Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

esmaspäev, 23. august 2010

oli lõputu 13 ja reede

tükk aega tagasi oli 13. reede. mulle on need reeded nagu iga tavaline päev. selle kuu 13.-ndast alates mitte. varem ei saanud kuidagi kirjutada, sest tegemist oli liiga palju. nüüd panen kirja, et endal ka meeles oleks, kui tulevikus midagi taolist veel ette tuleb. ja küll ta tuleb :(
igatahes muutus Karita suht virilaks juba nädal enne seda õhtut ja ei maganud öösiti hästi. ega teinegi laps rahulikult tudind. reedel siis tõusus palavik 40-ni. ja kus oli kodanik isa? tööl ikka, kus siis veel :S endal tal oli 40-palavik sama nädalal alguses 2 päeva. ju sealt need lapsed selle üles korjasidki. lugesime hiljem kokku, et kõikide palaviku kordade peale on mu mees saanud meie juures olla vaid ühe korra. ülejäänud kordadel on ta alati tööl olnud. et just need nädalavahetused peavad nad ka haiged olema, kui mehel on metsalaager, aru ma ei saa :S
igatahes saabus mu vanematel paanika ja ma olin sunnitud selle haige lapsega haiglasse sõitma. seal väideti, et viirus - tehti igasugu proovid, kuulati-vaadati, lasti koju. jama on selles, et meie lastel ei lähe palavik üldse alla, pärast rohu võtmist langeb umbes kraadi, aga mu meelst suurt abi nagu pole, kui 40-st saab 39. haiglast siis anti mingi tugevam rohi, see siis mõjus. järgmisel päeval läks palavik ise alla ja unustatud Karita jaoks see palavik oligi. mul on muidugi viiruse suhtes omad kahtlused, kuna mis viirus siis ikka 1 ööga üle läheb. samas hammast ka näha pole, seega liigitame selle tundmatu päritoluga palaviku alla.
järgmisel päeval oli veidi rahulikum, virin jätkus küll mõlema poolt, aga pühapäevaks oli Karina samas seisus. selle vahega, et temal ilmnesid palaviku tõustes kohutavad külmavärinad ja pidev oksendamine. kõigepealt siis soojendasin teda tekikuhja all, mida oksendamise tõttu pidevalt vahetama pidi, siis jahutasin märja lina sees, kui kraadiklaas näitas 40,4 kaenla alt ja nii hommikuni välja. kuskil 6-e paiku jäi palavik 38,8 peale pidama ja vesi püsis ka sees. 9-paiku ärkasin elutoa põrandalt, laps vaatas laia naeratusega diivanilt, kuhu ma ta öösel panin, et muud mööblit ja vaipa säästa. sellist värisemist pole ma enne tõesti näinud. mul endal oli taoline seisund pärast keisrit, siis ei suutnud ka värisemist lõpetada. ja tolle öö saagiks oli masinatäis pesu...
igatahes oli jube nädalavahetus ja niipea ma seda korrata ei tahaks.