Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

esmaspäev, 18. juuni 2007

veel fotosüüdistusi ;)


Klari ja mina rockimas (meie jook Klari käes)

Liis soojenemas (vanaema kootud eesti rahvusmustriga kinnastes + siider)

Rabarock pildis


Rockbuss


Laibach



Mr. Lawrence


Metsatöll - leia mind esireast ;)



Lauri


Glawfinger -Zak Tell
tahan veel!!!




Aimurist ka

jah mu kallis meheraas on end jälle ilmutanud. helistas laupäeva hommikul kell pool kümme, kui ma veel täiesti sügavas rockijärgses unes olin. algul ei saanud arugi, et tema on, nii võõras hääl oli.

igatahes on temaga pealtnäha (kuulda) kõik korras. tundus suht rahulik, ratsionaalne ja emotsioonivaba. rääkis, et magab hästi, praegu sõjatandrilt puhkamas selles baasis, kus alguseski olid. pidid ainult 2 päeva olema, aga nüüd jäävad vist kuni 21. juunini, sest kindral Kert tuleb külla. ta tahab vist tagasi sinna, kust tulid, ei meeldi eriti mittemidagitegemine. ma saan sellest aru küll, siis aeg venib meeletult, kui midagi ei tee. aga mul on ikka natuke hea meel ka, kui baasis, siis lendab ehk vähem kuule ja muud ohtlikku soga tema suunas.

kui hästi läheb, siis augusti alguses tuleb natukeseks koju käima :)

praegu tundub, et see on kohe-kohe, sest mul on õnneks igaks nädalavahetuseks plaanid olemas, igav ei hakka.

aga hull igatsus on peal küll, õnnelikke paare eriti näha ei taha, jube kadedus tuleb peale.

nii et rahu, ainult rahu! ma endale korrutan seda kogu aeg.
kui reaalset olukorda näha tahate, siis Suvereporteris peaks mingi aeg näitama nende üksust. ajakirjanik oli oma kaameraga operatsioonil kaasas. mul ta ei soovitanud vaadata, oma närvide säästmiseks, aga ikka vist peab. mingigi lüli siis...

C.

RABAROCK!!!

ja läbi ta jälle ongi...

oli mida kuulata-vaadata. praegu te mind küll ei kuule, sest mu hääl jäi erinevate esinejate juurde lava ette. nähtavasti on ta praegu näiteks Glawfingeriga Rootsis või Electric Six'iga USA-s. ja täna on jälle tunda kõikvõimalikud lihased, mida muidu olemas ei ole, eriti kriitiline on asi kaelapiirkonnas. iseenesest on see täiesti normaalne, kui rokkimisel nii pikk vahe on. kael lihtsalt on ammu ära unustanud noorusaegade kontserdid Mai Rohelises salongis või väikeses saalis.

üks selline elamus oli ka, mida kuskilt mujalt ei saa, nimelt laulis (või röökis, kähises, kriiskas) kogu plats nagu üks mees Eesti hümni enne peaesinejat. hümn oli meeskoori ja rocki seades. VÕIMAS! mina isiklikult ei ole kunagi nii koleda häälega või nii südamest hümni laulnud. loodan väga, et see traditsioon jääb nüüd kestma.

ja Tanel Padariga sai kõrvuti rokitud. tegi oma seti ära ja siis ujus rahva sekka, nagu enamus esinejaid. ma praegu eeldan, et see oli Glawfingeri ajal, kui ma äkki avastasin, et ongi tema oma harjaga seal vehkimas ja kaasa laulmas. Klari muidugi väitis, et temal pole see esimene kord, aga mulle küll. ta peab üldse mind kogu aeg üle trumpama - nimelt kaotasin mina ära oma sel kevadel ostetud päikeseprillid, tema aga silmast läätse. ei ole olemas onju, kuidas see on võimalik? ju siis on, hullult naljakas mu meelest :D rahakotile muidugi mitte nii naljakas ma eeldan, aga sellised festivalid ikka mingeid kadusid nõuavad.

praegu võin veel öelda, et kõrvad on ka veel lukus. pea vasak pool on üsna veidralt tuim, küllap sellest, et liiva ja tolmu on kõik limaskestad endiselt täis. nii palju tolmu ei saa olemas olla! kui lava eest pärast metsatöllu ära tulin, olin tolmuvuntside ja näomaalingute uhke omanik. maalingud olid tingitud higi pühkimisest. iga tõmme oli ilusti näha ma kujutan ette. juustepesu oli kodus ikka eriti lahe, vesi ei läinudki hallist heledaks tagasi. mingi 2 pesu kulus, et jälle norm oleks...

igatahes on mul jälle uus lemmik, iga aasta keegi ikka silma hakkab. eelmisest aastast on Oomp! seekord siis Glawfinger. see oli mu elu üks paremaid live'-e. oli küll jube külm, aga ikka super. bänd ise ütles, et me oleme nende lemmikpublik ja see kinnitus nende laulja kodulehel.

ma olen nii rahul. korrata!

C.