seekord ei teinud, sest sinna läheb nii palju rammusaid asju sisse, et süües lausa tunned, kuidas rasvavõru ümber suu on. puhas kohupiim on kordades parem, eriti laste arvates! küll aga tegin ühe küpsisepõhjal kohupiimakoogi želatiiniga. tuli täitsa välja (loe: tardus ära ja ei läinudki tükki nagu tavaliselt) ja maitses mõnusalt apelsiniselt. 
lastega lustisime munavärvide ja -kleepsudega, isegi Herr Abikaasa haaras pintsli järele. mina katsetasin nö pardimune teha ;) ehk siis punase peediga tulid ilusad helesinised, kurkumiga kollased ja peediga õrnalt lillad munad. 
reedel olin muidugi hullult pettunud, et sooja kevadilma asemel lõõtsus õues külm tuul. õunapuud said siiski lõigatud ja õue veits puhtamaks. laupäevaks saime käru, et too oksarisu minema vedada ja pühapäeval ehitas Herr Abikaasa küülikule poegade tarvis pesakasti. ikka üsna pirakas tuli teine. loodan väga, et on ka, keda sinna varsti panna. Empsik on hullult kuri, puuri sisemus on pidevalt sassis ja sööb ta ka meeletult (need kõik märgid peaksid olema head ended, et pojad tõesti tulemas on). 
aaa, ja pühapäevaks kauplesid lapsed välja munajahi aardekaardi alusel. uurisin lausa Ameerikamaal elava onutütre käest, et kuidas see neil seal käib ja miks, jumala eest, toob jänes pühademune!?! ei osanud temagi seda legendi lahti seletada. me siis rääkisime, et heakene küll, munad tulevad, issi peidab ja mina joonistan kaardi, mille järgi neid siis otsida saab. oldi vägagi ootusärevad. jaht kulges igati vahvalt ja kõik 10 šokolaadimuna saadi kätte :) kaardi lugemise oskusel polnud ka väga viga (pigem oli asi minu joonistamisoskuses...). rõõm oli igatahes mitmepoolne ja pikk nädalalõpp võiks vähemalt üle nädala käigus olla ;)