ei hiirt ega harakat

mõnikord tulevad mul ikka vahvad ideed. näiteks ükspäev, õigemini õhtu, otsusasin mehega jahile kaasa minna. pean kohe algatuseks ütlema, et jaht oli tulutu looma koha pealt, aga jalutamine värskes metsaõhus on ju ka midagi väärt. seda jalutamist oli nii umbes 5 km. sel õhtul ei olnud ühtki looma näha, kogu mets oli vaikne, isegi linnud ei laulnud. veider mu meelest. kogu mu mehe suguvõsa väänles naerukrampides, kui kuulsid, et ma lähen kaasa. minu omad tegid sama, kui pärast rääkisime. mees see-eest oli nagu suht rahul ja ei saanud aru, miks kõik endast nii väljusid. meil oli koos tore ja see on peamine.

üleeile õhtul käisime aga uuesti ja seekord lubas juba rohkem. kohe metsa jõudes nägime põllul kitse, mida mu teine pool jahtima asus. hiilis teistpoole põldu ja kohtas seal veel üht. jama oli aga selles, et kõrval metsatukas tundis sokk meie lõhna ja röögatas nii, et ma suht ehmusin. ka kitsed ehmusid mu meelest ja panid jooksu. emaseid ei tohi ju lasta praegu, sest neil võivad talled olla ja rohu seest ei ole neid näha. sokud aga on paremini peidus. see soku häälitsus oli ikka võimas. ma pole ju selliseid asju varem kuulnud. veri hakkas kiiremini pumpama ja adrenaliin lahmas täiega. oleks ta ise kinni püüdnud hea meelega. mees rääkis pärast, et see oli noor loom, selline katkise plaadi hääl oli alles. pärast kuulsime veel, kuidas ema poegi piiksudes kutsus. ja siis teisest metsast kuuldus vanema soku häälitsusi. ah et kuidas see hääl kõlab? no ma ei oska seda järele teha, no põhimõtteliselt on see "bööh!", noorem tegi sarnast häält, aga algul tundus, nagu suurel kaslasel oleks midagi kurku läinud ja ta teeb köhimise ja urisemise vahepealset häält lühidalt.
hommikul tahtsime veel minna, aga udust sein oli ees, mida sa seal jahid või leiad...
nüüd läks mu jahimees uuesti metsa, mina jäin kodu valvama.
tegelt on tore nii mööda metsi kahlata. abikaasa arvas lausa, et ma võiksin püssi- ja jahiloa teha endale ka. arvan, et las olla, mulle meeldib niisama ka ringi vaadata ja kadaka taga kükitada, kui laskmiseks läheb. lasta ei taha.

metsmaasikamoos külma lehmapiima ja pannkookidega oli ka sel õhtul menüüs :) ise korjaline ja küpsetasime.

mõni klõps ka

lennuvõimetu varganäoga

Ruu, känguru

murumängud - võidu äärel

lõkkeõhtu Saaremaal

Kabli jaanituli

varbad merevees

puhkuse ajal peaks aeg aeglasem olema, eks? praegu küll veel tunda ei ole ja ega ei hakka ka aeg tagurpidi minema vist. Muhus Üügu pangal on mul iga kord selline "aeg on aeglasem" tunne, aga mujal ei saa sellest aru kahjuks. tegevust on olnud küllaga, väike ülevaade vast.

no näiteks käisime Lätis - Araiži järveküla kaemas ja Turaida kindlust ja natuke Alfas Riia alguses poes ka. selline ühepäevane kiirkülastus naabrite juurde, selline mälu värskendav ja sõpradega aega veetev. järveküla oli küll muljetavaldav. selle kirjapildi eest ma muidugi ei vastuta, aga nii see umbes kõlas. ühesõnaga muinasajal mõtlesid külaelanikud, et loomad ja naabrid ei ole väga sõbralikud, peaks turvalisemasse kohta kolima. nii nad siis ehitasid parve peale majad ja ulpisid sellega kaldast kaugemale. eelmisel sajandil hakati järves olevat saart kaevama ja välja tuli hulk majakesi (üle 100), mis kunagi oli põhja läinud. sellest siis tekkiski saar. lätlased võtsid kohe härjal sarvist ja taastasid need ligilähedasel kujul, et tänapäeva inimesel ka arusaam tekiks, kuidas seal elu käis. soovitan soojalt vaatama minna.

ja siis veel olime nädalavahetusel Saaremaa peal. Muhumaa jaanalinnud ja kängurud on endiselt väga armsad. nad tahtsid isegi mul pluusi seljast süüa ja kõrvarõngaid näksata. seal on see päris känguru ka - see suur noh! magas rahulikult koivad siruli, kuni peremees ta maast lahti ajas. tegi siis eeskujulikult külalistele mõned hüpped ja keeras jälle külili :P
saarlaste seltskonnas on ikka väga lahe olla. nende keel on super! ma nautisin iga hetke, kui nad oma murrakut panid. kena keel on! see hakkaks mulle jube kiirelt külge, kui seal veidi elada saaks. on kohe sellised muhedad tegelased, kes jutustavad, kuidas paelussi kõhust välja saada või hirve püüda. nalja nabani :D ega koduõlu ka sellele vähe kaasa ei aita... eriti teistmoodi on see, kuidas neil puudub selline reserveeritus, nagu mandri inimestel on. kui on murumängud, siis ikka kõik tahavad mängida ja sundida pole üldse vaja. ja elu on saarel vilgas. mitte küll niiväga, kui Pärnus (kõik need kuramuse puhkajad on meie linna jälle üles leidnud ja autosid on kaugelt liiga palju).

homme, muide, on meil abikaasaga 2. pulma-aastapäev, mida läheme tähistama lõuna-eestisse.

p.s. mu mees on vahel ikka täielik romantik, kohe silma võttis märjaks mul.

räägiks jalgpallijuttu ka. ma olen tegelt hull jalkahuviline. sel aastal on mõjuvatel põhjustel (mingi kohustuslik oleng oli) nägemata jäänud täpselt 1 mäng. ja mingi üli ühepoolse mängu pealt läksin magama ära. aga veerandfinaalid on suutnud mu niigi õrna närvikavasse veel mõned augud tekitada... uskumatu ikka, milliseks tase on keritud! ikka lisaaeg ja penaltid. jube ma ütlen.
tegelt olen ma Prantsusmaa-usku, aga see viimasel ajal millegipärast ei toida :( ega ma saan aru küll, e t jube igav oleks, kui üks maa võidaks nii EM-i kui MM-i. seda nad ju alles tegid. siis oli pidu meie õuel. seekord siis teistmoodi.
saksamaa finaali jõudmise üle on mul hea meel. kahju muidugi, et türgi ei suutnud veel kord türgit teha. mul on uus lemmik ka - Sigatiiger - sakslane, pärisnimega Bastian Schweinsteiger, kõlab ju tõlkes kui sigatiiger! selline blond pallivõlur, tigeda näoga, samas jube kiire ja peatamatu. selline ülbe ja kõigist läbi minev. kui on vaja, lükkab teised lihtsalt kõrvale, vabalt ka punase kaardiga, aga värav jääb puhtaks. ja kuidas ta ise väravaid lööb - tõeline maiuspala!
nüüd siis tuleb pühapäeva oodata, sest hispaania ja saksamaa mängivad täiesti erinevat jalgpalli. saab põnev olema.
ühte ma ütlen veel, kui see Ronaldo kavatseb veel palju mängimise asemel käsi laiutada ja pidevalt pikali olla, siis tema aktsiad langevad kolinal, sest olulistes kohtumistel pinge all poisike põrub haledalt iga kord. aga mida teha mängijaga, kes isegi penalti ära ei löö? õige! mitte midagi ;)

your city style match is Chicago

Just because it's the windy city doesn't mean it's not sunny. And like Chicago, you're a warm and welcoming person who's sincere and down-to-earth. You're a great friend who has both feet on the ground and a steady grip on reality.

Like your city style match, you've got a lot going for you — smarts, sweetness, and, of course, good taste. Lucky for you, Chicago's got plenty to keep you busy and delight your senses, from blues clubs to great restaurants to the Magnificent Mile to Oprah. So pack your bags. Your sensible and sweet style has found its perfect match!

testi aeg oli jälle :) teha võiksid Klari ja Helbe

laintekohin ja linnulaul juba paistavad

mida teha siis, kui tööd teha enam ei taha/ei saa/ei ole? õigeid vastuseid ei ole või on mitmeid. mul on see esimene seisund juba ammu käes, teine akna-ukse vahetusega möödunud ja kolmas kohe kätte jõudmas, sest PUHKUS LÄHENEB ja töö lõpeb :))) ju-juuu!!! 1 päev ja natuke veel.
eile hakkasin end puhkusega natuke harjutama ka - käisin turul, ostsin maasikaid ja lilletaimi õue juurde, nuhutasin mereõhku ja magasin täiesti ebaharilikul kellaajal kuue ja kaheksa vahel õhtul. mis kõige toredam, pärast jalkat sain rahulikult uuesti uinuda. mingist otsast ei saanud aru, et enne oleks maganud ja und pole. loogika ütleb siinkohal, et närvikava hakkab korda saama ja oskus magada igast asendist taastub. mitte et ma oskaks niimoodi magada, nagu mul soldatist mees, aga siiski, täiesti aktsepteeritav kogus und on mul jälle varrukast võtta. mõnus :)

isegi tantsida sai

ma teadsin, et see ei ole hea mõte, aga tegin seda siiski. tuleb tuttav ette? ikka, eksju ;)
ei, midagi koletut ei ole ma järjekordselt korda saatnud. asi on hoopis selles, et aasta alguses mõtlesin välja puhkuseskeemi ja tol hetkel tundus jube hea mõte pärast Jaanipäeva veel 3 päeva tööl käia ja siis puhkama asuda. ei olnud hea mõte, üldse mitte! eriti kui meenutada tänast hommikut.
nüüd ma siin tiksun ja ootan lõppu.

aga jaan oli vahva. tervitused siinkohal Liisile-Kristjanile, nende perele ja surjukatele! muide, ilm oli täitsa tip-top.

mängime :)

Klari viskas mind palliga. nii tore!
Reeglid: Mängija vastab viiele küsimusele ja pärast seda saadab edasi viiele inimesele.

1. Mida sa tegid kümne aasta eest?
aasta oli 1998 siis vist. eks? mul ei ole veel arvutamisega halvasti või enam ei ole. no keska lõpp oli siis. arvan, et mingi lõpupeo eelne paanika oli siis. mäletan, et mul olid siniseks lakitud kunst(!)küüned aktusel ja pikk must sametine kleit. tõenäoliselt seisin ma tol hetkel kõige lõhkisema küna ees, mis seni mu elus olnud on. ei osanud kuidagi valida, kuhu ja mida õppima minna. jube kahju tegelt, et nii noortelt inimestelt nõutakse tarkust, mida oma ülejäänud eluga peale hakata.

2. Viis asja “Vaja teha” nimekirjast?
*kõigepealt moosida remondimehi, et nad mu kabinetis akna ääred ja seinaga sama värvi võõpaksid, mille aknavahetaja-mehed valgeks tegid.
*niidi-nööbi poest leida sinakasrohelist niiti, millega mõnus suvepluus lühemaks teha (praegu on teine nagu öösärk, aga sellisega ei või ju ometi kuhugi minna). poes ei olnud ju lühemat.
* välja mõelda, mida õhtuks süüa teha
* juukseid värvida
*ära otsustada, mida pulmaaastapäeva järgselt lõuna-eestis teha. hotell ja massaaž ja veekeskus on olemas :)


3. Lemmiksnäkid?
beebiporgandid (jah ma tean küll, et nende valmistamine on toidu raiskamine, aga nad on lihtsalt nii armsad ja head ). kui te ei taha, et ma luksun, siis pole vaja porgandeid tuua. need mõjuvad mulle just nimelt nii... shokolaad loomulikult ja kartulikrõpsud ja marineeritud seened ja küüslauguleivad muidugi ka!

4. Mida sa teeksid, kui oleksid miljonär?
töölt tuleks ära 1-2-3! oot, mitu miljonit on? kui 1, siis vist eriti ei teeks midagi. töötaks edasi, reisiks veidike, investeeriks midagi ja uue auto ostaks. kui rohkem, siis ei töötaks, reisiks kõigepealt sooja kliimasse ja mõtleks elu eesmärgid ümber. tegelt vist kõigepealt läheks ameerika-maale, sest seal on indiaanlased.

5. Kohad, kus oled elanud?
Paikuse, Pärnu, Tallinn, Tartu, Shotimaa 1,5 kuud.

kõik. kõik?

Rica võiks vastata ja Ester ikka ka, missest et pole seda tüüpi. proovi, hakkab meeldima ;)

ood saabastele

mõtlesin, et pean ikka väheke promo tegema. olen oma uutest tanksaabastest jahunud juba suht pikalt siin, nii viimane kuu aega või nii. esimesed katsetused on nüüd tehtud ja suht edukalt ma pean mainima. mis sest, et sissekandmise aega ei olnud. arvan, et 2-3 õhtut toas koperdada ja peaaegu ninali käimine ei ole saabaste sissekandmine.
igatahes reedene rabaka päev oli liiga palav, mis tähendas ühtlasi kuuma sisekliimat ka saabaste ja sokkide vahel. võite ise arvata, milline hõõrumine seal toimus. eriti mäest üles minnes. kannatajateks olid kanna, loogish! vahetasin siis pärast esimest ringkäiku plätud jalga ja nii jäigi. shoe-off oli ju tehtud. laupäevase vihmaga sai jalavarjud aga ilusti sisse kanda ja mingeid probleeme ei olnudki :) ei hõõrunud ega pigistanud kusagilt. päevalilleõli ja vihm pehmendasid nahka ikka üsna korralikult. terve päeva ja õhtu olin nendega. mõnus!
muuseas, ühtki villi tekkida ei jõudnudki ja ma loodan siiralt, et enam ei teki ka!
vesi sisse ei pressinud, seega vihmakindlus on tagatud :)
igatahes minu poolt 10 punkti alpi-saabastele!

ammu aega tagasi

õues on praegu täiesti minu ilm :) vihma rabistab mööda plekktorusid alla, seesama vihm sabistab õunapuu lehtedes ja astudes teeb iga samm veekihis väikesele plärtsu. hetkel tundub kõik nii õige ka vist seetõttu, et sõin just suitsuahvenat.
mul on nimelt lapsepõlve mälestused, kus istun jalgu kõlgutades maja taga terassil puidust rannatoolis ja nokitsen isa tehtud suitsuahvenat või -lesta. jube hea tunne. vihm muudkui voolab hallist taevast alla, aga mul on kuiv, natuke jalgadel plätude vahel külm ja kala on jube hea. selline on vist õnneliku lapsepõlve mälestus, kas te ei leia!?

Rabarock, kommentaaridega. vist

ma vist rohkem kirjutama ei pea. see pilt ütleb 2008.a. minu Rabarocki kohta kõik. loll pea on ikka inimese nuhtlus! no ja tequila ka, mis selle pea tõttu kurgust alla läheb...
reede oli seega ülilõbus hetkeni, millal ta enam nii lõbus ei olnud. arvan, et kella 10-ni õhtul on mul kõik meeles, pärast seda, ütleme nii, et vähem. jah, on küll piinlik!

laupäev möödus siis mingi pärastlõunani telgis ennast ellu kloppides ja siis vihmas bändide kannatamises, viimased 3 olid tegijad.
elu elamuse jättis Propeller, lihtsalt tõmbas rahva käima, nii hea oli, lihtsalt nii hea. ja Töllud laulsid minu lemmikut :)

ma igaks juhuks lõpetan praegu ära, teatud asjad hakkasid meenuma ja süda läks jälle kergelt pahaks...


veel selge ja sirge rivi


kuidagi filosoofilised näod meil kahel seal tagapool

suurpäev on käes! teate ikka jah? mõned meil ei lähe täna üldse tööle, mul kahjuks seda luksust pole ja oma kohust tuleb ikkagi kahjuks täita. no pole hullu veel, asjad on õnneks pakitud enam-vähem.
ma räägin oma saabaste-saagast ka. õigupoolest küll nende garderoobiga sobitamisest. see on raske töö ma ütlen. õhtul oli peanupp täitsa märg kohe suurest sahmimisest. loodan, et eelpool viidatud isik teeb siis minust ka mõne vähem kompromiteeriva pildi mu suurepäraste uute saabastega.
ok, viimased tääpingutused ;)

päike

päikesega on sel aastal kuidagi imelikud suhted mul. esialgu ei kohtunud me üldse, siis vältisin mina teda ja loomulikult sellise käitumise peale ta solvus ning ei tervitanud mind enam hommikutel, kus ma oleks leidnud aega tal end silitada lasta.
mõtlesin siis, et see viga tuleks parandada, eriti kui kaaskondlasi vaadates tundub, et nende suhe päikesega on suurepärane. rand ei ole ju kaugel, ei, üldse mitte. võtad aga rannakoti ja hakkad astuma, 15 min pärast oled kohal - pikk valge liivariba, kajakad ja mõni üksik inimene. Raeküla rand ikkagi, mitte mõni beach. tore, eksju! mulle meeldib.
laupäeval päike veel mu eemalviibimist nii kergelt ei andestanud, 2 h praadimist ei andnud pea mingeid tulemusi. meelitasin siis eile veel veidike. nüüd ta sai minu peale kurjaks vist - selg puha põlend :( veider, kas pole, olin seal ainult mingi tunnikese, sest tuul kippus liiga tegema.
aga põhieesmärk sai täidetud, sest täna hommikul naeratas päike mulle kavalasti ja ma palusin teda ilusti, et ta mu lilletaimi päris ära ei kõrvetaks. lubas vaadata mis teha annab :)
ja veel, ma ei ole enam sinakas-hall, juhhuu!!!

mõtlen siin praegu, kas pesta kardinaid või mitte. alles ma muidu neid talvel pesin, kui tube ümber kolisime, samas, kui aknad puhtad, siis võik kardinad ka läbi lasta jälle. jube tüütu!
ja kui keegi on vihma näinud, siis saatke ta siia! mul muru kuivab, täitsa hale kohe. eile istusin maas ja kuiv muru torkis. muru peaks ikka mõnus pehme ja värske olema, praegu aga on teine kollane ja krõbisev.

veidi teistel teemadel ka. saapad on käes, sellised ilusad läikivad :) nad on ikka suht kanged, ei teagi kohe, kuidas Rabsrockil vastu pean. ikka on vaja vist plätud ka kaasa võtta, sest kuumuse käes võib saabastega ikka väga raske hakata. valmistaja-mehed ütlesid, et kanna neid enne paar nädalat sisse ja õlita päevalilleõliga, siis muutuvad vettpidavaks ja pehmemaks. no kuhu ma nendega paar nädalat lähen? tööle või? vaevalt, kuigi võiks. õli pole ka veel ostnud, aga plaan on. huvitav, miks mingi teine õli ei sobi? raps või oliiv näiteks? äkki haiseb? no igal juhul olen ma väga rahul. mees ka ütles, et jummala prod saapad. tema käis sellistega kogu ajateenistuse aja ja polnud häda midagi. rebis kildu ka, et tal pidasid need aasta vastu, küll mul ka peavad. halloo! ma kannan neid mõned päevad aastas, selle arvestuse kohaselt peaks ikka mitu aastakümmet pidama :)
reede-reede tule juba (13 ja reede seekord!)

pole halba ilma heata

kui poleks Venemaad ja NLiitu, siis poleks neid asju ka, millest Epp kirjutas. tema sissekandes on absoluutselt kõik ilusamad laulud ja värgid kirja pandud. kuulake, lapsed, kuulake!

mitte et ma ei tahaks olla praegu meie ühiskondliku korraldusega sealmaal, kus näiteks Rootsi või Norra, aga ajalugu ei muuda. meie ise võime praeguse hetke tuleviku jaoks paremaks elada.