Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

teisipäev, 23. september 2014

seikluspargis ronimas

tarzanid liuglemisvalmis
kunagi suvel juhtus sünnipäev, Herr Abikaasa sünnipäev. kinkisin talle Valgeranna Seikluspargi külastuse. olin tähele pannud, et alati, kui me sealkandis ringi luusisime, vaatas ta üsna kadeda pilguga noid radu mändide ladvus. sünnipäeva päeval oli aga mega tuul ning +30 varjus. kõrgusekartusele vihjates jäi tooma minemata. nüüd siis kasutasime ära vananaistesuve imeilusat ilma ja kõlkusime väheke puude otsas :)
exremu rada puuladvus
Herr Abikaasa oli rahul, eriti meeldisid talle muidugi need laskumised iga raja lõpus. esiti arvas ta, et radade läbimine saab füüsiliselt väga raske olema (sõbra juttu uskudes), aga hiljem rääkis, et ainult viimane 5. rada pakkus väljakutseid, teised olid läbi-jalutatavad, lihtsalt tasakaalu pidi hoidma. mina teda eriti tegutsemas ei näinud, olin laste turvaja.
laste osas oli nii positiivseid kui negatiivseid üllatusi: Karina läbis 2 rada (maast 1m ja 3m kõrgustel) lenneldes, nautis igat hetke ja tundis suurt uhkust, kui kellegi abi ei vajanud. karabiinid ja rullikud pani ise kõik külge. mina vahel tuletasin lihtsalt meelde, et kogu aeg peab vähemalt 1 karabiin trossi küljes kinni olema. no ja korra ulatasin üht köit ka, kuna ta käed lihtsalt ei ulatunud selleni :) ta oli ülitubli! pärast rääkis vanavanematele ja lasteaiakaaslastele, et käis puu otsas kelgutamas :D keegi ei uskunud! aga päriselt ka - käiski, sest seal on üks rajaosa, kus tuleb puukelgule istuda/seista ja end siis trossi pidi teise puuni vinnata :)
Karita 2. rajalõigul
enesega võitlust pidamas
Karina sõiduveel
Karita, kes on meil muidu hull akrobaat, alati kribinal-krabinal igal pool esimesena turnimas, tuli välja, et kardab kõrgust... päris hullust vist kohe, sest 3m kõrgusele rajale sööstes (pärast esimese madala raja kiiret läbimist), tardus keset esimest rajajuppi ja hakkas haledalt nutma. rada nimelt kõikus ja tema vaatas alla ja ei suutnud enam  midagi teha. tagasi ka ei tulnud, sest õde oli juba eest läinud ja tema ei saanud ju ometi kehvem olla. läbi pisarate ta ponnistas end järgimise puu juurde. uurisime, kas tahab maha või edasi või tagasi. miski ei sobinud. proovis veel ühe lõigu ja siis võtsin ta ikkagi alla. värises täitsa ja muudkui seletas, et jube kõrge oli. see kõrgusekartus on meil suguvõsa viga osadel. nii ei jäänudkui muud üle, kui madalamat rada 10 x läbida, vahepeal issit vaatamas käia ja Valgeranna soojal liival hundirattaid visata ning varbaga vett katsumas käia. 
tegelikult olime kõik väga rahul, Karita lubas järgmisel aastal kindlasti 2. raja läbi teha ja Karina piisavalt pikaks kasvada, et 3.-le rajale ulatuda :) mina lubadusi ei anna ;) aga seda ütlen küll, et 5€ eest on lapsele seal terveks päevaks tegevust küll ja veel. 
lahe päev oli!


reede, 19. september 2014

otsustatud

K-d katsetasid uusi tantsu-ja võimlemiskoole. ütlesin neile kohe, et ise otsustavad, kus käima hakata soovivad. nüüd on meil värsked rühmvõimlejad Võimlemiskoolis Rüht! :) :)
oi, nad on rahul! ja meie Herr Abikaasaga ka, sest saime jälgida esimest trenni ja see oli just see, millest ma eelmistel aastatel unistanud olen! kord, struktuur, palju erinevaid harjutusi ja huvitav tunni ülesehitus. trenn on 2 x nädalas à 60 min., mille jooksul tehakse nii üldfüüsist, akrobaatikat kui balletti, sest iluvõimlemine on ju kõik need kokku. 
miks siis selline valik? K-d otsustasid kindlasti roosade trikoode ja ilusa tantsu järgi, mis esimesel kogunemisel väikesed võimlejad esitasid. ja loomulikult hundirataste ja muude trikkide pärast, mida tunnis tehakse. Karita, arvan ma, selle järgi, et jutt käib võistlusrühmast. see on tema jaoks nii oluline, et võistelda saaks. Tantsupeol ütles mulle kohe, et seda tantsu tahab tema suurena tantsida ja võimlemiskooli avamisel esitasid neiud just Must ja Valge mustatiivulise linnu tantsu - imeline! Karinale lihtsalt tohutult meeldib akrobaatika ja ballett.
Tallinnas ja Tartus tõenäoliselt neid võistlusrühma poleks võetud, kuna painduvus ei ole kõikse parem (eks nad ole oma isa lapsed, mina isiklikult võin kummardades sirgete jalgadega käed maha panna ja istun põhiliselt rätsepistes, mida "kont kõhus" inimesed eriti ei armasta :P ). aga õpetaja arvas, et kui aasta ära käidud saab, siis näeb, kas lähevad rohkem "lahti" ja kui ka mitte, siis rühmvõimlemine ongi rohkem tantsuline ning tema jõuga läbi valu kedagi painutama ei hakka. ja see on mulle väga oluline, et midagi ei käi läbi valu, vaid ikka suure õhina ja rõõmuga.
teine variant - Laine Mägi Tansukool - oleks ka hea valik olnud, sest seal valiti nad koolieelikute esinemisrühma, kus on ka 7-8-aastaseid lapsi. tunnid on tempokad, teise tunni lõpuks tegi juba terve rühm tantsu läbi ja tuli päris ok välja. ma arvan, et tüdrukud ei valinud seda kooli seetõttu, et lapsi on jube palju ning koridorides käib hull sagimine õpilaste ja vanematega. kui üheaegselt laseb klassi otsides majas ringi ~50 õpilast, siis on nagu sipelgapesas. koolile tuleb siiski au anda, sest eelnevatega võrreldes tundus see vägagi hea. aga otsus oli võimlemine. kui nii, siis nii. 
eks kooliaastatel saavad daamid otsustada, millega nad püsivamalt tegelema soovivad hakata. minu poolt on antud neile võimalus erinevaid trenne kogeda :) 


reede, 12. september 2014

orav rattas

väike ülevaade käesolevast nädalast:

E: LA-töö-LA-kodu kell 5 õhtul. puhkasin nädalavahetusest ehk siis panin 2 masinatäit pesu pessu, koristasin ja toimetasin aias.
T: LA-töö-LA-laste tantsutrenn uues kohas-sõbrantsi sünnipäev-kodu kell 9 õhtul. selleks hetkeks ei teadnud ma enam, kus või kes ma olen...
K: LA-töö-LA-lastel uue trenni katsed (sest proovime mitut ja siis valime)-kodu kella 8-paiku. proovitud teha pliidi alla tuld, mis ei õnnestunud. ainult terve maja oli paksu suitsu täis, mis tuulevaikuse tõttu ühestki avast välja ei nõustunud minema (kuigi KÕIK uksed-aknad olid pärani!)
N: LA-töö-LA-laste tantsutrenn(hull rahvamass, kisa, segadus)-sõbrantsi lapse sünnipäev kurdistavas mängutoas-kodu kell 21-paiku. ei saanud jälle aru, kes või kus ma olen. seejärel õhtusöögi valmistamine Herr Abikaasale, kes mingi aeg öösel jõudis. tavaolukorras ma öösel süüa tegema ei hakkaks, aga ta tuli metsalaagrist ja mul tõesti polnud südant talle teatada, et tee endale võileibu. proovisin magama minna kesköö paiku, aga väsimus oli vist nii suur ja udu nii tihe, et ei tulnud und. ju muretsesin kaasa kojusõidutee turvalisuse pärast või ketrasin päevasündmusi läbi. ei mäleta mitte, ainult seda tean, et kui ta saabus, kustusin hetkega :D
R: LA - vallavalitsus - (majapaberite ajamine, mis kohe hommikuks juhtme kokku ajas. õnneks ka sealsel spetsialistil!)- töö - kokkusaamine sõbrantsiga-kodu :) täna loodan varem õhtule saada ja absoluutselt mittemidagi teha!! no kui, siis ühe õunakoogi ainult :D
L: 11:00 lastel rühmakaaslase sünnipäev mängutoas (müra), aiatööd, kokkamine, mittemidagitegemine.
P: sõbrantsi lapse sünnipäev, aiatööd, kodutööd, söögitegemised ja veel tuhat asja.

ja siis ma lähen esmaspäeval tööle puhkama! 

selline "vahva" nädal siis. ei no ongi vahva, lihtsalt liiga palju asju ühekorraga. lapsed on äraütlemata tublid tegelikult olnud, ju suvist energiat veel jagub. järgmisel nädalal saab vast ära otsustatud, kumb trenn jääb ja siis tuleb 2 x nädalas linna vahet käia. ma olen tegelikult nii elevil - väga huvitav on vaadata, kuidas 5-aastased oma peas kaaluvad +/- , mille kasuks valida. aga sellest kõigest juba pärast esmaspäeva, sest siis on teise kooli katsed!

kolmapäev, 10. september 2014

hää meel vol viimane

1. Eesti on vaba ja meil kõigil on võimalus oma elu nii elada, nagu ise oskame/tahame, mitte teiste taktikepi järgi. vaadeldes hetkesündmusi maailmas (või oma piiril), tekib kahtlus, kui kauaks veel? kuid ega midagi teha pole, tuleb mis tuleb, peaasi on anda enda parim hullema vältimiseks. tahan siinkohal lihtsalt veel kord öelda, et vabadus ei ole iseenesest mõistetav ja see on tõesti väga habras. elades sellises kohas, kus me elame, on paratamatu, et meie kaldaid ja kuldseid liivasid endale tahetakse... hoidku meid kõik kõrgemad väed, et eelmise sajandi õudused niipea ei korduks!!
2. mul on hea meel, et meil on ilus soe kodu ja mul on tore pere! ükskõik, millised jamad mujal ette tulevad, on mul alati olemas Inimene, kelle juurde oma murega minna ja vastupidi ka. lihtsalt nii hea, et me oleme üksteisel olemas. tingimusteta, alati!
3. sügis on lõpuks käes kõigi oma imeliste lõhnade ja värvidega!! minu lemmik :) see on hetk, kus ma saan rahulikult jaki selga panna, luku kurguauguni kinni tõmmata ja lehtedesse sahistama minna. ei mingit palavust, higistamist ega midagi. ei, suvi meeldib mulle ka, aga sügises on midagi, midagi erilist! teate seda lõhna, kui külm esimest korda on üle hoovi hiilinud? vaikelu algus. kui veel ei taha taimi peenardelt ära koristada ja ootad veel selle viimase astri õienupu avanemise ära, aga samas sa ju tead, et see aeg on käes. Kuldrenett muutub klaasjaks, esimesed linnuparved sõuavad laisalt lõuna poole, seened on metsas, kass hakkab rasva koguma ja lehed muutuvad päev-päevalt kollakamaks. ilus, rahulik, vaikne.

tänud kõigile, kes viimaste päevade jooksul minu elu hetki lugesid! annaks selle toreda võimaluse oma päevade toredaid momente kirjeldada edasi Klarile, Kristinale ja Triinule. Julgemad võiksid seda siis FBs teha, või siis teised oma virtuaalkodus :) 

teisipäev, 9. september 2014

hää meel vol 6

1. 08.09.õhtul oli nii meeldivalt soe, et õues võrkkiigus raamatut lugedes hakkas lausa palav :)
2. suutsin prl. Jonnipunniga õhtul nii suhelda, et sai ilma häält tõstmata hakkama. oi kui raske see oli! tema ju lasi ikka oma rada pidi, mina lihtsalt ei vastanud samaga. laps oli väga segaduses ja täna hommikul saime imekombel sõbralikult toimetatud. ju ta ikka mõistis, et selline käitumine ei sobi mitte, et head ööd-soovides pandi oma käekesed mulle ümber kaela ja sosistati: emme ma armastan sind niiväga!
3. sel nädalal näen ma oma sõpru lausa kahel korral - tore, et on sünnipäevad!

esmaspäev, 8. september 2014

hää meel vol 5

eile oli nii kiire, kirjutan täna tagantjärele:
nagu näha, saab kahest ämbrist puravikest puhastades kausikese seeni.
kaseriisikad õnneks jäävad kohevamad
1. saime kah hunniku seeni. algul lonkisime tunnikese oma salapaigas, kust lootsin saada tõmmuriisikaid, aga saime hoopis 2 ämbrit kaseseeni ja puravikke. siis kõndisime veel isa aia taga meie paari hektari maa peal, kuhu aastatega on heinamaale kenake mets tekkinud ja eelmisel talvel seal ringi jalutades tulin mõttele, et sügisel tuleb siia korviga lonkima tulla. nagu välja tuli, oligi väärt mõte ja ka sealt sai ämber puravikke koju veetud. lisaks saime šampinjone ja nägime rebaste urgusid...
2. õunakook tuli vist liiga hea, sest enne kui me Herr Abikaasaga jaole saime, oli pool plaati tühjaks söödud. kusjuures noored daamid olid enne koogimaratoni pistnud naha vahele suure taldrikutäie seenekastet :)
3. meie juures käisid külas 2 politseinikku, jummala kenad daamid olid. käisid uurimas, kuidas Herr Abikaasal relvakapp paigutatud on. ta sai kiita tubli töö eest ja mina ka! nimelt ütles üks proua väljudes, et meil on ilus kodu. oh kui hea on selliseid meelitusi kuulda! ma ise olen ju ka meie koduga niiiiiii rahul :)

laupäev, 6. september 2014

hää meel vol 4

1. Koridori siseviimistlus lõppes täna riiulikandurite leidmise ja seinalekinnitamisega :-) mis tähendab, et nüüd on jälle, kuhu riideid riputada!
2. Sellesamuse koridori jaoks tellisin kursaõe mehelt pingi jalatsiriiuliga ning ülariiuli. Need tulid nii ilusas välja ja see, et need on massiivpuidust, paneb mind arvama, et katki me neid ei istu ;) ilunikerdustega ja puha. Hind oli ka imeline.
3. Kogu remont on meie enda tehtud - pole asi, millega uhkeldada, aga ma olen lihtsalt nii rahul! Tapeedi valimisega läks küll aasta aega, aga nüüd on ta seinas, lae võõpasin ka üle, mees nokitses liistud üsna vinks-vonks seina ja tervelt 2 nädalat hiljem leidsin kaubandusest kandurid, mis senise nagiga kokku lähevad :-) 
Lihtsalt nii hää meel!




reede, 5. september 2014

hää meel vol 3

1. õunad on valmis ja herilasi enam pole. rabarber on ka teise tiiruga valmis. hull dilemma - küpsetada õuna- või rabarberikooki :P
2. lastel algavad tantsutreeningute katsed. ootan huviga! eelmine koht pani oma poe kinni... valikus on tants ja võimlemine, eks tipsid ise otsustavad, kus käima hakata tahavad.
3. lugesin läbi kogu interneti ja vist leidsin oma põlvevalule lahenduse. see on kiusanud mind laulupeost saati vahelduva eduga, viimases lõpus läks väga hulluks :( mõned päevad ravi seljataga ja valu on nagu tsipa vähem. et taha ära sõnuda, nii et ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla!

neljapäev, 4. september 2014

hää meel vol 2

1. skoorisin lastele uued botased! ma olin juba täitsa mures, sest 50€/paar nagu lastele on minu meelest palju ja päris 5€-seid ei julge osta. igaks juhuks põikasin siis NS kinga kauplusesse ja seal oli kaks paari ühesuguseid nr. 30 botaseid - imelugu (nad tavaliselt tellivad igat numbrit ühe - sick!). plikad on sillas, sest need on loomulikult roosad ja mina olen rahul, sest eelmisel hooajal jäid just sama firma botased väikeseks, (ostsin asemele SportsDirectist nahast botased, mis pole eriti veekindlad ega toeta jalga) nüüd õnnestus samalaadsed saada - hea seemisnahkne pealispind, tugevad krõpsud ja tugev tald. nüüd siis võib rahus sügisele vastu minna, vahetusjalavarjud olemas.
2. sünnipäevakingi ümbrike eest ostsin imeilusa uue lauanõude komplekti, millel pikemat aega Maximas silma peal hoidsin. nüüd oli nõudel -40% hind ja tõin koju ära :D
eelmise ostsin vanaemalt saadud sünnipäevaraha eest üle 10 a tagasi. seal oli täiskomplekt - 6 prae-, supi-, salatitaldrikut ja samapalju alustassiga tasse. tegin väikse revideerimise - alles on 5 suurt ja 4 keskmist taldrikut, tasse 4, millest 1 kõrvatu ja 3 alustassi. 10 a kohta suht hea tulemus. aga need on nõudepesumasinas nii vatti saanud, et muster hakkab ära kuluma. seekord piirdusin 6 prae- ja salatitaldrikute, suure kausi ja 4 kruusiga.  neid läheb kõikse rohkem vaja. alustasse tahaks ka, aga ilma tassideta ei saanud... seega jäävad praegu ootele. mehele ja lastele meeldis ka väga :)
3. ämmale ostetud säästuauto ei olegi peale esimesi kasutuskordi kruusateedel laiali lagunenud. ootan hirmuga. eelmisel masinal roostetas tagaots lihtsalt küljest ära :( seega oli uut vaja. neil on tööga seal kehvasti ja meil jällegi rahaga, sest kevadel sai ju endale auto ostetud. aga miskit nagu neile muretsetud sai ehk paar aastat ikka veab välja. siinkohal teatan, et ma ei taha lähima aasta jooksul ühtki automüügikuulutust vaadata, veelvähem mingit roostetanud kronu üle vaatama minna, kus omanik räägib, et kõik on super ja andke mulle 1000€. ikka uskumatu, kuidas inimesed oma vana kola hingehinnaga müüa tahavad. ühele vennale oleks küll üle kukla tahtnud tõmmata, kui roostest näpu läbi lükkasin, kuigi enne olin telefonitsi küsinud, kas roostetab ja saanud vastuseks, et praktiliselt mitte...sõidetud sai ikka üsna mitu kilomeetrit selle auto pärast maha. no ok, uus vana auto on neil nüüd olemas, las sõidavad!

kolmapäev, 3. september 2014

hää meel vol 1

FB-s jagas üks tore tuttav Kristel R. mängu, kus tuleks Facebookis 7 päeva jooksul jagada kolme positiivset seika oma päevast ja pärast nädala möödumist anda teatepulk üle kolmele järgmisele sõbrale. FB-s ma seda päris teha ei taha, aga blogis - miks mitte :) 
1. rõõmsad ja hästi käituvad lapsed - see on meie peres pigem erand, kui reegel. seetõttu selle siia kirja panen. tõesti mängisid ilusti mitu tundi õues, ei käinud üksteise peale kaebamas ja õhtusöögiks pisteti naha vahele kogu kraam, mis ma taldrikule ette valmistasin.
2. üks meie lasteaia emps pakkus mett müüa, hind oli super (6€/kg) ja maitse veel parem! ma hinna järgi ei vali tegelikult, ikka maitsen enne ja siis otsustan, sest rapsimesi või selline asulatest korjatud pole üldse hea. ta tõi mulle napakese sees proovida ja nii head kraami pole ma tõesti ammu saanud. - mugisime lastega vaikides, ainult mõmisesime vahepeal :D eelmisel aastal Herr Abikaasa ostis lasteaia Sügislaadalt ka seda mett ja tõdesime juba siis, et vägegagi hää kraam. tegu siis Ikla kandi metsameega, soovijad pöörduvad minu poole ja küsivad, saan infot jagada ;) 
3.tomatid ikkagi lähevad punaseks. vahepeal tekkis juba tunne, et sinna kasvuhoonesse nad mädanevad, sest päikest polnud üldse ja suvel palavuse vastu loodud avavus (lisaks kahele katuseaknale) oli ikka veel lahti. nüüd aga Herr Abikaasa nikerdas nädalavahetusel sinna uhke hingedega akna, külm ei saa enam sisse ja tomatid on kõik punetama hakanud :)