toidublog: muskaatkõrvitsa püreesupp ning kirsi-pähkli risoto

kaks väga head ja kiirelt valmivat rooga, mis meie pere toidulaual viimasel ajal täitsa tihedad külalised olnud on ning kibekiirelt kõhtu kadunud :)

pilt netiavarustest

Muskaatkõrvitsa püreesupp (Toidutare retsept) on selline kähkukas. põhimõtteliselt läheb vaja kõrvitsat umbes kilo, mõned kartulid (et tummisem tuleks), sibul, sulatatud juustu ja võid. köögiviljad väga vähese veega patta, sibul võiga pannile, hiljem kõik kokku segada ja maitsestada soola-pipraga. siis püreestada ja kõhtu! kui tavalise nunnuga teha, siis võiks riivida ka muskaatpähklit sisse, et veidi krehvtisem saaks ;) serveerida riivitud paremsani ja miskit rohelisega  (petersell on täitsa hüva või roosmariin). 

kõrvale sobib hästi ciabatta või röstsai, mille peale olen tavaliselt teinud värsketest tomatitest, küüslaugust, basiilikust peenekshakitud salati, millele lisan tilgakese head oliivõli.

seda rohelist kraami läheb toitude sisse või peale tavaliselt suht vähe ja poes on üks puhmas tegelikult ikka väga kallis. ise kõiki pidevalt kasvatada ei viitsi, eksole. ma olen sel hooajal kõik ülejääva potirohelise hakkinud ja karbikesega sügavkülma lükanud. till, roheline sibul ja petersell tulid oma peenra pealt. nüüd pole mingit muret talv läbi - võtan külmast, mida süda lustib ja kõikidele roogadele saab mõnusa ürdimaitse mann.

Kirsi-kreekapähkli risoto mõtte sain ühest kokkamissaatest, milliseid ohjeldamatult kõik kanalid eetrisse purskavad. asi jällegi väga lihtne, ent maitsev.

koostisained:

•   2-3 kotti riisi                                      
•   50-100gr kuivatatud kirsse
•   50 gr röstitud kreeka (või pekaani) pähkleid
•   Värkset peterselli (peotäis)
•   Oliivõli /võid  hästi natuke
•   Soola näpuotsaga
•   1 küüs küüslauku
• värskelt jahvatatud pipart

pilt netiavarustest

Keeda riis, kalla serveerimiskaussi. Riisi keemise ajal haki kirsid, pähklid ja petersell, tõsta eraldi kaussi (kõik võivad veidi jämedamad tükid jääda), rösti hakitud pähklid. Sega kõik kokku, lisa veidi oliivõli/võid, soola, pipart, purustatud küüslauku. Võib lisada ka küpsetatud kanarinna tükke ning veidi kanapuljongit (kui on üle jäänud), muudab kõik kreemisemaks. 

Maitset kirjeldada ei oskagi - kirsside magusus ja petersell on üsnagi teistmoodi kooslus, aga minu maitsemeelele sobib oivaliselt.

head isu!

talv võib tulla

sest skooritud on :

• uued Lenne talvekombed (Active - s.t. teibitud õmblusi, extrapehmendusega pepuosa jms.). kasutatuna ei leidnud enam miskit, sest 104 suurust pole lihtsalt saada. varasematel aastatel olen ostnud kasutatud ReimaTeci kombed ja nendega väga rahul olnud, aga kui pole pakkuda, siis pidin mujalt ringi vaatama. Ja kuna Lenne vabrikupoes oli ale, siis võis osta küll :)
• uued talvejoped, mis ütlevad, et on hi-tech ja igasugu muud tarka juttu. firma nime ma siinkohal välja hääldada ei suuda, aga vahet pole, sest käiku lähevad LA-s trööpamiseks pigem ikka kombed ja joped on kuhugi sõiduks või poes käimiseks, et kiirelt eemaldada saaks vms.
• kasutatud, aga väga heas korras ja superhea hinnaga saadud Huppa talvetrakstipükid
• Huppa tuukrimütsid. samalaadsed ostsin ka 2 hooaega tagasi ja laste pea/kael polnud kunagi külma ja kõrvaprobleeme pole ka olnud. ühtlasi puudub nendega igasugune mure, et kurk oleks paljas vms.
• plaanis on skoorida veel ReimaTec talvekindad, aga kuna Pärnu poed on nagu tigu, ehk talvekaup saabub koos lumega, pole saanud neid veel ära osta. eelmised, 2 a tagasi soetatud taotlised kindad, lõid küll rahakotti augu, aga on iga sendi ausalt tasa teeninud. märga ega külma läbi ei lasknud, kuivasid kiirelt.

samas ma väga loodan, et see sitt suusailm lõpeb ja natukenegi päikest näitab. lund küll veel ei tahaks, aga kui see siiski lähinädalatel tuleb, siis mul on õnn veidi soojemat paika lähiajal külastada ;)

paranoia

kuna lapsed on eelmisel hooajal NII PALJU haiged ja ka juba sel aastal on Karital 1 ja Karinal lausa 2 tiiru haige olnud, siis mul on tekkinud hirmud, igasugused imelikud hirmud või lausa paranoiad. no näiteks kui heliseb telefon, siis enne, kui ma jõuan ekraanile vaadata, lasen peast läbi mõtte, et  helistatakse lasteaiast ja kes nüüd haigeks on jäänud. selle murdosa sekundi jooksul jõuan veel üle mõelda, kas hommikul ikka vaatasin lapsele kurku, ega pea palav polnud, kas köhatas või mitte, jne. :( hulluks on see haiguste jada ajanud ühesõnaga. 

veel on mul tekkinud tõrge rõõmustada selle üle, et lapsed terved on (mida nad hetkel õnneks on!). teate ju küll, kui miskit räägid ja ära sõnuda ei taha, siis sülitad üle õla või koputad laua pihta. seda ma nüüd kogu aeg teengi... kui keegi küsib, kas lapsed terved, siis vastan umbmääraselt ebalevalt ja kohe kirun end, et liiga positiivselt reageerisin, sest nüüd kindlasti kohe keegi haigeks jääb.

ma siinkohal nendin ära fakti, et Kartia on kuu aega terve olnud (mis on LA perioodi rekord) ja Karina on 1 nädala rühmas käinud pärast viimast haigust, mil ta 2 nädalat kodus oli ja rohtu ka sõi. sellega seoses ongi juba tekkinud tunne, et nad on nii kaua terved olnud ja kohe-kohe hakkab midagi juhtuma.

eks siis nüüd näib, kas sõnusin ära või ehk ikka mitte. fingers grossed!

LA

algab teine aasta LA hoolekogus. ma ei saa kohe ilma - pean ikka asjatama ;)

lastevanemate koosoleku järgselt on hetkel tunne, et on kuni 5 lapsevanemat, keda miski huvitab, teised on lihtsalt õnnelikud, et sümboolse kuutasu eest saab lapse 10 tunniks päevas ära paigutada :S või kas on tõesti võimalik, et 22 lapse vanemast ~15 on oma eludega nii puntras, et miski ei suuda huvi ja kaasategemislusti tekitada?

mina igatahes teen oma kodanikukohuse tunnid iga kuu ilusti täis ja tunnen end tubli ühiskonnaliikmena! loodan siiralt, et mingi aeg väga varsti ärkab kodanikuühiskond Eestis täisjõulisele elule.

Põrrr...!!!

lepatriinud peavad aru (pilt Pärnu Postimehelt)

käisin täna lastega teatris, Endla teatris. etendus oli Põrrr...!!! 

enne minekut ehiti end põhjalikult: suurest riidekapist valiti kõige ilusamad kleidid, jälgiti hoolega, et ma pluusivarrukad hoolega sirgu triigiksin, jalga nõuti kõpskingad ja pähe pidin neile tegema just sellised patsid, mida igaüks kirjledas. ärevus oli suur, sest mitu kuud nagu uni mulle peale aetud teatriskäik jõudis lõpuks kätte. kuna algus oli kell 14:00, siis lasin päevaune neil üle. sellest hoolimata olid K-d täna oma parimal käitumisel, lausa lust oli olla :)

etendus ise oli üle ootuste tore. minu isiklik lemmik oli lae alla köiest heegeldatud ämblikuvõrk, kuhu inimsuurune ämblik sisse ka tuli läbi võrgu lapsi piiluma. lastele meeldisid loomulikult lepatriinud, aga ka liblikas ja sajajalgne. kärbeste, sääse ja sitasitikate ajal ütles Karita vaikselt, et võiks nüüd koju ära minna, aga tema on meil teada tuntud lendavate putukate põlgur.

veider oli see, et nood elukad ei rääginud, ainult sumisesid.

mulle meeldis, et asi oli suht kaasaegselt üles ehitatud - videotaust huvitavalt laval sibavate elukate toetamiseks ja lapsele teadvustamiseks, kuidas putukas inimesega suhestub. mööda trosse sõitvad ja ronivad putukad olid ka lahedad. 

oluliselt parem, kui põrsakeste etendus. muusika ja valgus olid ka kõik ok, täitsa nauditav ühesõnaga. soovitame!

inglitiivad

vestlus kolmepoolese Karinaga:
"Emme, ma ei taha üldsegi suureks kasvada!"
Miks siis, küsin mina imestunult.
"Sellepärast, et siis ma pean kooli minema ja vaikselt pingis istuma ja siis mulle ei mahugi enam inglitiivad selga" :( Aga ma tahan ju lasteaias mängida ja võlukepiga võluda" :)
Võrratu, ma ütlen, lihtsalt võrratu, on see kolmepooleste kõnepruuk ja loogika! Ma nii kardan, et väga varsti olen ma sellest siirusest ja armsusest ilma. oh ilus hetk, viibi veel!