Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

pühapäev, 15. aprill 2007

13 versus 14

ja üleüldse, minu arust on 14 ja laupäev palju hullem päev kui 13 ja reede. reede on tore, peaaegu alati. eriti muidugi siis, kui mees koju tuleb. seda õnne pole ammu küll olnud, aga ehk veel tuleb ikka.
eriti kui lõppevat nädalat võrrelda, siis joonistub reele ilu (olgu see mis kuupäev tahes) täiuslikult välja.

muuseas, istutasin kõik toalilled ümber. küll see on üks vahva ajaviide :) kohe selline positiivne tunne tuleb, et oled kellelegi head teinud. nüüd nad mul edvistavad seal aknalaual. kohe poole tumedamad on. ma ikka seekord eriti hellitasin neid - viisin õue ja segasin mullad kõik ära, nemad senikaua võtsid päikese ja värkse õhu vanne. dushi said ka kõik, kes seda välja kannatavad. ma muide alati tahan uusi taimi koju tuua, kui poes lilleletist mööda käin, aga kahjuks pole kuhugi panna. seetõttu ootan koos taimedega suuremat pinda.

oma mehe tädi sarnaseks ei saa ma aga kindlasti kunagi. temaga on nii, et kui sügisel neil kolida aitasime, siis 3 autotäit oli asju ja mööblit, 1 lilli. arvake siis ise, kui hästi seal uues kodul liikuda saab. õige! ei saagi, kõik mõeldavad ja mitte mõeldavad kohad on taimi täis. kui sünnipäev või miskit on, siis ikka taimed on tähtsamad kui inimesed...
C.

p.s. telekast ei ole midagi vaadata. vahel harva, kui ma selle taha istuda tahaks, ei ole seal midagi. aga õhtul, kui juba uni väga kallal, siis kõik eesti kanalid näitavad häid filme. aru ma ei saa! tahaks päeval ka midagi head!

õnneliku lõpuga lugu Lordist (tema jaoks küll mitte nii õnnelikuga)

eile olid hullud üleelamised Lordiga. ta juba mitu päeva köhib justkui midagi kurgust välja, aga ei saa ega saa. mul oli hirm, et ta ei saagi enam varsti süüa ja nurruda. jäi kuidagi närbiks ega tahtnud välja minna. silmad kilasid ja läksid punaseks.

otsustasin siis, et lähen küsin vet.arsti käest, et äkki mingi lihtne värk ja et arst ütleb, et jah, see on see või too asi, andke seda või toda. ei läinud nii, kästi kohe kohale tuua. tehti narkoos, kopsupilt ja uuriti kõri igatpidi läbi. mina muidugi ulgusin ja paanitsesin omaette kodus senikaua. põhjuseks asjaolu, et enne minekut oli Lordi maja taha lauavirna alla pugenud ega reageerinud kutsumisele. teatavasti lähevad kassid kodust välja surema. minu loogika vähemalt nii ütles.

õnneks ei olnud mingit luud ega konti tal kurgus ega kopsupõletikku ka :) oli mingi üldine põletik hingamisteedes, mis tulenes külmetamisest (2 kuud serenaade kassineiudele külma tuule käes annavad sellise tulemuse). nüüd pean andma 10 päeva hommikul ja õhtul 1/4 tabletti. teatavasti on kassikesel teatav vastumeelsus tablettide vastu, mis väljendub juba minu läbihammustatud näpu kujul... no pole hullu, küll ma need talle sisse söödan.

teine katsumus oli Lordi egole palju hävitavam. nimelt, kuna ta juba narkoosi all oli, kasutasime juhust ja kastreerisime kassi. kurb, aga linnakassil pole vaja mööda tänavaid ringi joosta naisi taga ajama. tohter lubas, et temast saab nüüd eeskujulik kodukass, aga kas midagi läks nihu või pole meie loom aru saanud, et isaskassi omadusi tal enam pole, igatahes on ta juba jälle kadunud.

koju tulles oli küll täitsa segane, magas ega saanud midagi aru. aga juba õhtul tahtis välja. ega ma ei lasknud, oli teine alles täitsa peast soe, isegi tuikus natuke. öösel asi muidugi muutus, kraapis ja lõhkus ja nõudis... lõpuks ma alistusin kell 4 hommikul ja tegin ukse lahti. vend pani otsejoones üle naabertänava, tundus, et täiesti selge siht oli silme ees, kuhu mina vaja on. mul ju süda valutas ka, arst ikkagi ütles, et ta on ebaadekvaatne ja võib ära eksida, ärge enne ööpäeva möödumist välj laske. ega ma siis enam magada ei saanud, keerasin küljelt-küljele suurest ärevusest. pool 7 käsin kõik tänavad läbi ja muudkui kiisutasin. Lordit ei kuskil. kell 8 siis ilmus nagu õige mees kunagi... minu õnn oli muidugi piiritu, ei olnud isegi mahti kuri olla :) ja siis me magasime, nii kella 11-ni (lõpuks ometi, ime siis, et ma esmaspäeviti zombi töö juures olen, kui sellised jamad).

aga arsti käest peaks vist raha tagasi küsima, sest kodukassi mul pole, ikka hulkur.

sellsed lood siis. muide, talle ei pandud mingit rohelist või hõbedast vedelikku tühjakslõigatud kotikeste peale. Ester rääkis kunagi, kui tema kiisu oma sootunnused kaotas, et liikus teine hõbedaste munadega ringi :) Nüüd pean vaid jälgima, et Lordi end liiga laiaks ei söö ;)

Cristal