kahtlaselt hea päev

sirtsukesed on meil teadagi üliaktiivsed. meil on kett ammu maas, kui nemad ikka üleheli kiirusel ringi trallivad ja uusi tegevusi aina alustavad. ega ma nuriseda saa, kõik, mis ette võetakse, tehakse ära ka. ei ole õnneks nii, et hetkeks võetakse pliiats kätte ja juba tormatakse nukule süüa tegema. olen lugenud, et kui 3-aastane laps 5-10 minutit ühte tegevust teeb, on see ok. 

täna näiteks olime õhtul enne magamaminekut kodus 2 h. selle aja jooksul söödi ennastunustavalt ja kõikvõimalikku söögipoolist hävitavalt tubli veerandtund, siis sooviti värvida - mõlemad tegid 2 pilti umbes 10 minuti jooksul, pesid siis käed kenasti puhtaks ja tulid multasid vaatama. selleks kulus ~pool tundi, rohkem ei tahetud (ega eriti kunagi pole rohkemat soovit teleka ees istuda, siis peab ikka Pippi või Lotte eetris olema, kui tähelepanu rohkemaks jätkub). seejärel kraamiti välja paber ja pliiatsid, millega joonistati täitsa sõbralikult ka pool tunnikest. siis tuldi mind juba porgandpaljana otsima, et võiks pesema ja magama minna. enne üheksat oli vaikus. mis sa hing veel oskad tahta, eks :) 

ma pean siinkohal muidugi rõhutama, et selline päev on praegu haruldus omataoliste hulgas, kuna valdavalt on meie hommikud ja õhtud möödunud viimasel ajal riieldes. LA-s pidid nad enam-vähem võbralikud olema, aga omavahel kätšivad ikka. kätte on jõudnud totaalne keeldumise faas. see näeb välja nii: hommikul keeldutakse kategooriliselt pesemast, riietumast, LA-s kingadest, patsidest, õhtul LA-st äratulemast, nõutakse poodi kommi ostma minna ja oh seda hullumaja, mis minu "ei" peale lahti läheb. ausõna, te ei taha seda näha-kuulda. no ja sellest hetkest alates on nad terve õhtu vihased minu ja maailma peale. mina muidugi ka, sest ikka väga vastik on ainult mossis nägusid vaadata. miski pole küllalt hea, kõik minu soovitatu veab suunurgad kohemaid allapoole ja jonnipasunad üürgama. kas ma juba mainisin, et kõik see toimub põrandal väherdes :S viimasel ajal tundub mulle, et keegi on kogu aeg nurgas. nii hull see asi muidugi pole, aga tunduvalt rohkem, kui varem. ma olen ära proovinud kõik seletused ja lohutused ja tähelepanu kõrvale juhtumised, aga kui üks või kaks noort daami suvalise väikese asja peale (nagu nt. sukakate jalgapanemise soovitus nende ema poolt) jonnitoru täiest kõrist üürgama paneb ja needsamad sukakad laias kaares nurka lennutatakse, siis minu kannatus katkeb ka ja natuke tuleb nurgas oma tegude üle järele mõelda.

on nagu on, küll see ka kunagi üle läheb. tänane oli igatahes meeldiv erand :)

Seened on metsas!

Seened tõesti on metsas, aga see pole uudis. Eile olin kergelt üllatunud selle üle, et keset laani jas rabasid, kus me tavapäraselt ikka seeneretkedel käime, oli autosid rohkem kui seeni :( Kõik on netis tugevat eeltööd teinud ja RMK andmebaasi seenepaikade kohta usinasti kasutanud. Kuigi Pärnust on see koht ~40 km kaugusel ja küte kallis, on kohalesõitjaid küllaga. Oma korjatud seent on ikka hää suhu pista. Mäletan aegu, kus sealkandis ei käinud keegi, isa mul leidis selle täitsa kogemata ja kus siis sai korjatud - kõikvõimalikud anumad ja dressikad olid kuhjas seeni täis. Tänapäeva konkurentsi tingimustes nii hästi ei lähe. Aga see on sama hea jutt, kui Herr Abikaasa igal sügisel räägitav võiseente korjamise lugu, kus temal oli terve metsaalune kollane ja 5-minutiga korjatud suured kotitäied seeni. olevat südame lihtsalt kõvaks teinud ja metsast ära tulnud, sest niipaljuga polevat miskit peale hakata. isiklikult olen sealkandis kohanud paari-kolme võiseent, kui sedagi. aga legend on vägev.

Igatahes olid asjalood nii, et kui leidsime ühe vaba sihi, kuhu auto parkida ja siis tükk aega värske õhu vanne võtsime, siis leidsime paar lapikest, kuhu teiste seenesõprade jalg polnud astunud. siis sai ühe jutiga pool ämbrit täis korjata :) oleks veel täitsa puutumatu mets olnud, siis poleks küll ära jõudnud korjata.

Käisin tagasiteel oma kase- ja tõmmuriisika koha ka läbi, aga kuidagi hõre oli see kübarate saaks... ei olnud nagu eest ära korjatud ka. lihtsalt ootasin tavapärast laadungit, aga sain vast 15 seent. need olid see-eest igati esinduslikud kasvõi seeneraamatu kaanele ülespildistamiseks. 

noored daamis korjasid uhkelt oma väikesed ämbrid täis, hiljem korrektuure tehes leidus ka paar söögiseent. nautisid seda metsa-elu umbes tunni, siis kügelesid autos edasi. eks me veidi lõunaunne sisse sõitsime, ju seetõttu samblavaibal vudimisest ka villand sai. muidu olid igati asjalikud, oskavad kenasti jala ette vaadata, et mitte pidevalt pikali käia :)

 Ühest ämbrist seentest sai eile õhtuks:

• klassikaline seenekaste hapukurgi ja praelihaga (mehe eritellimus)
• seenesnitslid (ise mõtlesin käigu pealt välja, kuna suuri riisikaid oli kahju tükeldada)
• seenepirukas (minu firmaroog teatud seltskonnale)
• kotike minimänniriisikaid küüslauguga külma (et talvel hää nt. pasta sisse poetada oleks)

 

töömõtted ei püsi üldse peas

viimastel nädalatel olen pidanud end lausa füüsiliselt sundima tööd tegema. mõtted lähevad kogu aeg rändama, seega on keskendumisvõime null. ühesõnaga paberikuhjad laual ei vähene kuidagi :( puhkus aga läheneb ning Jaanpäevaks peab plats puhas olema, sest tegemata töödega ei saa puhkama minna. soovitusi? 

tahaks juba väga puhata ja mängida. täiskohaga töötamine on ikka julm, eriti pärast 3-aastast kodus "mõnulemist." kodus ringi vaadates karjub kõik abikäe järele. midagi hullu just pole, aga rahulikku aega on vaja, et kõik normaalselt ära sättida ja põhjalikult koristada. aga pärast tööpäeva lihtsalt ei ole sellist energiat, et midagi suurt ette võtta. K-d soovivad ka enamus õhtuid väljas veeta, nii et toas käin pärast tööpäeva kiirelt riideid vahetamas ja pärast söömas-pesemas. edasi kukun jalalt unemaailma. 

nii et puhkus, palun tule juba! ja ületöötand aju, palun pea veel natuke vastu ja teeme koostööd, eks!

meie enda talgupäev(ad)

05.05. küll kuskil ametlikult talgutel ei käinud, aga monteerisime kokku metallraamil 3-kohalise kiige, mille hea töökaaslane meie perele kinkis :) Suured ja südamlikud tänud Signele ja tema perele siinkohal! Too kaadervärk on küll juba üle 15 aasta vana, aga ega's metall nii kiirelt pudedaks muutu - ikka mitu põlvkonda lapsi saab sellest rõõmu tunda. sättisime aga uued nöörid külge, saagisime värsked kiiguplated välja, veidi lihvimist-värvimist ja valmis ta oligi :) uued omanikud sillas, meie rõõmsad nende kilkeid kuuldes. kiigukompleks ise läks püsti vanavanemate juurde Reidu. 

                                   Õnneseened uut kiiku nautimas. Telefoniga tehtud foto pole suurem asi, aga siiski.                                Taamal näha suured oksavaalud, mis vist kah talguid vajavad (isa oli üliusin ühesõnaga)

talgulainel jätkates läks suurem osa perekonnast täna teiselepoole maale vanavanemaid kaema (loe: ohjeldamatult pannkooke vitsutama ja kudusid toitma), herr Abikaasa võttis nõuks küttepuude varude täiendamise ja suundus saega metsa. hilja peale on see toiming küll sel aastal jäänud, aga ehk saab täna tugeva tööpäeva teha. meil veel muide ei saja, hommikul siras lausa suur päikeseketas taevas. mina siin tegin mõned tellimustööd ja kodu sai Anthea Turneri pilguga üle vaadatud (mul oleks muuseas tõesti korve juurde vaja, millest hoiustamist vajavad asjad ära panna). nüüd jääb veel see igipõline söögitegemise mure. aga selleni on hea mitu tundi aega, kuniks näljased maalt jõuavad, nii et naudin siin pühapäeva. üks chardonnay ootab jauhtuses, peaks midagi selle ümber komponeerima...

ja ta lõppes siiski! (see jõletu talv ma mõtlen)

ilmade paranemisega on tugevnenud soov tegutseda. viimasel ajal olen (oleme):

• käinud lasteaia talgupäeval, kus kraapisin maha terve seinatäie vana krohvi (õigupoolest küll tagusin kõigest väest haamriga, et see soostuks seinast lahkuma). ega midagi suurepärast sellest veel välja tulnud, aga vähemalt on kõik liivakastid ääreni uut liiva täis ja aknad puhtad. ah jaa, rühma vaibad vedasin ka välja ja kloppisin ära :)
• töörahva püha hommik sai tegusalt aknaid pestes sisustatud
• lillepotis uhkeldavad nüüd laste valitud kollase-lillakirjud võõrasemad (ma ise oleks küll punakad võtnud, aga noorte daamide soove ei saa ju eirata)
• teinud esimese grilli (ei kõrbenudki ära. kui, siis Karina näpud hästi õrnalt, aga loodetavasti on tal pikaks ajaks nüüd teada, et kuuma vastu käsi panna ei tohi)
• tehtud imehäid ahju-küüslaugukartuleid
• käinud Valgerannas, möllatud, merevaadet nautitud ja kohatud tuhandet hane golfiväljakul päikest võtmas
• vaadatud ja imestatud, kuivõrd vahvad on 3-aastased lapsed 

edit mälupeetuse tõttu 1 päev hiljem:

• 1.mail kuuldud esimene midli-madli-kudli-kadli ehk nähtud esimesi pääsukesi!

sõbrapäevaks hiir

isege põhimõtteliselt ei ole see hea mõte. või noh, kuidas kellelegi. see elukas tuli vist juustu lõhna peale, mida ma parasjagu veini kõrvale lahti lõikasin. krabistas väga aktiivselt küproki taga köögiseina sees. ju vaene loom on näljane. läbi ta ennast närinud veel pole, aga kaua seda väikest auku kipsi ikka närib, eks. iseenesest ma ei imesta, et loomake meie ühiskoridori saanud on - vana puituks, mis iseenesest on terve ja töötab ega näe isegi kole välja, aga selle sulgemiseks peab nippe teadma. postiljon ei tea neid mitte, ega ka külalised. ju too näriline oma võimalust nähes sealt sisse lipsaski. kopsisin vastu seina - jäi vait, ära ei vudinud. eks siis varsti kuuleme (halevam juhul näeme), kui ta korterisse sisse saab :S

vein oli muidu 2005.a. Merlot, väga-väga hea oli, üks parimaid, pean ütlema. eile sain nt. poes mingi liiga värske veini degusteerimise eest kauni roosi ja südamekujulise šokolaadi, sõbrapäeva puhul või nii :) tore üllatus oli. kui leti taga veini jagavale daamile mõne veini-spetsiifilise termini pillasin, läksid ta silmad ikka väga suureks. eelkirjutatust lähtudes pean kurbusega tõdema, et eestlased vist ikka ei joo veini või kui, siis suvaliselt. minu meelest on see väga meeldiv teadus (kui ma võin nii öelda). soovitan soojalt! 

sõbrapäeva puhul tegin oma kallitele hommikueineks väikesed südamekujulised võileivatordikesed ja kohupiimakorvikesed. kahju oli ainult sellest, et ise pidin varakult tööle minema ja nendega päeva veeta ei saanud. õhtul üllatati mind kena õhtusöögi ja lilledega. küll nad on ikka armsad!!!

ja kõik mu sõbrad - päris- ja virtuaalsed - kena sõbrapäeva! minu sõbrad on mulle olulised, iga päev!