Lilypie Fourth Birthday tickers

Lilypie Kids Birthday tickers
Kuvatud on postitused sildiga oli üks tore päev. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga oli üks tore päev. Kuva kõik postitused

laupäev, 24. veebruar 2018

Eesti 100!!

Kallis Eesti!
PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!!
100 aastat, milles vabad oleme olnu vaid vähem kui poole... Paneb mõtlema - eile õhtul, kui Pärnus oli ausamba avamine ja suur rahvapidu, olid platsid rahvast täis, täna hommikul, kui heisati samas kohas -17 kraadises karges imelises hommikus lippu, oli kohal vaid kümnendik eilsest rahvahulgast... Mõtlema paneb, just seetõttu, et kui reaalselt on meie Eestimaad vaja kaitsta, siis kas on kaitsjaid? Või peidavad inimesed end (veel)soojadesse tubadesse, pakivad kiiruga kohvreid või kummardavad kuulekalt uue võimu ees? Jah, oli külm, oli vara, igaühel on mingi vabandus. Aga siis ei ole ei külm ega vara, kui oma kodumaa sünnipäeval sõita kolonnis naabervabariiki viina järgi?? Ei kiida ka mina praegust päevapoliitikat, kohe üldse mitte. Alkohol jätab mind isiklikult külmaks, on palju asju, mis meie riigis on nii-nii valesti, et süda murdub tuhandeks väikeseks tükiks mitu korda päevas, kui tööpäeva jooksul inimeste lugusid kuuled, kuid see ei tekita minus soovi hüpata autosse ja Lätti sõita. Häbi on inimeste pärast. Ei usu mina, et see on protest, see on ikka rohkem lauslollus ja ülbus. Mine sõida parem maale vanaema juurde, kes sind niiväga ootab, aita tal tuua tuppa puud ja vii midagi head-paremat külakostiks, ära sõida Lätti! Mõtle, kuidas saad olla kasulik om riigile ja luua lisandväärtust oma kogukonnale, mitte lihtsalt olla ja kiruda. Riik see oleme ju meie ja meie riik on meie nägu. Mina tahan olla selle helge, karge ja isamaalise riigi nägu, kes mulle täna hommikul lipuheiskamisel vastu vaatas! 
Elagu meie Eestimaa!!!

neljapäev, 27. juuli 2017

rannapäev

pean siin ka ära märkima, et 26.07. juhtus selline ime, et oli täiesti legaalne rannailm - soe, vähe pilvi (kahjuks ei saa kirjutada pilvitu), väike tuuleke ja talutav merevee temperatuur* (talutav algab sellest hetkest, kui kastad end vette, kargad kiljatades püsti, aga hetk hiljem jõuad arusaamale, et täitsa mõnus ja siis hulbid tükk aega). 
kuna meil on kaasas hunnik arbuusi ja lastel ka madratsid, siis 2,5 h möödus linnutiivul. ei mingit juttu teemal tahaks jäätist ega kellegi poolt piuksugi, et lähme ära. nii hea, kui harva saab, eksole :P
pärast muidugi Herr Abikaasa pidi tõdema, et jutt, nagu päikesekaitsekreem on nõrkadele, ei päde ja pidime talle hunnikute kaupa jahutavat geeli määrima. 
aga ikkagi, päike, meri - jehuu!! tahaks veel :)
millegipärast mulle päike eile külge ei hakanud, sest kreemi ma ka ei pannud, aga nahk võibolla õrnalt õhetas. ma käisin vahepeal 2 x ujumas, äkki sellepärast?
loodan siiralt, et mõni selline rannapäev on veel sellel suvel meile varuks. võiks ju olla.

*mittetalutava vee kogemus on meil ka sellest suvest - läksime meie enam-vähem ilmaga randa, puhkus või nii. no heaküll, päike oli, meri oli ja TUUL oli ka :( issand, milline tuul, jäätis oli igatahes koos suurema koguse liivaga ja tõesõna, mul ei kukkunud see vahepeal maha... istusime siis kangelaslikult liival, sest noh, päike ja värki, lapsed käisid elevandist alla laskmas ja tulid lõdisedes tagasi. ega ma neid ei uskunud, sest K-d ju teada-tuntud külmavaresed. läksin siis ise ka asja uurima ja tõesõna, see vesi oli jäine - uhh! kastsin sisse ja jooksin kaldale. ujumine või asi :/
pesakond külmetamas Pärnu rannas, eilsega pole siin miskit pistmist

kolmapäev, 1. veebruar 2017

kui juba siis juba

viimasel ajal olen kuidagi tantsu-võimlemise lainel olnud, jätkame ;)
Jõuluvana, tore mees, tõi meile ka sel aastal balletipiletid. ju ta siis teadis, et eelmisel aastal Estonias nähtud "Pähklipureja" jättis meile kõigile kustumatu mulje ja on vaja lisa. seekord siis käisime vaatamas "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi". mulle meeldis eelmise aasta tükk rohkem, sest seal on palju rohkem erinevaid balletitantse näha. lastele ja Herr Abikaasale meeldis enam selle aasta etendus, sest see oli naljakam ja lugu oli parem. no heaküll, vahva oli ta küll. lihtsalt balleti mõttes on see Pähklipureja ikka super esimeseks kogemuseks balletimaailmas.
minu enda esimene nähtud ballett oli 6. klassis, kui klassijuhataja organiseeris terve klassitäie teismelisi Tallinnas Estoniasse "Luikede Järve" vaatama. see oli juba midagi! Kaie Kõrb tantsis. mina olin lummatud, isegi poisid vaatasid huviga. no kui esimesed sukkpükste-naljad välja jätta...
ja nüüd hiljaaegu nägin kuulutust, et Pärnusse on balletigalaga tulemas Peterburi teater. ega pikalt ei mõelnud, valisin välja head kohad neljale. ma olin täiesti kindel, et lastele pakub see huvi. ja tõesti-tõesti, eile oli see päev, kus sai nautida suurepäraseid etteasteid ja imelisi kleite! tõdesin imestusega, et minu lemmik on hoopiski kaasaegne ballett. Herr Abikaasa oli samal arvamusel kusjuures. on ikka hea vaadata küll, kui esinevad inimesed, kelle jaoks on balletti elu - tase oli võrratu! galal juhtus olema ka tüdrukute võimlemistreener ja oh kus neil oli siis pärast muljetamist :)
imelik oli aga see, et saal ei olnud päris täis. nojah, fono pealt tulev muusika pole päris see, aga tantsijad on ju ikkagi super! publikuks oli valdavalt vanemad daamid, mõne erandiga. näiteks olid paar isikut arvanud, et 2-3-aastasega on jummala normaalne tulla balletti vaatama... aru ma ei või. ütleme nii, et kontserdimaja töötajatel oli tükk tegemist, et teiseks pooleks need kodanikud koju saata. loomulikult on oluline last kultuuriliselt harida, aga seda siis lasteetendustel ja päevasel ajal. või ei?
all-in-all, ballett on imeline.
järgmiseks eesmärgiks ooper (Herr Abikaasa soovil. millegipärast ma arvan, et tal pole õrna aimu ka, mida ta soovib. seda pole ikka teps mitte lihtne kuulata-vaadata). kogemuse mõttes kindlasti huvitav.


kolmapäev, 14. detsember 2016

kuidas me kuusepuud otsisime

jõulud on kohe-kohe käes. me oleme igal aastal kuuse tuppa toonud. oleme seda otsinud maalt enda metsast, koduümbruse RMK metsast, üksaasta isegi vist Selveri eest ühelt müüjalt (tervislikel põhjustel). eelmisel nädalavahetusel arutasime, mida oma päevaga ette võtta (sest imelikul kombel oli täiesti plaanivaba laupäev!) ja jõudsime järeldusele, et ühtegi vaba nädalavahetuse päeva enne jõululaupäeva enam ei tule, kus kuusepuud otsida saaks. 
mõeldud-mõeldud. kuna ilm oli oivaline, siis poolt päeva autos istuda mitte ei tahtnud, et maale kuuse järele sõita. uurisime RMK kuuseäpist, kust sel aasta puud võtta võib ja leidsime, et mingi kilomeeter kodust on täitsa olemas :) ega's midagi, tõmbasime vammused selga ja talvine jalutuskäik kahutanud metsa võis alata - nii tore! mul oligi hommikul selline matka-tunne. 
matk sai aus, sest kuigi esimene raiesmik algas tõesti 1 km kodust, siis esimesed normaalse tihedusega kuused jäid silma mingi 2-3 km kõmpimise järgselt. õnneks kõik olid värskest õhust vaimustuses ja mööda lanke siia-sinna tuuseldamine sobis kõigile. eriti rõõmsaks tegi asjaolu, et leidsime läbi aegade kõike tihedama kuuse, mis meil olnud on :) nüüd jäi see vaid üle koju lohistada. peitsime oma varanduse puude varju, jalutasime need 2-3 km tagasi koju ja ajasime autole hääled sisse - kuusk sai toreda kojusõidu. nüüd istub teine kuuris veeämbris ja ootab tuppasaamist. reedel vast saab ka. 
ehted tegime sama päeva õhtul valmis, eelnevatel aastatel lastega valmistatud kaunistustega sobivad päris kenasti, ma loodan. 

teisipäev, 11. oktoober 2016

3in1 sünnipäev

ei juhtu just iga aasta, et kolmekuuste vahedega sündinud inimesed koos sünnipäeva pidada saavad. seekord aga just nii oli, sest noh - elu! eks me proovisime varem ka, aga ikka jäi kellegi laps palavikku vms. ütleme nii, et lõpp hea, kõik hea, sest eelmisel pühapäeval kokku pandud sünnipäev oli tegelikult väga mõnus! sai rahulikult juttu ajada, vajadusel beebindada ja end mugavalt tunda.
kuidagi on kohe nii juhtunud, et minu juures on hea kokku saada. ma millegipärast arvan, et varsti see dünaamika muutub, kui L&K maja valmis saab ;) aga seniks meie pool.
kuna me kõik armastame hästi (ja liiga palju) süüa, siis mõtlesime menüüle ikka kohe mitu päeva ette ;) otsustasime siis Aasia köögi kasuks. ei, me ei teinud seekord sushit :D mina panin hoopis jasmiiniriisi keema ja tegin juurde Tom Yum suppi. seda polnud ma varem teinud, ikka Toh Kha´d. jesver, kui hea see on! kasutasin valmispastat, sest noh, hea mugav ja meie kui võhikute jaoks originaalile piisavalt lähedane! ega meie ju tea, kuidas see roog Tais või Singapuris maitseb, eksole :P igatahes supp+kirsikana+mingi hea sigaliha+kook oli selline kombo, et mul oli pärast päriselt vist toidu-kooma... 
ikkagi, väga tore oli!!

kui sellele veel lisada, et reedel käisin ma ühe teise sõbrantsi sünnipäeval Eesti Parimas Restoranis Piparmünt ning laupäeval teatris, siis võib nädalavahetuse vägagi kordaläinuks lugeda.

esmaspäev, 10. oktoober 2016

päris oma pidu

ükskord suvel, nii umbes augusti alguses tulid lapsed jutuga, et nendel vaja pidu teha, pidžaamapidu või nii. ma vaatasin neid suurte-suurte silmadega ja küsisin, et inimesed, mismoodi te seda täpsemalt praegu ette kujutate? küsimus oli siiras ja kantud kontekstist, sest meil oli siis remont täies hoos ja igas võimaliks (ja võimatus) nurgas oli mingi kott mingite asjadega + elutoas 4 diivanit, mille vahel me isegi hästi laveeritud ei saanud, külalistest rääkimata...
veeretasime siis seda mõtet nii- ja naapidi, kuniks jõudsime kompromissini, et pidu tuleb, aga tiba hiljem. peamine argument, miks pidu vaja oli, oli igatsus mõndade lasteaiakaaslaste järele. loomulik ka, sest kui sa oled harjunud kellegagi iga päev aastast-aastasse koos olema, siis on veider, kui ühtäkki enam ei trehvagi. leppisime siis kokku, et teeme peo septembris, kui saab kutsuda ka mõned uued koolisõbrad. mõeldud-tehtud!
niisiis, said kokku 12 sõpra, trall ja möll kestis ikka mitu head tundi. mina jõudsin järeldusele, et nii palju tüdrukuid korraga on ikka raske ära hallata - inimesed on ju ikka nii erinevad ja temperament on mõnel oi-oi kui vägev. kõik läks tegelikult hästi: tegime liikumismänge ja võistlusi, vahepeal oli õuetiir batuudi, jänesepaitamise ja vahukommidega ning siis jällegi disko ikka päris pimedas toas vilkuvate tulede ja Getter Jaani-Koit Toome lauludega :D kella kümne paiku oli rahu majas ja sai ööbijad madratsitele paigutada. ega me kõiki ööbima ei jätnud, ikka paar kallimat lasteaiakaaslast. emad veel muretsesid, et kuidas ja äkki tuleb nukrameelsus vms., aga ei, kella 23-ks olid kõik kustunud ja võisime peoõhtu kordaläinuks lugeda :)
ma ei tea, kas kirjutada, et kordame, aga küllap vist ;) ehk tiba väiksema ja tuttavama seltskonnaga :P

neljapäev, 1. september 2016

Koolilapsed!!

Mai Kooli kelluke helises 1A klassile :):)
Toredat, huvitavat ja head kooliteed, mu kallid tütred!!



neljapäev, 28. juuli 2016

suves on asju

puhkuse algus
kui suvi, siis suvi. kui puhkus, siis puhkus. blogi ka puhkas ;) mina siiski ainult 2 nädalat... väga väheks jäi. jõudsin järeldusele, et ilma Herr Abikaasata ei ole üldse tore puhata, sest ma lihtsalt ei oska üksi midagi ette võtta. kõik on nagu ooterežiimil... kuna sel suvel tal puhkust ei tule, siis vast oligi hea, et mul ka rohkem polnud. lugesin paar raamatut läbi, sõin vaarikaid ja lihtsalt olin. seda oli ka vaja :) 
pingviinid on äraütlemata ropud loomad...
aga siiski-siiski, jõudsime teha tiiru Riiga ja Salacgriva lähedal Veczemu mereäärsetesse liivakoobastesse. see oli selles mõttes üks tore väljasõit, et kiiret polnud kuhugile - jäime ööseks Riiga. 
esimese päeva kavas oli loomulikult loomaaed kaelkirjakute ja pingviinidega!, kes suveks sinna suvitama olid tulnud. siis otsisime üles kesklinnas hotelli (kus toimus pulm koos kõvemat sorti peoga) ja tegime vanalinnale suure tiiru peale. nõme küll, aga linnas sõime õhtusöögiks pitsat, mis oli elu parim valik. nii et kui Riia raekoja platsile satute, siis pitsakoht on hea valik! 
Riia teletornis (aknad nii määrdunud, nagu pilve sees oleks olnud)
kogu selle jalutuskäigu võttis telefon pärast kokku kui 7 km, millele lisandus loomaaia külastus  ~3 km :) ütleme nii, et olime täitsa kutud ja nii hea oli pärast punast veini end magama sättida, mitte koju kimada. kulgesime hoopis järgmine päev  esiti Teletorni otsa ja siis vaikselt tagasi. sain Heelide varu täiendada ja uurisime Osoonis näidatud mereranda tekkinud liivakoopaid, sõime kohalikku toitu ja korjasime kive. 
koopas
kui neid koopaid otsima minna, siis kindlasti tuleks mööda sõita teeäärsest viidast, mis näitav Veczemju Klintis. see viib otse kämpingusse, mis on tasuline ja koobasteni on mingi 5 km kõmpimist. jah, näeb kivist randa ja on muidu väga ilus, aga põhiatraktsioon jääb siiski hulka Riia poole. me plaanime veel sinna uudistama minna, sest väga-väga meeldis. aga noh, mul on mere ja tuule ja kividega mingi oma teema ;)
lastel möödus selle seadeldisel terve päev, superäge, nagu öeldi!!
ja et asi väga nutune puhkuse mõttes poleks, siis Herr Abikaasa uus tööandja korraldas väga vinks-vonks suvepäevad Kosmonautika Puhkekesuses. ma esiti kartsin tohutult, et võõrad inimesed ja palju jooki ja veider koht jne. tegelikkuses oli väga-väga tore, oli mõeldud nii lastele kui naistele, pakuti hääd sööki-jooki, mõnusaid mänge ja õhtul kontserti Rolf Roosaluga peaosas :) näha sai ka maalilist päikeseloojangut ja pimedas vägevat ilutulestikku. tolle päeva ja õhtu kokkuvõtteks julgen küll öelda, et mees sattus päris vahvasse kollektiivi ja tundub, et oma töötajaid hoitakse. 
nüüd on muidugi nii, et K-d on palju üksi, sest ma olen tagasi töölainel, aga praegu tundub, et saavad hakkama. augustis on õnneks mõned lõbustused plaanitud ja alati jääb tagavaraväljapääsuna võimalus, et kui väga igavaks elu kätte ära läheb, tulevad nad bussiga raamatukokku. eile ma nad sinna viisin ja ise seiklesid bussiga tagasi. tuli täitsa hästi välja ja ise oldi uhkusest lõhki minemas :)

neljapäev, 7. juuli 2016

meie jaanid

meil siin vahepeal oli Jaanipäev :) mingi 2 nädalat tagasi juba, püha jumal, kus ma vahepeal olnud olen? eee... ah jaa - tööl :( ütleme siis nii, et on paras aeg pühadest kirjutada.
























me olime minu ema-isa juures. ämm ja äi tulid ka ja oli selline mõnus kodune olemine. neil on seal ilus ja mõnus vaikne. isa pole suuremat sorti seltskonnainimene, aga tore, et kutsuti. tavaliselt oleme me rohkem meil. seekord siis sedamoodi. 



 

mängiti pilli, söögi oma suitsuahjus vastvalminud ahvenaid, grilliti ohjeldamatult liha (oi mul tuli seekord jälle nii hea marinaad!), seeni ja baklažaani ning loomulikult ka vahukomme. kes tahtis limpsis Läti õlut, kes ei, see mekkis hääd veini. 

tõmbasime peo alguses ikka päris lipu ka vimpli asemel masti.
tuli sai suht varakult süüdatud, sest mingi ööolengut kellelgi plaanis polnud. lubas ju nädalavahetuseks head rannailma.
rannas sai tõesti too laupäev käidud, mõnuletud tublisti, isegi veidi liiga kaua. mul on väga kahju, et seda rannailma ainult igas kuus korra on, võiks ikka tuba rohkem. eelmine laupäev näiteks oli juulikuu rannailm vist ära. loodan väga, et ehk tuleb veel. toopäev oli küll maru mõnus Valgerannas logeleda, tahaks veel!
enne Jaani sai suve avamise üritustel ka käidud. suvest oli asi väga kaugel tol õhtul. ma pole ammu niimoodi külmetanud. ehk järgmisel aastal on mõnusam.
üks pilt Hansapäevadest ka - käisime tüdrukutega kaarikusõidul. ikka nagu päris printsessid või nii. väga tore oli tegelikult, kogu see üritus. soovitame!

nüüd tuleb tükike puhkust, ehk saab lausa väljamaale või midagi ;) kui ei saa, siis ehk randa ikka saab. aga kui seda ka ei saa, siis mõne ilusa klõpsu :)
hääd suve!!

esmaspäev, 13. juuni 2016

maikuune Saaremaa

kuna meile eelmise aasta perereis saartele väga meeldis, siis nagu võimalus uuesti sülle sadas laste esinemise näol Saaremaal, võtsime sellest kohe kinni.
maikuu oli küll hullult tihe ja see ei olnud võistlus (osad näiteks viilisid just seetõttu, et see on lihtsalt esinemine), aga me siiski läksime (14.05.) ja see osutus nii ilusaks reisiks, et ise ka ei usu!
pakkusin kohe Herr Abikaasale välja, et jääme ööseks. otsisin meile toreda Pargimaja appartmendi ilusa olemisega. jäime super rahule ja soovitame soojalt. isegi minu kõrged standardid ei leidnud ühtki viga. see on saavutus, ma ütlen ;) hind oli ka hea. see oli juba puhtalt minu viga, et udupeent ahju tööle panna ei osanud, et hommikuöögiks soe ciabatta oleks olnud. tegime siis pannil. no ja kõigil oli oma tuba! täielik luksus, ma ütlen, sest tavahotellides on lastel selle raha eest heal juhul madrats või nari. meil oli magamistuba, elutuba köök ja vannitoas lõvijalgadel vann kah veel!
meie magamistuba Pargi appartmendis
romantiline köök udupeene pliidiga
pean muidugi ära märkima, et saarlased on nii isamaalised. programmi lõpus olid vist kõigil silmad vees, sest kui su ees võimleb ikka 100 noort ja lõpuks moodustub sini-mus-valge imelise muusika saatel, siis see läheb hinge! ja muidu ka oli nii vahva jälgida, kuidas saare isetegevuslased igaüks omal tasemel kogu hingest esinesid ja pärast külaliste (ehk meie ja veel mõne etteaste) esinemist nautisid. 
sellega oli meeleolu loodud ja võis Kuressaare peale minna. eks päev oli juba pikk olnud, seega suuri plaani ei teinud. mis sa tiba vihmase laupäeva õhtuga ikka teed, kui  kõigil on nälg? ikka sööma. tänu headele uutele sõpradele maandusime itaalia restos La Perla ja ütleme nii, et see oli parim söök, mida ma Saaremaal eales maitsnud olen (või kui aus olla, siis ka Pärnus või Tallinnas või kus iganes Eestis). oh miks, oh miks pole Pärnus itaalia restot? ah, keegi, palun!?! mõnusalt hubane oli seal ka. vein maitses hästi ja lastele leiti kohe tegevust. 
mida mina sõin? võtsime eelroaks mozarella lõigud balsamoco ja tomati ja oliivõliga, siis väikese krevetise kreemsupi ja mereandide pasta. maja vein sobis kõigega ideaalselt. magustoite ei maitsnud. Herr Abikaasa võttis tummise lambasupi ja pasta carbonara. mida lapsed sõid, ma ei mäleta, aga mängus olid kohapeal kanafileest valmistatud nagitsad. need olid head. mis kõrval oli, ei tule üldse praegu meelde. ju tühi pea + tühi kõht + hea vein mängivad siin oma rolli...
meie lapsed on üldse sellised, kelle jaoks on ilus oluline. näitkes hotelli puhul uurisid nad pikalt, et milline see ikka on ja kas on ilus. kui kohale jõudsime, siis silusid nad kardinaid ja ohkasid õndsalt diivanil, et nii ilus on. emasse ;)
Eurovisiooni ootamas :) :)
õhtu lõpetuseks vaatasime oma appartmendis veel Eurosiviooni. sõbrad telefonis kommenteerimas :) me ikka jõudsime lõpuni vaadata, lapsed, kes need kõikse kangemad vaatajad esiti olid, magasid juba 3. loo ajal :D
mina hoidsin Hollandile pöialt. Ukraina üldse ei meeldinud. aga show oli äge, kordame!
emme, võtame, nii ägedad!!!
ta sõi just mu kõrvarõnga ära...
järgmisel päeval ajasime end jalule ja hakkasime tagasi kulgema. plaanivabalt. või noh, plaanis oli tee peal nurmenukke korjata (see oli Karina kindel soov) ja Muhus jaanalinde ja kängurusid vaadata. need elukad seal on ikka pullid loomad! iga kord on vahva. 2 pikka roosat sulge tulid ka meiega kaasa... no ja siis saime viimase autona ilma ooteajata otse praamile. aaa, Liivalt sai pagarite käest jube hääd sooja Muhu leiba ka. praamil siis nosisime seda koos ürdivõiga (mine metsa, läheks praegu selle leiva ja või järele kohe sinna tagasi! nii hea oli!! ärge siis Liivalt teinekord leivata mööda sõitke, eks!)
kokkuvõttes väga mõnus ja vajalik pingelanguse nädalalõpp.
no mis vahid? ja kuhu mu õllepudel jäi, ah?
on ju sellise näoga isakänguru :P

tited kotis, missest et enam hästi ei mahu :) :)
roosa hiiglase puu, missest et sombune ilm

reede, 10. juuni 2016

Pärnumaa laste laulupäev

sõit pilvelaeval
21.05. toimus Kilingi-Nõmme laululaval Pärnumaa laste laulupidu "Sõit pilvelaeval". Liisi Koikson oli puha kohal ja esitas lastega oma lapsepõlvehitti :)

rongkäigus
issi on niiiiii kallis!!

























meie lapsed käisid koos lasteaiaga. kuna rühmas liiga paljud viisi ei pea, siis kohale tuli alla 10 lapse. sellest hoolimata oli väga tore päev, imeilus ilm ja vahva esimene laulupeo kogemus K-dele lauljatena. loodan väga, et 1.klassi lapsi võetakse sügisel ka mudilaskoori, millega koolinoorte laulupeole minnakse!
toimus ikka rongkäik ja puha. vantsisime lastega rongkäigu kaasa ja ütleme nii, et üks väike linnake võib ikka maru pikk olla ... ;) 
lauludevalik oli väga vahva, kõigile meeldis ja pealtvaatajad/kuulajad said mõnuga kaasa lõõritada. vat see oli üks vahva pidu!!

rahvuslik perepilt
(mul ausõna on rahvariideseelik seljas!)

I lõpetamine seljataga

K-d õpetajate Anneli, Birgiti ning Jaanikaga
meie peres on nüüdseks koolieelikud, ei ole enam lasteaialapsi!!
kuna vahepeal on olnud kõike liiga intensiivselt, siis panen nüüd kirja mõningaid mõtteid olnust.
lasteaia lõpupidu toimus 26.05.2016
pidu oli ilus. õpetajad olid pingutanud ja mõelnud päris palju eeskava peale (imestasin kohe). ilm oli kole -
külm ja tuuline. et just see 1 päev pidi selline olema, sellest on väga kahju, aga oli nagu oli. tort tuli massiivne, räägitakse, et olevat hää olnud. mõned endised kasvatajad olid kohal ja üks käis paar päeva enne lastele head kooliteed soovimas koos suuuuure kringliga.
oodati seda õhtupoolikut väga-väga! kui kõik kodused mängukaaslased on koolilapsed, siis on väga oluline olla enam mitte lasteaialaps vaid koolieelik. nüüd on see aeg käes :) :) 
Karita oli lõpupeol rõõmus ja särav, Karina seevastu tõsisem ja mõtlikum. eks silmist ole mõlemal näha, et tähtis päev.
uhke ja rõõmus Karita
mõtlik Karina
meie seltskond vesistas saalis sünkroonselt nutta, vahepeal pidin veel kõne ka pidama. kuidagiviisi läbi uduloori sain hakkama...
K-d harjutasin tordi ees juba koolilaste käehoiakut :D
tänapäeval vist ei ole kombeks lasteaia lõpu puhul lastele pidu korraldada. mäletan, et kui mina laps olin, siis oli küll pidu ja tort ja külalised. ma enda lastele ei tahtnud midagi vähemat. see on ju nende elu kõige tähtsam päev siiani, ikkagi. niisiis olidki mõned vahvad külalised ja suur õhkbatuut, millelt siis kogu õhtu  hüpati ja ennastunustavalt alla lasti. järgmine päev veel takkapihta :D ilus spetstellimusel valmistatud sefiiritort ei kaalunud kuidagi batuuti üles ;) pidu oli igati aus ja võime päeva õnnestunuks ning lasteaia lõpetatuks lugeda.
üks väike pildike sellest ka, mida meie rühm lasteaiale kinkis: 
trips-traps-trulli mängimise laud õues kasutamiseks. ütleme nii, et kogu orgunn ja teostus oli meie pere poolt, sest kellelgi polnud aega aidata (kuigi ma ikka mitmeid nädalaid varem uurisin elu). õnneks üks ema otsis kivikesed ja värvis need lõbusateks putukateks. puupaku valimine-saagimine-vedamine ja puidule pildi ja mängualuse põletamine oli kõik minu töö. 3 õhtut nikerdasin mitu-mitu tundi. vahepeal küll arvasin, et ega sest asja saa, sest ma lihtsalt ei jõua, aga valmis tegin! ise olen rahul :) Herr Abikaasa arvas, et tema poleks saanud valmis, sest selline peennikerdamine pole tema teema. mulle seevastu meeldib.
all-in-all oli meeldejääv päev.
ootame kooli!!

kolmapäev, 11. mai 2016

eurovišiuun

läks nagu läks, hea et niigi läks, eksole... Jüri poiss, oli muidu tubli, aga millegipärast tuli kohe ette kunagine 17-aastane Ines oma suurte hirvesilmadega samamoodi ülipüüdlikult oma laulu esitamas... Eesti Laulul oli ta palju vabam, kaameraga flirtis mõnusalt ja üldse... ma ikka mõtlen, et mõni kogenud artist võiks ikka meid esindada, kes teaks, mis tähendab laval olla ja rahvaga suhelda ning on oma elus mõned(sajad) kontserdid enne andnud ka ;)
töökaaslastega arutasime nüüd hommikul, et tegelikult peaks Tanel Padar uuesti tulema ja minema, sest temas on see miski, mida enamuses Eesti nooremates artistides puudub ja noh, olgem ausad, hääl on tal ju imeline!
õhtu ise oli see-eest väga tore, külas olid mõned armsad inimesed ja vein maitses hästi :) kordame!
mulle meeldisid kõige rohkem Hollandi ja Austria laulud, Venemaa show oli äge, eks näis, mis laupäeval saab, sest neljapäevast poolfinaali ma ilmselgelt ei viitsi jälgida :p



teisipäev, 10. mai 2016

emadepäev

ma võin käsi südamele pannes öelda, et tänavune emadepäev oli imeilus! juba ilm oli imeilus - päike säras ja lipp lehvis laisalt soojas tuules, bacopa avas oma valgeid õisi ja noor kirsipuu lükkas ka vähehaaval õienuppe lahti :)
minu jaoks on oluline, et kuhugi pole kiiret - saab rahulikult ärgata ja olukorda nautida. sel aastal oli lausa nii, et kui muu kallid tütred mind üles laulsid (ja mina heldimuspisarad laiali olin nühkinud), sõime Herr Abikaasa ja tütarde poolt valmistatud päris biskviitpõhjal maasikatorti (mis oli ikka väga hea!) ning vedelesime niisama kord võrk-, kord pesakiiges :) pesakiik on mu viimase aja leid ja ma olen sellega niiiiii rahul! tütred olid imetoredad, enamuse ajast, kui mina toimetasin, värvisid nad ennastunustavalt neid peeneid värviraamatuid, mis praegu nii popid on. Karina võttis suisa ette minu vanad Loomade Elu köited, otsis sealt Lindude Elust koolibride pildid ja värvis raamatu järgi paar tükki ära. see olevat väsitav ja täpne töö, nagu ta ise väitis, sest kalade jaoks auru enam ei jagunud. tegu oma tööst pildi ära ja lippas õue. vanaemadele meisterdasime tuulelaternad, need on nii vahvad! lihtne teha, aga vahvalt efektsed.
ahjaa - mulle tehti ikka soeng ka tähtpäeva puhuks või nii :)
õhtupoolikul tulid külla ka (vana)emad, katsin neile rahulikus tempos ilusa laua, isegi küünlad oli aega põlema panna ja pitslinik lauale :) võileivatort ja magus amps ka kõrvale ja pidusöök missugune :) 
enne jõudsin veel päevitada ka, sest ilm oli nii ilus, et seda ei saanud raisku lasta. avastasime K-dega, et batuut on väga hea koht päikese võtmiseks - tuul ei käi peale ja mõnusalt keha järgi on :P pruuniks veel ei saanud, aga ütleme nii, et kui tiba kauemaks vedelema oleks jäänud, oleks põletus garanteeritud olnud.
lastele oli päeva kirsiks tordil Endel Kellapi võit Sepo saates. ma ei teagi, kuidas nii juhtus, et seda saadet vaatama hakkasime, aga too Andersoni mängitud Kellap on ikka äge kuju küll! ma kahtlustan, et temast saab näitlejale samasugune satelliit nagu Margus Lepale Jorh Adiel Kiir :D


esmaspäev, 25. aprill 2016

uni ja edu

käisime siin nädalavahetusel jälle lastega võistlustel. seekord sõitsime koos ühe teise lapse emaga, sest noh, Herr Veteran oli pidusustel ja polnud kahe pooltühja autoga mõtet lõunasse uhada. 
räägitud sai nii mõndagi ja jutt liikus ka laste titeea peale, mis tekitab alati rääkijates palju mälestusi-emotsioone. jutuks tuli ka magamatus ja see, kuidas ette või järgi pole võimalik magada. aga on!! mina võin täiesti kindlalt öelda, et on võimalik järgi magada. kui sa ikka oled sisuliselt 1.5 a magamata olnud, siis suved, kui lapsed olid 3-4, magasin ma lihtsalt maha. Herr Abikaasal olid pikad puhkused suviti ja mina muudkui magasin ja magasin ja magasin. tõusin stabiilselt pool 12 või nii... ju siis ikka oli vaja. nüüd, näiteks, et ole enam ammu vaja ja praegu ei suuda nädalavahetustel ka kauem kui 9-ni magada. hullult tahaks, aga uni läheb ära :)
unest veel: seoses perekondliku koosseisu täiustumisega, olen täheldanud, et saame varem magama, kui siis, kui ma üksi õhtuti teleka ees passisin :) kuidagi on nii, et hiljemalt kell 23 oleme mõlemad kutud ja voodi tundub väga mõnus paik. kui ma üksi õhtuti olin, siis millegipärast tuiasin ikka poole ööni üleval ega mõistnud, miks ma hommikul NII väsinud ja vihane olen...
aga kui postituse algusesse tagasi tulla, siis Elva lahtistelt meistrivõistlustelt (mis toimusid Nõos ja mida korraldas spordiklubi Airi) tuli KULD hooaja parima punktisummaga - 13,85 (varem üle 13 pole olnud)!! väga ilus viis võistlushooajale punkt panna. isegi treener oli rahul :) oligi täiesti täiuslik päev alustades sellest, et kõik sujus ja lapsed olid koostööaltid ja lõpetades sellega, et meie omad esinesid esimestena ja sealt edasi ainult tunne, et nad tegid kõige paremini, ainult süvenes. mul oligi õigus! lõpmata uhke ja tänulik!! sel hooajal siis 5 võistlust, millest 2 kulda ja 1 hõbe. pole paha!