Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers

kolmapäev, 26. august 2015

suve lõpp?

viimastel nädalatel on imelised ilmad olnud. ju lasi soojus end nii kaua oodata, et mul pole midagi selle vastu. eile astusin kontorist kella neljast välja ja tabasin end mõttelt, nagu lõunamaale oleks hoobilt sattunud. väga mõnus soe, selline nagu Vahemere ääres. auto termomeeter näitas +29 VARJUS :) kodus oli veel rohkem, sest noh, meil on alati hull leitsak hoovil. tavaliselt on kuumus kuidagi piinav, suve lõpus aga väga mõnus. peamiselt vast seetõttu, et õhtud toovad sügisjahedusega värsket õhku, kesksuvel seda pole. eile aga kammisin pesust tulnuna veidi enne südaööd õues juukseid ja ei uskunud ise ka, et käes on 25. augusti öö ja niiii soe on :) ja siis algas sadu, ka soe ja mõnus. hommikuks oli suvi kadunud. vähemalt ta ikkagi tuli!

esmaspäev, 24. august 2015

päriselt!?

vahepeal lõid ette numbrid 3 ja 5 - jube!! millal see juhtus, et ma nii vanaks sain? ise küll ei tunne :P

esmaspäev, 17. august 2015

Augustiunetus/-unistus

15. august kostitas meid kõiki imelise ilmaga - augustiunistus!

ja õhtu augustiunetusega
päevane päevitamine tehtud, kulgesime rõõmsalt unetusele ja oh sa jutt, kus sel aasta oli rahvast! melu oli ka kõvasti rohkem ning esinejaid jagus kohe igale poole. meie alustasime folkpungiga ja lõpetasime balletiga. vahepeal aktivistid osalesid padjaviskevõistlusel lausa auhinnalise tulemusega (Herr Abikaasa jäi tagantpoolt esimeseks, mis unetute mõistes oli suurepärane tulemus (kaasvõistleja müksas just viske hetkel kätt, nii et padi lendas otse taevasse). Tuurit-tuurit kava oli väga lahe sel aastal ja unetute jooks omas headuses :P on ikka üks mõnus üritus välja mõeldud!!

neljapäev, 13. august 2015

vaikus on kuldne

mul on naabrid, eksole. vanapaar ja täkku täis musklis naabrimees ja üks lastega ema, no nii keskealine (minust umbes 10 aastat vanem ehk). lisaks on naabritega kaasnev muusika ja muud hääled. vahel ma kirun end maapõhja, et ma ei julgenud maale maja osta :/
sellest ma saan aru, et lapsed kilkavad, kaklevad, laulavad, uluvad jne. mu enda omad ka, loomulikult. vaigistan neid igal võimalusel, sest mulle per se ei meeldi müra. siis on muruniidukite mürin, see häirib mind kevadeti, pärast harjun vist ära. aga muusikast tekkiv müra on jube! minu jaoks on müra kõiksugune muusika, mida ma hetkel kuulata ei soovi. vahel on müra ka mu lemmikmuusika, siis kui mõelda või kirjutada vaja on, siis ma vajan vaikust.
aga kui üle küla mängitakse sellist raadiojaama või plaati, mis mulle üldse ei sobi, siis ma ärritun. sisemiselt. kui see kauem kestab, kaeblen omaette või Herr Abikaasale. 2 korda olen endast nii väljunud ka, et olen ütlema läinud. viimase korra üleeilsest pean kirja panema lausa, see ületas mu meelest kõik piirid!
oli kena suveõhtu, mina kastsin taimi ja toimetasin muidu ringi, lapsed igal pool aedades mängisid, naabrinaise pool oli väike grillõhtu. naabrimehe juures aga käis tavaline õlletamine sõbraga (igaõhtune värk, aga tavaliselt suht viisakas). muss keriti muudkui valjemaks ja valjemaks. Pärnus just see tümmifestival lõppes, ma olin arvestanud, et elan selle 3 päeva üle ja elasin ka, aga et see venib ja eskaleerub, ei osanud arvestada. ühesõnaga mingi power või tre või mis iganes tümmiraadio keerati põhja, vahepeale lasti roppu räppi. ma kohe vaatasin järele mis see on, sest see oli niivõrd julm igasse kohta saatmine, et ma lihtsalt seisin keset hoovi ja ahmisin õhku :S vennad käratsesid, et ülikõva lugu ja tõmbab hästi käima. HALLOO!!! mul on siin lapsed ja üleüldse, mismõttes ma pean kuulama sinu mingit kuradima idiootsust??? oi ma olin vihane!
ja mida tegi naabrimees. hüppas naabrinaise aia peale (kelle aed on hulka kaugemal kui meie aed) ja küsis, et muusika teda ei seda. ja mida vastas naabrinaine? oh, ei, neil on nii tore, kui muusika mängib, meil on pidu! saate aru jah? ta 7- ja 8-aastane + külaliste lapsed on väljas, kuulevad kõike seda ja talle sobib. mismõttes nagu??? kus ma elan, kus on inimeste mõistus??? igasse võimalikku auku saatmine on nii tore??? 
kas minu käest küsiti. ei. oi mul kihvatas! tavaliselt ma olen vait ja lähen tuppa ära, aga siis tuli nagu paisu tagant. ütlesin, et mulle ei sobi. selle peale naeratades vastati, et ta arvaski nii, et mulle ei meeldi. küsisin siis, et kui ta tervele külale mängib oma tümpsu, siis teeks juba rahvahääletuse ka, et mida mängida. ja et paneks siis juba metalit, oleks hulka parem. selle peale arvati, et metal ei meeldi kõigile. mina julgesin arvata, et see tümps ei meeldi ka kõigile!! naeratati, küsiti ega mul veel lapsed ju magama ei lähe (21:00 oli kell ja lähevad jah juhtumisi 21-paiku magama). selleks ajaks olin lapsed tõesti tuppa saatnud pesema, kui vestlus aset leidis. julgesin arvata, et pole vahet mis kellaajal sellist muusikat mängida. ja läksin vasakule ära.
umbes 15 min kuni pool tundi kestis veel see vaibakloppimine, siis jõudis vist kohale ja keerati kinni. või siis pidu sai läbi, ei mina tea. laps igatahes jõudis juba muretseda, et tema ei saa sellise tümpsumisega magada. 
ma nüüd siin mõtlen, et kas peaks naabrimehega rahulikult ükspäev uuesti rääkima ja oma seisukohti selgitama. tõenäoliselt pole sel mõtet. 
mida arvate teie, kuidas aedlinnakus elu käib ja kuidas seal mõistuse juurde jääda?

teisipäev, 11. august 2015

puhkus

mul oli siin vahepeal puhkus ikka ka. või peaks kirjutama "puhkus"? 3 nädalat kadus nagu ma ei tea kuhu. ainuke puhkusepäev oli viimane, kus me tõesti mitte midagi ei teinud ja lihtsalt lebotasime. 
kõigepealt natuke käimistest: 
suur saartereis oli esimene plaan, mis sai paika pandud juba aasta alguses, sest õnneks on veel mõni sõbrants, kes abielus pole. seega pinginaaber K. pulmad Saaremaal said pidepunktiks. jooksvalt selgus, et mul on sama päeva hommikul Muhus Külasema külas kooriga esinemine :) sealt siis kulgesime pulma ja edasi Saaremaad-Hiiumaad avastama järgnevatel päevadel.
pulm saare moodi
pulm oli väga mõnus - eesti-norra segapulm. väike armas seltskond, väga chill (asjaosaliste enda sõnul ja oli ka), toit ja muusika saarelt. jep, saime terve õhtu kestnud Ivo Linna soolokontserdi!! ilm, muuseas, oli imeilus ja soe! kõik see ilu ja rõõm oli pakitud ehedasse saare rookatuse, õitsva rukki-mooni-karikakrapõllu, koplis jalutavate hobuste ja merelainete sulni loksumise õhustikku. suured tänud K. ja S.!!! meil oli väga tore!!











Anglas ootasime praami oma 2 h ja
 K-d veetsid kogu aja ratsutades

edasi trippisime kohustusliku Kuressaare kindlus-linn-Kaali-Angla tiirul, seejärel tuulisevõitu paadisõit Hiiumaale (a tegelt üldse ei loksutanud).









villa kraasimine, hetkel peal kirju kollektsioon
Hiiumaal polnud me Herr Abikaasaga ikka väga ammu käinud. väga hea mulje jättis saar. eriti Kassari poolsaar oma ehedusega. leidsime villavabriku (kus ei tahetudki piletiraha) ja lambad ja taastatud tuuliku, kuhu saab omal loal sisse astuda, diivanil jalga puhata ja tööd imetleda.
esimesel Hiiumaa õhtul sõitsime kohe majutusse, aga järgmine päev tegime saarele täisringi peale. tuletorn ja ristimägi ja rand ja eiffel (sinna ärge minge, KOHUTAV!). õhtul koju loksudes sai veel Haapsallugi sisse põigatud, sest see on mu lemmiklinn. väga mõnus perereis oli! järgmine aasta peame vist idapoolt otsa avastama minema.
Kõpu tuletorn
omavoliline tuulik
rookatusega külakabel


jäätise-õndsus
jupikest Lätimaad nägime ka juulis. tegime ühe päevase tripi Ruhja jäätisevabrikusse. kahjuks tootmist ei näidata live's, aga maitsta saab küll kõike ja kaasa ka suure portsu jätsi - laste paradiis! hind 2€/suu. minu lemmik oli vahtrasiirupi-tuutu, mida pidavat saama R-kioskist osta. muidu Eestis eriti nende tooteid kahjuks pole.
liivapaljandid
siis seiklesime ühel matkarajal Mazsalaca lähistel. seda kõike siis koos sõpradega Valgamaalt. lastel on ikka tore, kui samavanad tegelintskid kaasas on :) ja õhtupoole tiirutasime Valmieras. sinna läksime küll peamiselt vannitoakraami jahile DEPO-sse ja saime miskit ikka ka. jummala äge pood, Pärnus võiks ka selline olla. linn on selline avar, ma ütleks, osa on kenasti üles vuntsitud ja toit väga hea! muidu oleks super päev olnud, kui Karina poleks näppupidi ühe atraktsiooni vahele jäänud, kus sõrm ikka palju viga sai. õnneks arsti ei läinud vaja ja nädalaga paranes ikka ära.

kaks rästast kirsipuus ;)
ja noh, loomulikult oli meil jälle kirsside korjamise aktsioon.
randa pole enne augustit asja olnud, seega oleme kodus tublisti toimetanud. väike loetelu: vana kamina väljalõhkumine, vannitoa ehituse planeerimine/materjali kokkuotsimine/kojutassimine, vana kanalisatsioonikaevu lahtivõtmine ning täitmine, mõned uued kasvualad lilledele, Herr Abikaasa erisoovil rosaariumi rajamine, mõne võssakasvanud aiajupi puhastamine.
tegus suvi või puhkus või midagist ;)

esmaspäev, 10. august 2015

hädatapp

seekord ei ole pealkiri mõistukõne, päris tõsilugu kohe. 
nagu kõik teavad, liigub Eestimaal seakatk. Herr Abikaasa vanematel on ka alati mõned ruikamid laudas olnud, nii ka nüüd. millegipärast kevadel uusi põrsaid ämm ei võtnud, ju ta siis aimas midagi... a too viimane oli ikka juba väääääga suuuuuuuur. õnneks neil oli 1 siga, ümberkaudsetel on ikka mitu. neid kõiki korraga ju maha ei löö, seega ehitavad palehigis nüüd aedu ja soetavad desovanne jms. 
ükspäev siis ämm helistas, et nüüd tuleb siga ära lõpetada, sest katk on liiga lähedale tulnud juba ja noh, eks elukas on suur ka. nädala jalu edasi ka ei julgenud enam lükata, et jahedamat ilma oodata. 
käivad ju kõik metsas marjul-seenel-jahil, maal inimesed ikka rohkem suhtlevad üksteisega: ajavad juttu poe juures, käivad üksteiselt mune-piima-kartult ostmas, ühesõnaga liiguvad ja kannavad jalgadega kõike laiali, mis aga külge jääb. oleks naiivne arvata, et Pärnumaal katku pole. seega nuga tuli teravaks ajada.
tavaliselt on meil selle töö peal 3-4 meest, seekord põhitööjõudu polnud, sest noh, nad lihtsalt ei saanud appi tulla. ei mul ega Herr Abikaasal vendi pole, seega pidime ise hakkama saama. äi muidugi ka, aga ta juba eakam. minu roll on läbi aastate kuidagi kujunenud nii, et olen vaadanud, kuidas siga rippu tõmmatakse ja soolikad välja lastakse. siis juba siseelunditega toimetanud. eelneva, ehk torkamise ja karvavõtmise osa olen toas mööda saatnud (või siis ukselt piilunud). seekord siis tuli käed külge lüüa. torkamise osale õnneks küll mitte. imelugu, et nad kahekesi selle maailmatuma eluka laudast kätte said ja kõik nii lihtsalt läks!
ega's midagi, hakkasime toimetama, kui siga täitsa surnd oli: soe vesi vanni (väga soe, +72 kraadi olevat see temp., mille juures karvad hääste lahti tulevad, nii et vett tuleb hoopega timmida), siga kettidega  sisse tõsta, siis nö. seapesu ehk siis loksuta ja tõmba, et vesi igale poole ligi pääseks ja oma töö teeks. ja siis tuli võtta nuga ning karv maha kraapida. ütleme nii, et uus ja huvitav kogemus. kõrvu ja koonu ma ei puutunud, aga mujalt tuli see karv tõesti nagu ludinal :) 
siis tuli elukas rippu vinnata (no mingi raudlati, nööride ja pulkadega pusimine see on ja iga kord jääb siga veidi viltu, aga tehtud see saab), siis juba noaga kõht lõhki, kogu kraam ettevaatlikult välja (sest soolikaid ei taha ju keegi vigastada, et teatavat lehka vältida) ja ennustama. suvise põrna pealt küll ei ennustata, seega tulevase ilma kohta ma teile teateid ei oska anda. küll aga saan öelda, et põrn oli suur, kopsud kuidagi liiga roosad, neerud suured ja süda väike, rasva peaaegu nii suure looma kohta polnudki. maks oli maitsev, nagu alati (ämm praeb seda kohe värskelt ja mõned julgemad söövad tüki tooreltki...)
Herr Abikaasa lõi sea pooleks ja sinna ta meist rippu jäi, nagu iga kord. tükeldatakse ja külmkapi kolitakse liha juba järgmisel päeval. kui on soe aeg, siis kaetakse liha jahtumise ajaks linaga, et porikaid eemale hoida. 
ongi kõik! meie viimane siga. sest katk pidi ~10 aastat säilima. seega ei tasu riskida. küll aga on saadaval hulganisti Mardi-Hansu mahemune :) äi nendega majandab ja nüüd, kui ruumi üle, siis tõenäoliselt soetatakse veel sulelisi juurde.
ah et kus lapsed sel ajal on? esimese osa ajal oma toas peidus, telekas taustaks mängimas. edasi juba vaatavad pealt. ma ikka püüdsin neid varematel aastatel eemale hoida, aga kui on niiiii huvitav, mis ma siis ikka kätt ette panen - maalapsed. 

esmaspäev, 3. august 2015

AHHAAs

elekter
käisime Ahhaa teaduskeskuses. jummala äge koht! jõudsime 11-paiku ja lahkusime tiba enne viite. soovitame!! pikka juttu pole mõtet vast teha, seal peab ise avastama.
ainuke aga mu meelest oli planetaarium. oleks võinud parem kvaliteet olla ja huvitavam kava.
meie pere lemmik oli kindlalt see atribuut, millel end üles vinnata saab. K-d tegid oma 100 tiiru sellel :D


teadusteatris võeti K-d loomulikult katsejänesteks (testivad parasjagu,
kuidas heli vees helihargiga liigub ehk siis vesi pritsib võngete tõttu näkku)

hiiglaste hommikusöök ehk nii tundub väikelapsele maailm

kapslis (see pöörleb otseloomulikult)

Elu saalis oli igast lahedat kraami, korallid minu lemmikud :) tibud ja veemängud
ja liiv ja heli ja kõversaal jms. oli ka loomulikult!!