Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

teisipäev, 31. august 2010

kohanemine...

... on läinud ilusti. mis peamine, öösel oli vaikus! ei taha ära sõnada - ptüi-ptüi-ptüi! K&K bossavad juba õue peal ringi, ajavad vareseid taga ja lunivad ükshaaval kiikuda (siin on 1 beebikas ja teine tavaline kiik). minu suureks meelehärmiks ei taheta üldse liivakastis olla :( aga tahavad väga ronida kaarredelil, mis nõuka-ajast mänguväljakute peal on :S teate kindlasti. ronimine on tore tegevus küll, aga kaar tähendab seda, et on kaks otsa ja kui on kaks last ja 1 mina, siis on jama missugune. õnneks on suurem ronija Karina s.t. Karita väga ei taha ja saan selle oravahingelise lapse selja taga seista.
viimase paari päeva hitt on veel üksteise tagaajamine. selleks sobib eriti hästi laud, mille ümber saab kilgates joosta, aga võib ka diivaniotsa peale üksteise võidu ronida või üle meie voodi joosta. peitusemäng on ka suht uus asi. peita tegelt pole niiväga vajagi, võib niisama "kuku" teha ja vaadata, kas ma teen vastu. üksteisele tehakse "kuku" siis, kui emme-issi abis mängimas on. s.t. et vähemalt üks laps peab süles olema ja teise tuppa piiluma mitu korda järjest. see on kohe nii tore tegevus, et alati ei saa vajalikku sõna suure naerupugistamise vahelt öeldudki :D
praegu kõik, elu tahab elamist ;)

esmaspäev, 30. august 2010

variatsioonid vol 2

avasime pidulikult nukuserviisi komplekti, mis sai sooja vastuvõtu osaliseks. tegime esimese "maitsmise" lastega ise ära, seejärel hakkasin soovitama, et äkki nukud tahaks ka juua.
mina küsin: "Äkki tita tahaks ka juua? Karina, kus on tita?"
Karina vaatab otsivalt ringi ja vastab: "Tita maas!"
Nii oligi :) :) :) Ühesõnaga mu point on see, et üks mu lastest ütles oma esimese lause!!!

Aga pealkirjaga seoses: "tita" tähendab meie majas iseennast, nukku, beebit ja lutti. ja-jah, justnimelt lutti ka! aru ma ei saa, kust see tuli, aga võibolla jookseb loogika siit, et tita oma, mina olen tita, järelikult "tita."

tervitusi Vahtsõliinast!

nüüd me oleme siis võrokesed :) 
siin on väga kodune, kuid pole kahjuks kodu... eks peab harjuma. endal on ka ikka väga imelik olla. magada ei saanud vist üldse. hea, superhea, on see, et abikaasa kallis-armas laekub varsti töölt ja nii iga õhtu, mitte ainult reedeti! 
elame siin 3-toalises väga kenas korteris III korrusel. mööbel ja kõik köögistuff on sees, pidime vedama ainult lastevoodid ja riidekraami. 
eile saabusime-pakkisime, täna harjume. tõenäoliselt veel kaua, sest lapsed ei taha siin kuidagi magada. eeldasin, et pärast sellist päeva (pikk sõit + palju uusi kohti-inimesi + emotsioone) magavad nagu notid, aga ei - terve öö käis üks nutt ja nihelemine. ega laps loll pole, teab, kui miskit imelikku on. kuigi neil on oma toas sama tapeet, mis koduski ja mänguasjad ning emme-issi on omad.

tulles kohtasime tädikest puravikuämbriga. seda ma ütlen, et metsad kutsuvad mind juba sama tungivalt, kui virvatuled!
hommikupoole tegin meie uue pesapaiga alevile ringi ka peale koos sipsikutega. ei tahtnud teised õues mängida (ju jälle võõras liiv ja kast), nii kärutasimegi oma paar kilomeetrit vaguralt ringi :) loomulikult selle erandiga, et iga kiisu ja kutsu nähtavale ilmudes tuli ilmekalt kaasa haukuda või näuguda. mida siin siis on? rahvamaja, kus tegutseb laulukoor ja raamatukogu, inetrnaatkool (kellele või millele, ei saanud veel aru), vallamaja, apteek, Konsum koos pangaautomaadiga, postkontor, teadetetahvel, lasteaed kõrgete lagedega vanaaegses majas. täna rohkem endasse ahmida ei suutnud. kas lugesite, et esimeseks kirjutasin laulukoor? mängin mõttega nendega liituda, kuigi esinemistele ma vist ei jõua - need ju ikka pühade ajal ja siis me Pärnus ikka. eks näib.
igatahes hetkel on tunded segased ja teha palju. kartuliputru näiteks.

teisipäev, 24. august 2010

hiirekelder toidult maha!

mul on kass, eksole! õu on iga päev hiire- või rotilaipu täis. mõnipäev isegi poolikuid. kass, risu, käib aga ikka hommikul ja õhtul süüa nõudmas. kui tuleb, laeb korraga paar taldrikutäit ja siis vaatab ka veel sellise näoga, et kas rohkem polegi. eksisaste asi, ma ütlen.
aga täna vaatasin ma oma korteris põldhiirega tõtt!!! selline selja pealt triibuga isend, muidu armas, aga näriline ikkagi. vuihh!!!!!! vaatas teine rahulikult köögiukse pealt, kui me lastega köögis toimetasime. mina tegin süüa, nemad võtsid niisama sõna, hiir vist ootas ka hommikusööki. tol hetkel mulle tundus, et viirastus. aga kui ta koridoris mu crocsi seest vastu vaatas, kui ma seda jalga tõmbama hakkasin, siis pidin end pooleks karjuma...
toimetasin lapsed nende tuppa ja alustasin operatsiooniga. kõigepealt hüüdsin kassi tuppa ja nõudsin aru, mis värk on, töö tegemata tal, hiired lasevad elutoas ringi??? tema vaatas süütu näoga otsa ja tahtis kööki sööma minna. virutasin ukse nina alt kinni ja suunasin ta pesumasina juurde nurka, kuhu ma hiire ajada olin suutnud. eemaldasin masina, hiir seisis tardunult paigal. kass, va elukas, nuhutas paar korda õhku, katsus korra käpaga ja läks õue tagasi :S aru ma ei saa!! mis mõttes nagu??? kas tubane hiir ei sünni süüa või vähemalt kinni püüda??? ise olin loll ka, et ukse lahti tegin. veidral kombel ei kasutanud hiir võimalust sealt väljumiseks...
lõpuks olin sunnitud isa kutsuma, kes aitas masinat hoida ja ühtlasi sibavat hiirt väljapääsu poole suunata.
sügis tuleb, ma ütlen.
aga kassi võtan toidult senikauaks maha, kuni ta mulle triibuga hiire ette näitab, vot!

esmaspäev, 23. august 2010

oli lõputu 13 ja reede

tükk aega tagasi oli 13. reede. mulle on need reeded nagu iga tavaline päev. selle kuu 13.-ndast alates mitte. varem ei saanud kuidagi kirjutada, sest tegemist oli liiga palju. nüüd panen kirja, et endal ka meeles oleks, kui tulevikus midagi taolist veel ette tuleb. ja küll ta tuleb :(
igatahes muutus Karita suht virilaks juba nädal enne seda õhtut ja ei maganud öösiti hästi. ega teinegi laps rahulikult tudind. reedel siis tõusus palavik 40-ni. ja kus oli kodanik isa? tööl ikka, kus siis veel :S endal tal oli 40-palavik sama nädalal alguses 2 päeva. ju sealt need lapsed selle üles korjasidki. lugesime hiljem kokku, et kõikide palaviku kordade peale on mu mees saanud meie juures olla vaid ühe korra. ülejäänud kordadel on ta alati tööl olnud. et just need nädalavahetused peavad nad ka haiged olema, kui mehel on metsalaager, aru ma ei saa :S
igatahes saabus mu vanematel paanika ja ma olin sunnitud selle haige lapsega haiglasse sõitma. seal väideti, et viirus - tehti igasugu proovid, kuulati-vaadati, lasti koju. jama on selles, et meie lastel ei lähe palavik üldse alla, pärast rohu võtmist langeb umbes kraadi, aga mu meelst suurt abi nagu pole, kui 40-st saab 39. haiglast siis anti mingi tugevam rohi, see siis mõjus. järgmisel päeval läks palavik ise alla ja unustatud Karita jaoks see palavik oligi. mul on muidugi viiruse suhtes omad kahtlused, kuna mis viirus siis ikka 1 ööga üle läheb. samas hammast ka näha pole, seega liigitame selle tundmatu päritoluga palaviku alla.
järgmisel päeval oli veidi rahulikum, virin jätkus küll mõlema poolt, aga pühapäevaks oli Karina samas seisus. selle vahega, et temal ilmnesid palaviku tõustes kohutavad külmavärinad ja pidev oksendamine. kõigepealt siis soojendasin teda tekikuhja all, mida oksendamise tõttu pidevalt vahetama pidi, siis jahutasin märja lina sees, kui kraadiklaas näitas 40,4 kaenla alt ja nii hommikuni välja. kuskil 6-e paiku jäi palavik 38,8 peale pidama ja vesi püsis ka sees. 9-paiku ärkasin elutoa põrandalt, laps vaatas laia naeratusega diivanilt, kuhu ma ta öösel panin, et muud mööblit ja vaipa säästa. sellist värisemist pole ma enne tõesti näinud. mul endal oli taoline seisund pärast keisrit, siis ei suutnud ka värisemist lõpetada. ja tolle öö saagiks oli masinatäis pesu...
igatahes oli jube nädalavahetus ja niipea ma seda korrata ei tahaks.

pühapäev, 22. august 2010

Elutarkade klubis

nüüd on see siis tehtud - 30 täis! nagu sõbrants väidab, olen nüüd elutark :) väga jube hetkel ei ole. võibolla hakkab. hommikul tegelt jalad valutasid... eilse sebimise tõttu see suht loogiline ka. 
igatahes pidu sai peetud. ilm meie poolt ei olnud, toredast aiapeost sai saba-sarved-varbad-koos verandapidu, mis oli kah tore. nagu tavaliselt, pingutas mu ema toitudega täiega üle, aga ega teda pidurdada ei saa.
lähemal ajal võib päevakorda võtta raamatupoe külastuse ja veel midagi, mille eest kõigile külalistele suured tänud!!!

väikene fotosüüdistus ka peoperenaisest ja perest ;)

laupäev, 14. august 2010

variatsioonid

kaksikute keelde on tekkinud mõned uued sõnad. või no mis sõnad, aga midagi sinnapoole igatahes. omaloominguks võib nimetada järgmist väljendit: "biie" - see tundub olema tavaliselt lill, aga võib olla ka liblikas või pilv või leheke. igatahes midagi ilusat ja helget. vahva on see, et kellegi laps on ka sellist väljendit kasutanud lille kohta. kes see oli, pole aimugi.
siis on meie kodus väga populaarne sõna "kaka". hääldused ja tähendused järgmised:
"ka-ka" - see ongi see eestikeelne sõna. mainitakse nii möödaminnes, kui pikemat aega kuskil nurgas paigas on istutud. see on siis ilmselge vihje, et pükse vahetus on vaja teha.
"gaa-gaa" - kiik, kiikuma
"kaak-kaak" - kana
kusjuures mina ei ütle kiigu kohta nii. mina küsin tavaliselt, kas te kiikuda tahate või teeme kiiga-kaaga? keel ei tundu kuidagi painduvat "i"-d ütlema, et tuleks "kiik" välja. ainuke i-ga sõna on "issi" :)

pühapäev, 8. august 2010

värvimine vol 2

eile toimus siis järjekordne näpuvärvi-seanss :) selles naerunäos ma oma osas nii kindel pole, aga lastele meeldib, eriti Karitale. temas tundub olevat seda vaba kätt ja mõttelendu ;) hetkel tulin mõttele, et järgmise korra peaks õues tegema, et vältida mu pidevat hirmu tapeedi-kardinate-laua pärast.
aga rõõmu oli tõepoolest rohkelt! asjatati kõvasti, pintslit meie kätte ei antud. kui korra sain selle veetopsis puhtaks loputada, siis Kunstnikud solberdasid kohe tähtsa näoga ka samas topsis :D
kuna esimesel korral lasime neil vabalt värvidega nägu-käsi mäkerdada usus, et need on tõesti hästi-eemalduvad, ja pidime rängalt pettuma, siis seekord püüdsime ikka pintslit paberile suunata ja värvi kohe suult maha pesta. võiks öelda, et õnnestus, sest pärast vanni sininäod vastu ei vaadanud. osalt ka seetõttu, et panin lauale kollase, punase ja rohelise. sinine ja must jäid peitu ;)
kõik nüüd, porilombi-kaunitarid tulid just õuest. da-daa!
p.s. pilte pole minu üleni värvise olemise tõttu...

kolmapäev, 4. august 2010

Karina vihkab kirglikult:

  • küünte lõikamist ja teeb selle võimalikult kõva kisaga kõigile kuuljatele selgeks. lisaks viskab ta end pulka või vingerdab kõigest väest ja rahmib käte-jalgadega. aga midagi pole teha, lõigata ikkagi tuleb. ma olen proovinud kõikvõimalikke viise ja kellaaegu, aga miski ei aita. ta võib olla unine või reibas või rõõmus või apaatne, kui aga käärid välja tulevad, läheb põrgu lahti :S ma võin laulda või issi tantsida või vanaema kurdutada, aga kisa on ikka taevani.
  • mähkmete vahetamist - mõningatel kordadel päeva jooksul peab end ikka pulka lükkama ja näitama, kes siin ikkagi boss on... ilma veel nagu ei saa, aga nendega ka ei taha. no mis teha, laps ei saa alati, mida laps tahab! kahjuks ei taha nad sellest aru saada (ega mina ka iga kord ei saa, kahjuks)
  •  kui ta koridorist tuppa suunatakse ja ta ei või minna treppidele ronima. võin vihjata, et ta saab eeloleval talvel ronida mööda treppe just niipalju ja natuke rohkemgi kui süda soovib ;)
  • söömist - vahel ei lähe grammigi alla, lihtsalt!
  • hammaste pesemist umbes korra nädalas. muudel päevadel võiks ta lõputult harjaga mässata, aga sellel õnnetul hommikul suu lihtsalt lahti ei lähe. aru ma ei saa...
õde ei salli ka neidsamu asju, aga küünte lõikamisega nii suurt tralli pole - tihub veidi nutta ja annab alla, õnneks!

pühapäev, 1. august 2010

ikkagi tsirkus

nagu ma juba varem maininud olen, tahab kodanik isa kaksikutest suusatüdrukuid teha. mina panustan ikkagi tsirkuseperekonnale ;) siin toimus selline asi, et artistid viskavad end sujuvalt selili ja hakkavad nagu kunstujujad end vingerdades istuli ajama. eriti hea on, kui keegi käest võtab ja tõmbab. nii ikka mitu korda järjest ja üksteise võidu :D

või röövlijõugule. järgneva pildi saamislugu on selline, et mina istutasin lilli ümber veidi hõreda laua peal. sealt siis pudenes mulda ja vett maha. Karina, va rööveldis, kasutas kohe juhust ja istus sinna sisse mängima.  lõpuks arvas, et mis ma seda mulda ikka käega suhu ajan, lakun otse keelega maast... Karita tuli muidugi ka, aga tema nii jubedaks end teha ei suutnud. issi kahjuks arvas, et see asi ei saa jätkuda ja võttis lapsed suure mänguhoo pealt ära ja vedas tuppa pessu :( mina oleks muidugi veel neil lustida lasknud.

me käisime loomadega ka tutvust tegema Raja talu miniloomade juures. siin üks sõbralik poni
aga homme on issil puhkus läbi ja meie peame kolmekesi hakkama saama. küll see saab kurb olema, sest Karina on täiesti issikas.