Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers
Kuvatud on postitused sildiga mitmikud. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga mitmikud. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 12. august 2013

Igati tegus nädalavahetus oli - sai käidud nii mitmike kokkutulekul, Augustiunetusel, kolmel sünnipäeval ja maal marju korjamas.
Unetus oli sel aastal veelgi vahvam, kui mullu. rahvas nautis olelemist, väike vihm ei seganud ka kedagi. dinosaurused jätsid vist kõigile kustumatu mulje. kui nad esiotsa ikka mööda tänavat tulid, siis jäid kõik suud ammuli seisma, alles järgmise ringiga otsiti välja nutividinad ja hakati hoogsalt klõpsima. sugulased olid kohvikut pidamas, meie toimetasime väikestviisi abitööjõuna ja mõnulesime niisama. kogu kraam müüdi ülehelikiirusel, kuigi tavaaari oli küpsetatud rohkem kui ülioptimistlikumates prognoosides müügiks võinuks minna, aga näe, otsa see kõik sai, isegi põldmarjanapsu trimpasid kübaratega vanadaamid ära :D herr Abikaasa mainis  korduvalt, kuivõrd mõnus on 4-aastastega toimetada - ei pea sabas sörkima, võib natuke oma asju ajada ja lapsed julgevad tiba juba ise ringi liikuda .
mitmike kokkutulek Nurmenuku keskuses Tammiste lähedal oli samalaadne nagu eelmiselgi aastal. kuna me oleme seal mitu korda suve jooksul käinud, siis erilisi emotsioone lastes see ei tekitanud. vaatasime rahva üle ja tulime tulema. käidud-tehtud-nähtud, pilt ajalehes ja lind kirjas :)
pühapäeva veetsime maal. punased sõstrad olid juba küll üleküpsed, kuid 10 l ämbri saime ikka kätte :) suguselts sai ka üle vaadatud, koerad paitatud, kanad lendujoostud ja pannkoogid kõhtu aetud. kui õhtuks koju jõudsime, pidime tõdema, et kaevik ei ole ise kinni läinud ja nädalavahetus on sõrmede vahelt jälle liiva jooksnud nii, et midagi asjalikku teha ei jõudnudki. aga eks selliseid ole ka vaja!

laupäev, 27. oktoober 2012

meeter täis!

kolmepoolesed on sügiseks tõesti meetri täis veninud ja kõvasti kosunud. näha seda kaalutõusu kuskilt pole, kui siis ainult lihased on luudele tekkinud (täitsa ilusad teised).
mõõdud siis ka:
Karina: 102cm, seega +3,5cm
            17,1 kg, mis teeb +1,7kg

Karita: 101cm, seega +3,5cm
           16,7kg ehk +2,4kg
kasvuvahe tüdrukutel endiselt täpselt 1 cm, kuid kaalud on tasakaalustumas - hetkel vahe veel 0,4kg (kevadel oli 1,1kg).

veel mõned riided nr. 98, kuid enamus ikka 104, müts ikka 52-54. jalanõud nr. 26-27.
kõne on nagu suurtel inimestel kohe (nagu üks sõbrants üle pika aja külla tulles nentis). 
vahel võivad tund-paar toredasti koos mängida, teinepäev ei saa minutitki koos oldud ilma, et karvu ei lendaks. 
laul ja tants lähevad väga ilusti, ootamas on esinemised lava ja mikrofoniga. mina küll kõike seda ette ei kujuta, aga kui õpetajad nii arvavad, siis las olla. eks ma saalist uhkusest kummis rinnaga vaatan :)
haigused on endiselt aktuaalne teema, aga vähemalt Karita on korra nohu-köha palaviku ja rohuta seljatanud. ma väga-väga loodan, et ses osas liigub kõik parema poole! eks ma nüüd saan nad kohe koju ka jätta, kui vajadus tekib.
enda suhtes ei sa kahjuks nentida, et kaal kuhugipoole liiguks. ja ega enne vist saa ka, kui tekib võimalus õhtuti trennis käia. 

neljapäev, 20. september 2012

kahtlaselt hea päev

sirtsukesed on meil teadagi üliaktiivsed. meil on kett ammu maas, kui nemad ikka üleheli kiirusel ringi trallivad ja uusi tegevusi aina alustavad. ega ma nuriseda saa, kõik, mis ette võetakse, tehakse ära ka. ei ole õnneks nii, et hetkeks võetakse pliiats kätte ja juba tormatakse nukule süüa tegema. olen lugenud, et kui 3-aastane laps 5-10 minutit ühte tegevust teeb, on see ok. 
täna näiteks olime õhtul enne magamaminekut kodus 2 h. selle aja jooksul söödi ennastunustavalt ja kõikvõimalikku söögipoolist hävitavalt tubli veerandtund, siis sooviti värvida - mõlemad tegid 2 pilti umbes 10 minuti jooksul, pesid siis käed kenasti puhtaks ja tulid multasid vaatama. selleks kulus ~pool tundi, rohkem ei tahetud (ega eriti kunagi pole rohkemat soovit teleka ees istuda, siis peab ikka Pippi või Lotte eetris olema, kui tähelepanu rohkemaks jätkub). seejärel kraamiti välja paber ja pliiatsid, millega joonistati täitsa sõbralikult ka pool tunnikest. siis tuldi mind juba porgandpaljana otsima, et võiks pesema ja magama minna. enne üheksat oli vaikus. mis sa hing veel oskad tahta, eks :) 
ma pean siinkohal muidugi rõhutama, et selline päev on praegu haruldus omataoliste hulgas, kuna valdavalt on meie hommikud ja õhtud möödunud viimasel ajal riieldes. LA-s pidid nad enam-vähem võbralikud olema, aga omavahel kätšivad ikka. kätte on jõudnud totaalne keeldumise faas. see näeb välja nii: hommikul keeldutakse kategooriliselt pesemast, riietumast, LA-s kingadest, patsidest, õhtul LA-st äratulemast, nõutakse poodi kommi ostma minna ja oh seda hullumaja, mis minu "ei" peale lahti läheb. ausõna, te ei taha seda näha-kuulda. no ja sellest hetkest alates on nad terve õhtu vihased minu ja maailma peale. mina muidugi ka, sest ikka väga vastik on ainult mossis nägusid vaadata. miski pole küllalt hea, kõik minu soovitatu veab suunurgad kohemaid allapoole ja jonnipasunad üürgama. kas ma juba mainisin, et kõik see toimub põrandal väherdes :S viimasel ajal tundub mulle, et keegi on kogu aeg nurgas. nii hull see asi muidugi pole, aga tunduvalt rohkem, kui varem. ma olen ära proovinud kõik seletused ja lohutused ja tähelepanu kõrvale juhtumised, aga kui üks või kaks noort daami suvalise väikese asja peale (nagu nt. sukakate jalgapanemise soovitus nende ema poolt) jonnitoru täiest kõrist üürgama paneb ja needsamad sukakad laias kaares nurka lennutatakse, siis minu kannatus katkeb ka ja natuke tuleb nurgas oma tegude üle järele mõelda.
on nagu on, küll see ka kunagi üle läheb. tänane oli igatahes meeldiv erand :)



pühapäev, 22. juuli 2012

sai reisul käidud

tegime perega väikese "tunne Eestimaad"-reisi. õigupoolest käisime Valgamaal sõprade pool ja Saadjärve ääres Jääaja keskust kaemas.
Valgamaal said "nelikud" omavahel lustida ja me mõnusasti juttu puhuda, päeva lõpetuseks käisime veel kohalikus metsas mustikal ja kukeseenel :) ühe pirukatäie jagu seeni saime ka :) marjahooaeg on vägev, pean ikka ise ka marjule minema.
ööbimiskoha võtsime huupi nendesama sõprade soovituse järgi, kuna see neile lähedal ja soodne kah - Kaldavere hostel. polnudki väga viga, lihtsalt kahju, et tänapäeval kõik seinad paberist ehitatakse :( 
sellel ma pikemalt peatuma ei hakka, et mind ründas keset ööd väga äkiliselt põiepõletik, mille tõttu lausa Valga haiglasse öösel sõitsin. ega nalja polnud, veri oli juba uriinis... ses mõttes müstika, et päeval ega õhtul ei tundnud midagi, öösel paari tunniga läks asi väga kurjaks. õnneks ikka sain abi ja hommikul kirjutas perearst juba digiretsepti.
hommikul oli olemine suht ok ja tegime ikka päevaplaani teoks - ees ootas Alaveski loomapark ja Jääaja keskus Äksil Tartumaal. Soovitan mõlemaid soojalt, ainult positiivsed emotsioonid. esimest paika imetlen seetõttu, et see praktiliselt ühe pere ülalpidamisel ja vastuvõtt kena,  lisaks elutseb seal praegu 3 karupoega ning imelised hundid! teist paika soovitan seetõttu, et kõik uus ja ilus ning väga huvitav. kohvik muidugi ei töötanud veel, aga saime hakkama ;) Saadjärv on imeliselt läbipaistva veega, tahan kindlasti sinna soojemal suvel ujumise eesmärgil tagasi pöörduda. läheduses on ka Vudila ning Elistvere loomapark, nii et perepuhkuseks ideaalne :)
ah jaa, tagasiteel jalutasime veel suvises Tartus ja mõnulesime niisama. lapsed olid igati tublid, ise jäime ka rahule.

esmaspäev, 11. juuni 2012

mitmike kokkutulek 2012 ja kaksikute nädalalõpu muljed

kõik koos (või peaaegu)
FB on suur ja võimas. 30 a tagasi oleks suht keeruline võhivõõraid inimesi lihtsalt nii lõbu pärast kokkusaamisele kutsuda olnud, aga näed, praegu saab kõik mõne kuuga korraldatud ilma kodust väljumata. ja korraldatud oli hästi, võin ma öelda. isegi jäts oli sponsorluse korras välja aetud :)
kokkutulek ise toimus Nurmenuku puhkekeskuses Pärnumaal. oleme seal korra enne ka käinud, kui piigad 1 a 3 k vanad olid. imede-ime, mäletasid! teadsid kohe, kuhu poole vudima hakata, et batuudile saaks. 
olime esimesed saabujad koos meil terve nädalavahetuse külas olnud samavanade kaksikutepaari Hanna ja Helena ning nende seltsidaamiga (loe: ema Kristinaga). see andis muidu veidi pelglikele K-dele aega ümbrust taasavastada ning juurdevoolavast rahvamassist mitte välja teha. suur hitt oli muidugi rong. ma ei kujuta ette, mitusada ringi nad sellel tegid. loomulikult istuti juhtival kohal ehk siis veduris, kedagi teist eriti löögile ei lastud, isegi jäätisega meelitamine ei pannud neid sealt lahkuma.
kokku oli kohal 40 pere. suht paras arv rahvast mu meelest, rohkemaga oleks puht-füüsiliselt hakanud tekkima jooksvate laste kokkupõrkeid. järgmisel aastal saab tõenäoliselt seda kogeda, sest meediakära on paari päeva kohta suht kõva olnud. mõned näited:
muidu võiks see meediakära olemata olla, aga et ta kannab õilsamat ideed veidi riiki märkama panna, et mitmikke on alguses ikka ühel kodusoleval vanemal väga keerukas üksi hooldada ja ka raha kulub korraga kordades rohkem, siis las olla!
päev ise oli SUPER, lapsed lustisid üle nelja! tunni :) ja kustusid teel koju paari minutiga (uneaeg oli 3 tundi üle ka, eksole). ma ei pidanud neid karjatama, kõik sujus, midagi trastilist ei juhtunud. ja seda kõike sooloetendusena, sest herr Abikaasa on loomulikult metsas sõda mängimas. fakt, et ma täiesti näost põlenud olen, annab tunnistust asjaolust, et kingsepp käib ikka paljajalu ehk mul pole heegeldatud mütsi ja päev päikese käes muutis mu kenasti ladvaõunaks, mis kuidagi taanduda ei taha.
ei muud, kui KORDAME!

eelnevalt juba mainitud H-d on meil sõbrad juba paar aastat. oleme ikka külas käinud üksteisel ja muidu muljeid vahetanud. täpselt ühevanused, on mida arutada. noored daamid said omavahel suht normaalselt läbi, kuigi rohkem käis mäng ikkagi oma õega, viimaseks päevaks siis seltsiti juba rohkem. kõige muljetavaldavam seik oli vast rattaralli, kus isegi oma isiklikku ratast oli igaüks nõus vahetama ja sõbrale lubama! võtsime lolli peaga ette ka Grillfesti külastamine Pärnu Vallikääru aasas, aga selline rahvasumm veidi väsinud kaksikute ja närtsinud emmedega on ikka liig. suvekülalised on hoolimatud ja purjalik, suht keerukas on lastele pealeastumist vältida. õnneks saime end hiljem klaasi veiniga turgutada, kui õnnis nohin tagatubadest kostma hakkas ja maailma asjad kohe 2 õhtut jäjest sirgeks rääkida :)
rattaralli

kolmapäev, 29. veebruar 2012

vaidleja(d)

meie lapsed vaidlevad ja riidlevad vahetpidamata. teema pole oluline, igast asjast on võimalik vaidlus üles kiskuda. näide: kui panna taldrikule kurgiviilud, siis kukutakse neid kohe endale kahmama ja õiendama, millised on ühe, millised teise omad. sama mänguasjade, riiete, hambapasta või mis iganes puhul. kõik see käib kurja õiendamise saatel :( alati leiab üks osapool, et tema jäi kaotajaks ning on põhjust nina vingu kiskuda. lemmik-meelelahutus on mõlema arvates see, kui õe poolt ihaldatud objekt sirge käega kõrgele pea kohale tõsta ja siis sellega õe eest minema liduda, teine röökides järele, loomulikult! oi, kuidas ma selliseid olukordi ei salli. olen 100 miljon korda neile rääkinud, et on mõlema asjad. olen ka ähvardanud, et kui ilusti mängida ei oska, siis viin asjad ära teisele lapsele. selle peale ütleb tavaliselt teise kiusaja, et vii jah, siis ei saa õde. no anna kannatust, eksole :S
aga esmaspäeval, kui Karina üksi kodus oli (Karita viisin rühma), siis tunnistasin toas sellist pilti: seisab tibi laua otsas ja sahmerdab mingite vidinatega, seab neid ritta. ise seletab: "need on minu omad, mina mängin nendega" jms. siis järsku vaatab tühjusesse, läheb kiiresti teisele poole lauda ja hakkab õiendama: "ei ole ainult sinu omad, need on meie mõlema omad, koos peame ilusti mängima!" naera puruks :D ta ei saa üksi ka rahulikult mängida, vaid peab õe osa etendama... kaksikute värk.