kolmapäev, 30. jaanuar 2008

veeloom ikka

suurematsorti kõrvahädad ületatud, mis kestsid terve aasta, otsustasin, et lähen jälle oma lemmikkeskkonda - basseini. oi küll see oli hea :) ma olen ikka hüljes, pole midagi teha ;) ja suureks rõõmuks pidin tõdema, et jõudsin kõik kaasa teha (vesiaeroobikas käisin noh) ja harjutused olid suht meeles. jalalihased ei öelnud üldse, et pidur-pidur! me pole terve aasta midagi teinud, aga käed nutsid küll natuke. põhiliselt "nuudli" vettesurumise harjutuste kompleksi peale. aga ära kannatasin, selline hea tunne tuli jälle.
tore oli tõdeda, et hinna-kvaliteedi suhe on endiselt hea ja et trenn on 10 min pikemaks veninud :))) milline rõõm.

õhtul, pean küll tunnistama, oli kell pool 11 tunne, et vähemalt südaöö on. selline väsimus oli peal. uni tuli hea ja oli hea. nii vähe on õnneks vaja, eks!? kui nüüd kõrvad ka vastu peavad, oleks imetore. aaa, praegu on paremas ninasõõrmes hoopis kohutav nohu, teises, ei midagi. väga veider, esmakordne kogemus.

esmaspäev, 28. jaanuar 2008

heietusi elust

on teada tuntud tõde, et ootamine on raske. oma kogemustest võin sellele väitele kahe käega alla kirjutada (kuigi vasakuga ei oska eriti). ei oskagi öelda, kas asi on minus või oludes, aga viimane ring tuli ikka eriti raskelt.
ükspäev tabasin end mõttelt, et see sõda on minu närvikava palju põhjalikumalt tuksi keeranud, kui mehe oma. tema on rahul, isegi rahulolev, endale kõike tõestanud ja leidnud, et on tuleproovi läbinud. minul ei olnud midagi tõestada, ei olnud ka eesmärgi pool aastat üksi vastu pidada. ma ju tean, et olen selleks suuteline. lõppude-lõpuks, paljud inimesed elavad üksi ja elu on ilus. ongi ilus, aga ainult siis, kui see on sinu valik või kui kogu aeg ei vasarda kuklas mõte, et kellelt järgmine telefonikõne olla võib või mis sisuline see olema saab.
no ja nüüd ongi olukord, kus ma olen pidevalt hoopis teistsugune kui varem. ja ma ei saa sinna mitte midagi teha. endal on paha ja teistel on paha. ehmun pidevalt ja kõikide asjade peale, öösiti ärkan võpatades, kui kass voodist maha hüppab või kui naaber uksest käib. kõik on igav, tavaline. kõik need asjad olid enne täpselt samamoodi ja ei häirinud mind mitte üks raas, nüüd aga küll. ja ma muudan end nii sõltuvaks, kuhu on kadunud see tugev tüdruk, kes kõigega hakkama saab ja oma mehele toeks on? ei tea. tahaks teda tagasi, väga! pole kahjuks kuskilt võtta...

neljapäev, 24. jaanuar 2008

esmaspäev, 21. jaanuar 2008

võõrdumine

imelik, ma olen kuidagi netikaugeks jäänud viimasel ajal... eile õhtul korra mõtlesin, et võtaks arvuti lahti, aga ei viitsinud. tegin siis väikese analüüsi, et miks küll. muidu ikka tuulan netiavarustes, kui vaba aega laialt käes. tuli välja, et reedel töölt minnes jooksid mu silmad veits aega vett ja väga valulikud olid. küllap ma siis hoidsin alateadlikult arvutist eemale, et silmadele puhkust anda.

neid on ju väga vaja, silmi nimelt, sest loodus pakub vaatemänge, mida ei taha vahele jätta. käisime tormituulte kiuste randa piilumas (nagu ka mustmiljon muud pärnakat) laupäeval kell 18 ja 23, aga ei midagi, ainult natuke jäämägesid oli paista, vett ei kusagil. veetase oli alla meetri, lihtsalt tuul ulus kõrvus. aga pühapäeval oli tõesti, mida kaeda - jää oli mereranda trüginud ja end suurteks kuhilateks kokku ajanud. liivavallid ja jäämäed vastastikku :) mingi koha peal oli eriti lahedalt mingi riba jääd 5-6 meetrit liivale sõitnud, ülejäänu jäi viisakalt merepiirile ikka. no ja see päike, vapustav! ilm oli super, tuju oli super, mis arvutist me räägime, eks ;)

esmaspäev, 14. jaanuar 2008

laiskus lõpetada

kätele pilku heita eriti hetkel ei taha. on teised karedad ja kriimud. kõik see on tapeedi süü, mis seinast maha tulla ei taha. tegelikult võitsime ikka meie ja nüüd ta seal koridori nurgas mustas kilekotis mossitab, aga hullult punnis ikka vastu küll. no ei ole olemas! liiga hästi pandud vist, et kuskilt nurgast hargnema ei hakanud, ikka vesi ja pintsel pidi varuks olema, kui sentimeetri-haaval seda ollust seinast maha tahtsid saada.

ühesõnaga varsti saab meie senisel roosal koridoril olema uus nägu :) veidi teist tooni ja rõõmsam. ega sel roosal ka väga viga polnud, aga no olgem ausad, mina valisin ju beezi, poes mehed ajasid midagi toona sassi, sest lahti võttes oli see suht roosa. arvasin siis, et küll kuivab õigeks, aga see oli vale lootus. ja mis te arvate, mida mees värvivaliku kohta ütles enne, kui ma seda valima läksin? õige! ükskõik mis värvi, aga mitte roosa...

märkus enda jaoks: kass peajagu lühemaks võtta, kui uuele tapeedile ka küünejäljed tekivad.
märkus kassiomaniku jaoks (mhhh, jälle mina): mitte kassi süüdistada, et talle selline keskkond luuakse, kus ta oma loomulikke vajadusi rahuldada ei saa.

kas teile ka tundub, et mul on mingi muutuste periood? mul endal on küll, eriti mis värve puudutab ;)

reede, 11. jaanuar 2008

talveuni

olen tähele pannud, et inimesed siin jagunevad hommiku- või ööinimesteks, suve-või talveinimesteks, soolase- või magusainimsteks. mulle need määratlused kuidagi kohe ei sobi. ikka on mingi kiiks sees.
no näiteks mulle meeldib hommikul magada (kuidagi ei saa jalgu alla kell 7, ega 8), aga hea meelega lähen õhtul vara magama ka. siis armastan ma nii magusat kui soolast, eriti juustu, shokolaadi ja õunu. ja selle aastaaegade asja suhtes jään ma üldse eriarvamusele. kumbki diim mind endale ei saa, seda võin kohe öelda.

suvi on jäk, sest on palav ja higistamine on üks vastikumaid tegevusi mu meelest. talv on bõrrrr!, sest on külm ja kodu on jahe ja kütma peab (kuigi paar kelgutiiru on tore teha vahel harva). kevade ja sügisega on hoopis paremad lood. olengi vist selline +15 kraadi inimene, kellele meeldib, kui jakk on seljas ja kergemat sorti papud jalas. ja et saab lehtedes sahistada või kevadel mere äärde sooja tuuleõhu lõhna nuhutama minna.

tegelikult ma tahtsin seda öelda, et mingid veidrad salakavalad väsimuse lained rulluvad must üle - oled nagu ikka ja järsku tunned, et oled nii väsinud, et jalapealt kukuks magama. siis umbes tunni hoiad vägisi silmi lahti ja mingi hetk on kõik jälle normis. veider. sellest ma muidgi üldse ei räägi, et õhtul 5-7 magamine pole mingi kunst ja siis 10-st uuesti edasi tududa - mõnus :)

kolmapäev, 9. jaanuar 2008

muutuste aeg


ärge siis minust linna peal mööda kõndige, eks ;)
selgituseks: väike värvivahetus toimus. lahe on! tegelikult see küll päris nii minema ei pidanud, aga blondeeritud juustele midagi muud peale pannes ei ole lihtsalt võimalik tulemusi ette arvata...

esmaspäev, 7. jaanuar 2008

sorteerimise jätkuks

võin öelda, et teine prügikast on ostetud ja mõned topsikudki sees :) aga loomulikult olin ma sunnitud eile lõuna paiku tavalisest pürgikastist välja urgitsema kassikonservi karbi, mis sinna hommikul unise peaga automaatselt rännanud oli.
prügi on kuum teema, üks sõbrants on omast arust kaval, ütles mulle, et pesemata majoneesipurk on segaprügi, millele ma muidugi hoolega vastu vaidlesin. ta ei tahtnud kuidagi aru saada :) see on automaatselt toppeltarve, mitte segaprügi, seletasin ma. ikka pesema peab, inimesed. sellest pole aru saanud, kas sildid tuleb eemaldada või mitte.

aga see, et lund sajab, on ülimõnus :)))

reede, 4. jaanuar 2008

tuleb vist kolliks hakata

prügikolliks, noh! igatahes igast uksest ja ankast tuleb vastavasisulist infi, mida ja kuidas sortima peaks, et me oma planeedil ära ei upuks prügi sisse. mõte on hea, teostus kehv. millegipärast jääb initsiatiivgrupil kõige olulisem lüli alati vahelt ära. ma mõtlen siinkohal toimima hakkamise lüli. ma saan aru, et eramajas vastutab iga koll enda eest - kui on vale tops või paber kastis, siis trahv kaela, aga suures majas ei ole see lihtsalt tuvastatav, kes mida kuhu viskas ja kõik maksavad lõbusasti koos. see selleks.

kui ma ka saan aru, tahab sorteerida ja komposteerida, siis on see ikkagi raske, sest Pärnu linnas vähemalt ei ole nendel kohtadel pakendikonteinereid, mida linna kodulehekülg lubab... normaalne, eks!

ja see on ka lahe, et prügivedaja otsustab, kes teeb õigesti, kes mitte. mismoodi??? prügi peab ju kilekottides olema, kamoon! et iga kasti juures võtab vana digika, teeb klõpsu ja salvestab läpakasse, nii? johhaidii!

ei, ei, ega ma paha pärast, mõte on hea ja ma olen kahe käega selle poolt, aga läbi peaks asja rohkem mõtlema.

edu igatahes. siinkohal pean tunnistama, et mõttest, osta teine prügipang panekndite jaoks, pole ma veel kaugemale jõudnud.

neljapäev, 3. jaanuar 2008

mingi uus hoog on peal


mul on tõesti uus hoog peal, tuntud dieedipidaja (IRW!) nagu ma olen. Heidi siin rääkis mingi kuu või nii aega tagasi, et meie onupoja naine olevat veregrupi dieeti pidades mängleva kergusega 2 kg nädalaga alla võtnud (ja ta on selline ideaalkaalus naisterahvas). tundus kuidagi ahvatlevalt kerge, et sööd ainult neid toiduaineid, mida sinu organism heameelega seedib ja muudkui salened. ei ole nii kulla sõbrad! tuli välja, et minu veregrupiga (A-pos) ei olegi selliseid toiduaineid, mida organism tahab. vähemalt söödavaid mitte :(
dieediprofiil on järgmine:
*taimetoitlane
*kasulikult mõjuvad aedviljad
*tofu (wtf is that?), mereannid
*teraviljatooted
*oad
*kaunviljad
*puuviljad
kaaukao võti:
*vältida liha
*piimatooteid
*harilikke aedube
*lima ube, nisutooteid
abivahendiks:
*aedviljaõli
*sojatoidud - ei tea mis need veel on ja kuidas seda valmistama peaks?
*aedviljad
*ananass - see on vist ainuke asi, mida ma väga armastan :P
trenn:
*joga
*thai shi
ei kõla just minu moodi, aga nagu peaks.

pikast jutust vastavasisulisest raamatust lugesin välja, et liha peaks asendama kalaga, hea on süüa pastat ja mõnda teravljatoodet ning palju köögi- ja puuvilju. jee rait! iga dieet ütleb seda. aga noh, mingi hetk võiks proovida küll ju.
shotimaal proovitud sojapiim oli küll täiesti maitsetu ja isegi värsked mustikad ei teinud asja natukenegi paremaks.
ei-ei. ma olen ikka positiivne praegu ;)

kolmapäev, 2. jaanuar 2008

piparmündikakao statoili tagasi

kui on olemas üks hea jook, siis on see just piparmündikakao, mida antakse statoilis. sealsed muud joogid pole maitsemeelte paitamiseks loodud, küll aga see :)
millegipärast otsustas kuskil keegi, et uutesse automaatidesse kakaod ei pane :( hull pettumus oli, kui esimest korda ilma jäin. no on ju jama, kui ärkad kindla mõttega, et tallinna tee peale tuleb üks kakao kaasa võtta. ise veel mõtled, et kiidetud olgu see püha aju, kes mõistis, et shokolaad piparmündiga on jumalate jook. lähed siis ja seisad totra näoga joogiautomaadi ees - mida pole seda pole :(

ühesõnaga kutsun üles selle joogi jumaldajaid lehel www.statoil.ee kirjutada üks kiri tagasiside lehele, et meil on seda jooki tagasi vaja! mina juba kirjutasin ja meie aastavahetusseltskond, kes ka kakaost puudust tunneb, lubas häälekalt pidevalt jaamadest otse küsimas käia, et miks ei ole? portaka alla pidavat rahva tungival nõudmisel see varsti vist tagasi pandamagi, nii et lootust on ;)

head uut!

kõik siin teevad kokkuvõtteid eelmisest ja annavad lubadusi selleks aastaks. mina nende kilda ei kuulu, ei usu ka, et hakkan kunagi midagi huupi lubama. ei muutu sellest ju midagi, et teine number ete lööb, elu on ju täpselt sama.
kokkuvõtteks kõlbab see küll ;)

Ülesanne: pane kirja eelmise aasta iga kuu esimese postituse esimene lause (testid ja memed ei loe).

jaanuar: HEAD UUT AASTAT!!!
veebruar: Eestis on ka teisi väga halbu teatreid peale Endla! Eilne õhtu oli selle tõestuseks, kui Ugala etendus "Saateviga" Pärnus ette mängiti.
märts: mulle tuleb vist täna häadatapp teha... selline loidus ja unisus on peal, et üldse ei saa vedama.
aprill: harjutusi iseseisvaks eluks- neid on suht palju viimasel ajal olnud (ma mõtlen mehe eemalviibimise ajal)
mai: ei teagi kohe, millest alustada.
juuni: Sky ja Highlands - kyll need olid ilusad!
juuli: täiesti laulusisuline nädala vahetumine oli :)
august: õndsus sai läbi :( hiiglama hea oli :)tahan veel!!!
september: mandlid noh! ootasin üle poole aasta.
oktoober: saadan tuule su juurde,et ta sosistaks salaja,et ta räägiks kõigest sulle, räägiks sellest, kuidas vajan sind ma.
november: võta postkastist välja või osta 02.nov.2007.a. Pärnu Postimees, ava keskkohalt ja loe, ei, parem vaata pilte!
detsember: uhke tunne on ka olla sõjamehe naine.