Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

neljapäev, 19. november 2015

isolatsioon

tunnen end viimasel ajal totaalses isolatsioonis. olen end ise nurka mänginud. need on olnud mu oma valikud ja pean tunnistama, et need olid valed. 
asi nimelt on selles, et mul ei ole kellegagi reaalselt suhelda. päris inimestega, silmast-silma, kohvitassi taga või lõunalauas. olen hunt, kes ulub üksinda, aga see ei sobi mulle. vahin siin päevast-päeva hallist aknast halli telliskiviseina. totaalne isolatsioon. jah, töö juures on mõni inimene vahel, aga nendega pole mul millestki rääkida. ei taha kiruda maailma või inimesi, mingit muud teemat tahaks. kodus on peamiselt lapsed, aga mina tunnen, et tahaks oma mehega kahekesi lihtsalt jalutada mööda novembriseid tänavaid, sest mulle meeldib novembriilm. või siis omada punti inimesi, kellega saaks kokku tihedamini kui 2 x aastas. et lihtsalt küsiks, et lähme lõunale ja vastus on alati "jah!" 
jah, FB on suhtlemiseks küll olemas, aga see pole see. ma ihalen päris emotsioone ja päris inimesi, kellele silma vaadata ja koos naera (või nutta). aga mul neid pole. olen end isoleerinud. oh mind lolli! ise ehitan endale seinad ümber ja nüüd halan. nii on. ja tunne on selline, et elu on ootel. ma ei tea, mida ma ootan, aga ometigi ma ootan...
kui varsti mingi selgushetk mind ei taba, mida oma eluga peale hakata, siis ma ei teagi...

soodataignast jõuluehted

kuigi ma jõule üldse veel ei oota, tegin lastega natuke jõuluehteid. minu meelest ei ole paslik novembris jõule oodata. kadripäev veel olemata, aga poes puha kuused-karrad müügil. nii ei ole ilus, rikub jõulutunde täitsa ära :( samas on hea, et on võimalus ettevalmistustega varakult peale hakata, siis on lõpus toda jõulustressi vähem. 
kasutasin sooda-, mitte soolatainast. see jääb lihtsalt säravam ja valgem. ahju ei pistnud neid ka just seetõttu, et lähevad pruunikaks, niisama õhu käes kuivades läheb küll rohkem aega, kuid tulemus saab ilusam. retsept  ja tegutsemisõpetus siit. 
kui ained potis podisesid, arvasin küll, et ega sest midagi välja tule, sest segu muutus üha tükilisemaks hoolimata pidevast segamisest. õnneks põhja ei kõrbenud :P mingi 5 minutit "keetsin" seda massi, siis oli ta juba üsna paks ja ühes tükis. ja ime-ime, sõtkuma asudes muutus taigen ilusaks siledaks, ühtlaseks. rullida oli küll raske (sest pätsike ei tahtnud üldse laiemaks venida). aitasime kätega kaasa ja sai õhuke küll. praegu vaatan, et oleks võinud täitsa 0,5cm-sed jääda. õhu käes kuivavad veel õhemaks mu meelest.
mulle pärmitaignaga ei meeldi üldse mässata, eriti just sellepärast, et kõik hakkab igale poole kinni. soodataignaga seda muret pole ja kui vormid vajutatud, siis ülejäänud taigna saab lihtsalt ühes tükid kujundite vahet üles tõmmata :)
et ehted kaunimad jääksid, andsime elupuuokste ja pitsiga neile pisut vunki juurde. päris tugevalt rullides jäi muster sisse küll. kui nüüd näiteks üle värvida, siis jääb kindlasti paista. mulle endale meeldis oksa-muster rohkem, lastele vist pits. valge pealt ei paista muster niipalju välja. lapsed pakkusid, et võiks hõbedast sädelust kasutada. ma arvan, et see on päris hea mõte, sest sädelus toob struktuurse pinna paremini esile.
no ja augud saab kõrrega suurepäraselt sisse. algul pelgasin, et kuidas jääb, aga hea lihtne oli ja ilusad augud tulid.

hommikuks olid ehted peaaegu kuivad. õhtul võib kaunistama asuda.