Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

kolmapäev, 4. juuli 2007

kingi netu :(

pärnus ei ole suvekingi! no ma ei või! see ei ole normaalne! kas ma olen mingi imelik või mis, aga ma ei taha varbavahesid. valus on.

minu viimane mälestus varbavahedest on 4-aastaselt oranžidest plätudest, mis vahel katki läksid, aga pealmise osa sai tagasi läbi plätu toppida ja elu oli jälle ilus. need olid sellised kummist ja pehmed, mõnusad. praegu müüakse mingist tehismaterjalist ja suure varbavahe osaga, mis hõõrub.

ma leidsin 3 paari väga ilusaid kingi, aga tahaks selliseid, millel varbad paljad ja nahariba üle jala, mitte riba varvaste vahel.

loodan, et homme tallinnas on hetk aega roccalmares ringi vaadata, ehk saab sealt.

C.

mu elu on ootel

tõesõna. eile näiteks istusin mingi hetk ratta selga ja lihtsalt sõitsin. leidsin end lõpuks Raeküla rannast, jalad vees ja ratas liival konutamas. istusin ja vaatasin laineid (kuigi neid erit ei olnud), päike oli ka kuidagi pilve taga, aga vesi oli soe.

istusin seal ja mõtlesin, et mu elu on ootel. on olnud juba 2 kuud ja on veel 2 x samapalju. kui see kõik nüüd läbi saab, siis ma olen oma elu seisma pannud 20-ks kuuks. jube tegelikult. peaaegu 2 aastat.
iseenesest ongi kogu elu ootamine, ootad esimest suudlust või esimest ööd või kodust minema saamist või oma autot või kõrva auke või kevadisi hiirekõrvus puid või sõpru külla. ja planeerid.

mina olen üks suur planeerija, vahel isegi liiga. mu meheraas ikka ütleb, et ära mõtle nii palju, see ei sobi sulle. mina aga tunnen, et kui elus pole eesmärke, siis ei ole mõtet elada. eesmärki seades on, mille poole püüelda. muidugi ei ole ma seda tüüpi, et 07.07.07 pean omama meest ja 2 last. üks mu kolledžiagne kursaõde otsis kord meeleheitlikult kaasat. läkski mehele, kuid nüüdseks on lahutatud. saigi mehel ära käidud. mõttetu ajaraiskamine. aga oli vaja. kes teab, mille jaoks see hea oli.
nii ongi olnud, et elu käib etapiti. reisimise etapp on läbi, algab mööbeldamise ajajärk. ma juba Šotimaal mõtlesin, et tuleb vana mööblit hakata uueks tegema (ikka mina oma planeerimisega, et liiga palju aega mõtlemiseks ei jääks). viimased etapid on olnud magister-pulmad-uuem auto-šotimaa reis-mööbeldamine. nüüd vist tuleb "kodu uueks" tahaks juba värvida ja tapeeti vahetada või ma-ei-tea mida...

iseenesest ei ole ju nii, et istun ja ootan, aga mõneti küll, elu on nagu poolik. eks siis ootan veidi veel ja vahepeal hoian end tegevuses.

C.

p.s. päikeseloojangud on kahekesi kenamad