Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

kolmapäev, 30. jaanuar 2013

imeline internet ja valerianella locusta

mõned küll kiruvad, aga mina kiidan taevani! kuidas küll ennevanasti infot otsiti? või õigupoolest kaua info otsimine aega võttis? hiiglamakaua, ma pakun või siis jäigi õnnis teadmatus ja sai ka hakkama. 
ma hetkel lausa eufooriline, sellepärast selline kirjatükk täna ;)
nimelt tollel Türgi-reisil oli hotelli restos üks salatitaim, mida ma absoluutselt iga toidukorra kõrvale sõin, sest see oli lihtsalt üle mõistuse hea ja mahlane! varem polnud taolist taime kohanud. nime kausi kõrval polnud, seega targemaks ei saanud. aga ma teadsin, et see on midagi, mida ma veel tahan.
nii ma siis tiksusin siin, kogu aeg mõte kuklas, et mis see olla võiks. tutvusin meie kaubanduse pakendatud ja pakendamata salatilehtede valikuga, midagi sarnast ei leidnud, vähemalt Pärnus mitte. edasi liikusin Grüne Fee kodulehele, kus nende sortiment väljas, ikka ei midagi. seejärel võtsin ette interneti ja lõin sisse "green salad" ning asusin pilte läbi kammima. ikka üsna mitu lehte ja erinevat sisestusvariatsiooni hiljem leidsin nagu midagi sarnast. siis lugesin saksakeelset teksti (jee rait ma aru sain kõigest - piinlikusest silmad maas), aga välja ma lugesin, et tollel taimel on veel üsna mitu hellitusnime tema emamaal, brittide juures ja mujalgi. 

File:Ackersalat02.jpg


mis ma siin ikka pikalt heietan, lihtsas eesti keeles on sellele taimekesele nimeks antud põldkännak - kõlab jubedalt, kuid maitseb jumalikult! 
ladinakeelne nimetus Valerianella locusta, muudes keeltes tuntud kui corn salad, lamb's lettucemâchefetticusfeldsalatnut lettucefield salad ja rapunzel
Vikipeedia väidab, et külmakindel, veidi soojemas kliimas aastaläbi roheline ja saagikas. isekülvuv. saab kasvatada ka potitaimena. Salatina kasutatavad lehed sisaldavad palju vitamiine ning meenutavad maitselt pähklit (mina ütleks ka, et hernest või maisi). Põldkännak sisaldab palju toitaineidC-vitamiini on selles 3 korda rohkem kui tavalises lehtsalatis. Seal on ka B6-, B9- ja E-vitamiini ning rasvhappeid
eile ma igatahes nees seemned koju tarisin ja õhtul ka potti panen :D ootame-loodame, et miskit ka kasvama hakkab! head krõmpsutamist teilegi, kui katsetada viitsite! Eesti Sordiseemnes on müügil ;)

pühapäev, 27. jaanuar 2013

täidetud cannelonid

oi, ma tegin ükspäev head rooga! enamus maitsvaid toite saab teadagi alguse mittemillestki s.t. et külmkapis valitseb tühjus, aga pere nõuab süüa või külalised on ekspromt tulemas.
meil siis juhtus sarnale lugu neljapäeva õhtul, kui herr Abikaasa teatas, et hakkab kodu poole sõitma. tavaliselt tuleb ta ju reedel ja tavaliselt käin mina ka reedel poes, et nädalavahetuseks näljastele kapp hääd-paremat täis osta ;)
igatahes kodu poole ta sõitis, aeg tiksus muudkui õhtusöögile lähemale, lapsed olid õuekindad kõik ennist väljas märjaks teinud ja mina ei viitsinud kedagi enam riidesse toppima hakata. asusin siin kappe ja sügavkülma läbi tuulama. leidsin pastatorud, juustu ja brokkolit, hakkliha ei grammigi. ega's midagi, riivisin juustu ära, toppisin brokkolitükikestega vahedumisi torukeste sisse, kallasin üle muna-piima seguga ja lennutasin kiirelt ahju. ah sa mait, kui hea see sai!! kõik sõid ja kiitsid, isegi lapsed :)

väike õpetus ka siia juurde:
  • 15-20 pastatoru
  • 200-300 g riivjuustu
  • brokkolit vast nii 6-7 õisikut
kate:
  • 2 muna
  • umbes pool liitrit piima (kõik torukesed peavad ahjupannil vedelikuga laetud olema, muidu nad ei küpse ja kõrbevad kõvaks)
  • 2 dl kodust ketšupit
  • 3-4 küüslauguküünt
  • maitse järgi soola, vahemere maitseaineid vms.
  • mul juhtus kodus olema ka Knorri nelja juustu kastet, raputasin seda ka veits peale ja tundub, et oli hüva nõu
küpsetasin 15 min. 180 kraadi juures, korra vajutasin pinnale kerkinud torud alla tagasi ka.

otseloomulikult olen ma cannelonisid varematel kordadel täitnud klassikaliselt - hakklihaga, aga need polnud küll väärt kraam. juba sellepärast, et selle hakkliha sinna sisse saamine on keerukas protsess - ikka üsna vorstitoppimise tunne tuli peale :D
nüüd olen ma täiesti kindel, et mingi taimse sisuga leiavad need torukesed meie perele lauale veel tee :)

pühapäev, 20. jaanuar 2013

poognaid võtmas

K-de elu esimene uisutamine on nüüd seljataga. huvitav, kas kõik väikesed lapsed on nii andekad uisutajad kohe esimesel korral? nemad igatahes tahtsid käest kinnihoidmist max 5 min, siis ülejäänud aja lasid ise ringi. käisime Pärnu Munamäe kõrval asuval uisuplatsil. 
elu esimene uisutamine
Karina on osavam, peab mainima, sest tema püüdis ikka õiget uisuliigutust ka teha, isegi kahte pööret nägin tema esituses. püsti sai ta ka ise, ühtki korda ei läinud nina vingu, et valus kukkuda oleks olnud või midagi. Karita on ettevaatlikum, vahepeal käis lumevallis puhkamas ja hoidis muidu ka ääre poole, aga tasakaal on hea temalgi. kui uiske jalast ära võtsime, palus lausa, et ostame need endale koju kaasa :)
teate, üks asi on tänapäeval veel odav - uiskude laenutus - lapsed 0,4€/h, täiskasvanu 1€/h, uisuta palju jaksad! sellisele ajaviitele võiks vabalt kõik lapsevanemad raha anda, mitte ainult krõpsudele või kinole.
herr Abikaasale oli see elu esimene uisusõit ja ta kuramus on ikka väga osav uiskudel! üldse ei kukkunud ja muudkui arendas kiirust. ma täitsa kade kohe. kahjuks endal pärast teismeea rattaõnnetust arsti poolt uisutamine keelatud. aga hull tahtmine oli küll, äkki ikka põlvesidemega võiks veel kunagi proovida ;)

laupäev, 19. jaanuar 2013

argumenteerivad

pildike elutoast:
herr Abikaasa: kas multasid tahab keegi näha?
K&K: jaaa!!!
Herr A: siis tuleb vist mänguasjad tagasi lastetuppa viia ja korda sättida.
K&K: üksmeelne urin.
Karita veab enamus asju üksi ära, Karina joonistab edasi. Kui herr Abikaasa küsib, kas tema ei taha vaadata, siis hakkab ikka pika näoga asju võtma. korjab paar asja kätte ja hakkab minema.
herr A: kas see jänes pole sinu oma?
Karina: mul ei ole niipalju käsi ju, et kõik asjad üksi ära viia!

kolmapäev, 16. jaanuar 2013

Head mehed

kõigepealt oli Värska, eksole. Siis tuli lauavesi Häädemeeste (mingi udune mälestus mul sellest pudelist ja vee maitsest on, aga ikka väga udune, lõpetati selle tootmine ju aastal 1985) no ja siis tulid kõik need ülejäänud. minu isiklik lemmik oli seniajani Vydautas Leedust, seevastu Gruusia Borjomi ei istu mu maitsemeeltele üleüldse - kloori maitse on mann... võibolla sellest, et puurauk on liiga sügaval.
ja nüüd siis ood Häädele Meestele. neid on jah alati raske leida, aga kui paarkümmend aastat oodata, siis seistes läheb ikka paremaks ;) igatahes on see kõrge mineraalide sisaldusega ja oluliselt vähem karboniseeritud, kui Värska, maitse on intensiivsem, samas pehme, täpselt nagu üks hea mineraalvesi maitsema peaks! ma võin seda kiidulaulu siin küll kirjutada oma taanduva kõhutõve valguses, aga ma olen üsna kindel, et tänu sellele veele ma tolle pahalase seljatasin. kahju on ainult sellest, et villitakse ainult 1-liitristesse pudelitsesse - ta saab ju nii kiiresti otsa - nuuks! ja lapsed joovad ka kõik käest ära. ju siis peab ikka hää kraam olema :) hind on muidugi soolasem kui Värskal, aga vast ajapikku turg stabiliseerub. poest otsige seda punase korgiga vett, see on see õige!

laupäev, 12. jaanuar 2013

kõhutõve küüsis

eile oli selline "tore" õhtu. kohe liigagi "tore", aga näe, ellu jäin. nimelt hakkas õhtul 5-6-paiku sees kuidagi keerama ja iiveldama. eks ma teadsin, et midagi taolist tulemas on, sest kolmapäeva öö otsa oli Karna oksendanud, millega kaasnes palaviku tõus. kui hommikupoole ööd magama jäi, siis oligi see teema unustatud, aga ärgates kurtis hullu kurguvalu. mandlid olid tõesti väga paistes. õnneks kopsud puhtad, kõrvad korras. nii igaks juhuks käisin temaga arstil ära, sest pühade ajal alles ta siin köhis ja palavikutas. 
aga kui eilsest rääkida, siis too õrn iiveldamine muutus väga kiiresti väga jubedaks. ma siinkohal täpsustama ei hakka, eks. ma küll proovisin oksendamise vahepeal Smectat juua, aga no see tuli kõik uuesti väga. siis, kui ma enam püsti seista ei suutnud, tuli meelde, et Türki sõites soovitas apteeker igaks juhuks kaasa võtta miskit tabletid, mis peaks kõhulahtisuse paari tunniga peatama ja iivelduse lõpetama. võtsin ettenähtud annuse enne voodisse kukkumist sisse ja tõesti-tõesti, need mõjusid. või pidigi see viirus/toidumürgitus 5 h kestma. mine võta kinni... Karinal oli ju ka 5-6 h ja siis jäi laps rahulikult magama.
igatahes on mul siiralt hea meel, et reisil olles toidumürgitust ei saanud, sest võõrsil oleks sellist asja ikka jube üle elada olnud. ja tulevikus võtan alati selle rohu kaasa. on proovitud, et aitab :)
süüa hetkel midagi ei julge, joon ohtrasti Häädemeeste mineraalvett.
praegu kedagi ega midagi ei süüdista, aga tegelikult ma sõin eile ühe kiluvõileiva, mis mingit maitset ei omanud... kust ma nüüd tean, et asi on viiruses või võileivas?
nüüd jääb siis üle oodata, mis 3-päevane intervall toob Karita ja herr Abikaasa suhtes ma mõtlen.

reede, 4. jaanuar 2013

kõik on hea

küll on tore, kui sul on sõbrad! Muahh, mu kallid!!!