Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

esmaspäev, 18. jaanuar 2016

Mirr läks hetkeks lolliks/normaalseks

midagi täiesti imelikku juhtus pühapäeva õhtul. nimelt hakkas meie, Herr Abikaasa kass mulle mingi hetk järgi käima. no me olime just Tallinnas tagasi jõudnud ja ma eeldasin, et küllap ta süüa tahab. andsin. ise kiirustasin pliidi alla tuld teha ja sööki valmistada paralleelselt. aga Mirri ikka käis mul järgi. õues oli ta ka juba tiiru ära käinud, seega ma lihtsalt ignoreerisin teda, sest ta suht sageli üsna tüütult käib ja kräunub. 
panin just vanni vett jooksma, kui ta mulle vannituppagi järele tuli ja vastu sääri nurruma hakkas. pani veel käpad vanni äärele ja vaatas armsa-kiisupai näoga otsa. no ma võtsin ta sülle ja saate aru, ta istus seal vagusi, nurrus ja mõnnas, ei üritanud  hullumeelselt minema rabeleda. kuidas see nüüd juhtus, Mirri? 
tavaliselt ma võin talle heal juhul mõned paid teha, kui ta voodis ise mu puusakondile istuma tuleb. kui kassipreili vedeleb diivanil, siis pai vastu ei võeta või kui, siis läbi sügava une või altkulmu põrnitsedes. hiljemalt kolme pai pärast vingerdab ta end käe alt minema ja vallutab diivani teise seljatoe... 
Herr Abikaasaga on muidugi teine lugu - tema võib Mirrit rahumeeli alati paitada, temale joostakse järgi nagu kutsikas ja nurutakse pai. diivanil keerab veel teise külje ka ette, kui üks pool on läbi paitatud. saate aru jah? ega ma ei ole vähe kade üldse, onju??? 
ärge nüüd valesti aru saage, eks. ta ei ole normaalseks muutunud, et mul eile süles oli. täna hommikul pani täiesti suvaliselt mulle käpaga :/
selline hetkeline hellushoog tuletas mulle meelde, kuidas ma tahaks endale kassikest, kes tuleks sülle, hõõruks põske vastu põske ja nurruks ennastunustavalt ning oleks maailma pehmeim karvakera.

Pähklipureja

küll oli ilus, järgmine kord jälle
peenete daamede-härradega
Täna nutikale lapsele ja koostööaltile jõuluvanale (patsutan endale tunnustavalt õlale ;) külastasime Estonia teatrit ja nautisime balletti Pähklipureja. K-de esimene balleti kogemus. Ja ausalt öeldes meile Herr Abikaasaga ka täiskasvanueas. nii läheb, kui oma linnas vastavaid võimalusi pole. mina olen kooliga korra Luikede Järve vaatamas käinud ja mehel on ka mingi hägune mälestus, aga seekordne käik oli ikka ilus. 
Pähklipureja on just selline ilus ja huvitav ballett, mida 6-aastased huviga vaatavad (saalis oli ka palju väiksemaid ja vaatasid ka ilusti). samas oli ka endal vaatamist kuhjaga ja igav ei olnud kordagi. I vaatlus on rohkem selline etendus ja II tantsud, mis on kõik väga erinevad ja saab suurepärase ülevaate, mida see ballett endast kujutab. 
tüdrukud muidugi õhkasid selle priimabaleriini kleidi järele :D eks see oli tõesti kena. Karita ikka arvas, et tema hakkab balletti nüüd õppima. vaatame sügisel seda asja. kui huvi on endiselt olemas, siis palun :)  ma pool aega vaatasin laste emotsioone etenduse ajal, sest väikese inimese näoilmed on kirjeldamatud, kui nad jälgivad lummatult ilu, müstikat ja tantse. 
kohvetamas
kuna läksime piisava ajavaruga, siis uudistasime ka maja ja üllatusime, et see saali osa tegelikult nii väike on. vaheajaks oli meil laud hea paremaga broneeritud, nii  polnudki vaja järjekorras seista. jummala äge süsteem, Pärnus võiks ka olla. 
ma tahaks parkimise korraldust ka kiita - nimelt on Estonia teatri hoovis võimalik Barking äpp'iga parkida väga mugavalt (vabade kohtade olemasolul. äpp ütleb, kas on kohti, isegi tiba saab ette broneerida) ja normaalse hinnaga - üle 3 h läks mul 4,04€. selle tõttu saime ilusti kingadega otse autost minna ja igasugune sumpanime ja külmetamine jäi ära :)
nüüd on tee selge ja maitse suus, tahaks veel!