ise söömisest

olme suure vaevaga jõudnud faasi, kus mõni suutäis ikka laste enda käes olevate lusikate abil suhu ka jõuab. kummalgi, muide, on 12 hammast. tavaliselt näeb üks söögikord nii välja:

• lapsed tooli
• pudikad ette, käised üles
• lusikad kätte
• laual külge kleepuvad kausialused paika
• aluse peale toiduga kauss, mis kinnitub iminapaga ja ei liigu paigast :)
• kolmas lusikas mulle nende söötmiseks

te küsite, miks nii palju atribuutikat?aga vaat' kui oleks mingi tavaline anum, siis see lendab kohe vastu taevast...

kui kõik eelloetletu suure kisa saatel tehtud saab (kõht on ju jube tühi, peab kisama), siis püütakse paar suutäit suhu kühveldada. vahel see ka õnnestub :) kiidan ja innustan ;) pärast seda saavutust teevad nad näo, et kõht on juba punnis täis ja suutäitki ei mahu enam juurde. mina jään eriarvamusele. vahel tähendab see jonni, vahel antakse alla ja tehakse suu armuliselt veel ikka lahti. kuna ise kumbki rohkem süüa suhu panna ei viitsi, toimub hullumeelne lusikatega laua vastu toksimine, toidu lusika peale võtmine ja selle teise seina, vastu akent või õe poole lennutamine, käte toiduga kokku mäkerdamine, vahel ka endale pähe määrimine jne... muuseas mina keelan ikka ka, kuigi vahel on hetki, kus tuleb naeru alla suruda (ei taha ju, et lapsed näevad, et nende lollused on toredad). rohkem muidugi vihastan end roheliseks - olen ju vaeva näinud, neile kokanud ja siis ei tahetagi midagi :(

nälga neid tegelasi ka jätta ei saa, siis ei jõua seda vingumist ära kuulata...

sellised vahvad päevad mul siin. ilm keeras kah jälle ära, välja ei saa. muidu oleme ikka suurema aja õues.

lapsehoidjatest siin puudu ei tule - terve õu kihab, kui me laekume - on lausa võitlus, kes nendega tegeleda saab :) esimesel nädalal oli kõigil suur eufooria, nüüd jäänud mõned tüdrukud, kes pidevalt jännata viitsivad. arvan, et talveks saan endale tuppa ka mõne appi, kui neil vahepeal kõrini ei saa. lapsed on siin muidu täitsa toredad, mitte sellised ülbed ja uhked nagu linnas.

sai kinno

just-just :) Vastseliina rahvamajas tegutseb kino ja sinna ma eile sammud seadsin. vaatasin juba Pärnus, et oh-hoo, ongi kino, aga meie saabudes oli see alles suvepuhkusel. nüüd eile näidati Sex&Linn 2-te. suvel ma tahtsin väga seda vaatama minna, aga kuidagi nii kiireks kujunes, et ei saanudki. nüüd paar kuud hiljem sai ikka ära nähtud, hulk raha jäi ka alles. mis siin viga kinos käia, kui pilet on 25 EEKu. sedeli enda peal oli küll 1 rbl. ja kohaks oli mängitud hoopiski Põlvamaa, aga vahet ju pole.

film ise oli mu meelest parem, kui esimene osa. tegelt võiks selle kohta öelda kostüümidraama, sest hilbud olid neil ikka kohati lausa kohutavad... aga mida mina ka siis maailma lõpuks ilma moest tean, eksole!

järgmisel nädalal näidatakse Lelulugu3, selle jätan vahele ;)

rändajad

alles saime paika, kui juba vaja jälle minna. seekord siis külla! juba Pärnus plaanisin retke Laanemetsa Kristinale ja Hannale ning Helenale külla. oh oli see vast sõit! mõtsin, et lähen õige õkva, kuid see polnud teps mitte hea idee. siinkandis ei ole teed mitte ainult kiira-käära, vaid üles-alla ka veel. tee ise on marukitsas, nii et vastutulija puhul peab kraavi keerama. ega muidu ka kraaviminek keeruline ole... igatahes kui läbi Haanja Rõugesse jõudsin, oli süda totaalselt paha sellest keerutamisest. sellest ma üldse ei räägi, et kõrvad käivad pidevalt siin sõites plõks-plõks lukku... õnneks kedagi kuni Mõnisteni vastu ei tulnudki.

igatahes kohale me jõudsime, sõitsime bossult otse õue ja hakkasime magajaid unest äratama (loe: ehmatama). Hanna ja Helena on ka kaksikud, meie omadest 3 nädalat nooremad, seega suht sobilikud mängukaaslased. 

sõime marju, lobisesime, vaatasime suitsusauna ja sipelgaid, tegime vahvate küla-mängusasjadega tutvust (Anne ja Gorba ja Chicco kidra ruulisid eriti) ning vitsutasime ohjeldamatult kooki :)

oh hirmus lugu - keskid võõrad tegelased on lõunaune ajal meie liivakasti sisse kolinud :S

sulamine on toimunud - peamiselt pealinna piigad ja suvepealinna preilid vadistavad rõõmsalt mängida, kui ainult need emmed kogu aeg oma kaameratega siin ringi ei klõpsiks!

see on ikka ülišeff liivakas ja liiv on ka poole maitsvam

õed nelikud  - Hanna, Helena, Karita, Karina - õuna mugimas

lõouks pakkisin oma killavoori kokku tagasi ja sõitsin inimese kombel läbi Ape s.t. Lätimaa koju tagasi. tuli palju kiirem ja mõnusam. seda ei pea vist mainima, et noorem generatsioon magas mõlemad otsad õndsalt maha ;)

ilma ilmata

ilm ja teada käivad kahjuks käsikäes. sel aastal pole ilmajaam eriti puusse pannudki, kuigi oleks võinud. suvel ma unistasin, et EMHI lubatud +34 osutub valeks ja tuleb ainult +24 - ei miskit... nüüd unistan, et torm ja vihm osutub valeks ja tuleb +34 - tutkit brat - jälle ei miskit! 

sellega seoses istume juba teist päeva toas, kus tõele au andes on ka häbivääärselt külm: +20. selle suve varjus ja ahjuomanikuna Pärnus on seda ikka kaugelt liiga vähe!!! kõikidesse tubadesse ju ei jõua radikaid ka osta. omanik teatas eile, et tavaliselt algab kütteperiood 1. okt. mis mõttes nagu??? mis senikaua saab? kuidas pesu kuivab (kui meile muidugi tuuakse üldse masin, nagu lubati)? hetkel on tavapärane talve tunne - s.t. ei tunne varbaid, sõrmi, nina, kõrvu :( olen kuulnud ka teooriat, et kütma hakatakse siis, kui ööpäevane temp. on alla +10 kraadi. on nii vä? võiks olla, sest oktoobrini ma küll välja ei kannata seda niiskust ja külma.

mina veel unistasin, et hakkan korterielanikuks, kütmise pärast üldse muretsema ei pea ega ka puid vedama. hetkel tahaks väga puid vedada, aga pole kahjuks kuhugi vedada...

eks peab prae ahju panema, saab soojem. eile oli vähemalt nii. siit järeldus - kütteperioodi alguseni ainult ahjuroad ;)

p.s. ilmateate ajal vaatan ikka pingsalt kaardilt Pärnut, Võru kraade taipan alles siis vaadata, kui kaart juba kaob.

elu lõunamaal

vaade meie elutoa poolt kohalikule potipõllundusele, mis laiub tegelikkuses veel 3 x samasuurel pinnal kui pildi peale mahtus. hetkel käib seal väga aktiivne sebimine, sügisannid vaja ju üles võtta.

magamistubade pool on teised majad ja mänguväljak ka! see on kõige kobedam elamu, meie oma pmts samasugune :)

lõunamaa seened. neid on palju, ma ütlen, väga palju!!! astu aga metsa ja hakka kohe korjama :) :) :) 

pann jäi väikeseks

tere kool!

uus kooliaasta siis. juba aastaid ei tunne ma, kahjuks et tänasest algaks uus aasta. mis teha, aastad läevad, kooliaeg kaugeneb. varem oli küll nii, et enam ise koolis ei käinud, aga sügisel hakkas ikka uus aasta :) 

sel aastal aga on meie peres natuke seda uue aasta tunnet küll, sest mees läks kooli, täpsemalt Meegomäe Lahingkooli (nende kooliaasta alguas küll juba 08.08.). täna võite proovida teda leida AK-st (või mõnedest muudest uudistest) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pidulikult jalutuskäigult läbi Tartu. Pidi sõjakoolil olema selline tava, et 1. sept. puhul jalutatakse edevas rüüs nagu sügisesed nuumhaned mööda linna. mis neil viga jalutada - ilm ilus, ranitsaid ja raamatuid tassima ei pea. mees küll sellest vaimustuses polnud, aga mis tal muud üle jääb, kui vigiseda ja minna, sest nende kool on nüüdsest Sõjakooli alluvuses. mu meelest täitsa tore - õppetööd pole, saab natuke ajusid tuulutada vana mees ;) ega 30+ vanuses see õppimine enam nii lihtne pole, saati veel siis, kui viimastest tuupimisest on möödas 14 aastat... ega õppimine ise raske pole, tal pea üsna hea, õpiharjumuse taasomandamine on see, mis raskelt tuleb.

ei tea, kas peaks õhtuks tordi ja lilled ka ostma? ;)

kohanemine...

... on läinud ilusti. mis peamine, öösel oli vaikus! ei taha ära sõnada - ptüi-ptüi-ptüi! K&K bossavad juba õue peal ringi, ajavad vareseid taga ja lunivad ükshaaval kiikuda (siin on 1 beebikas ja teine tavaline kiik). minu suureks meelehärmiks ei taheta üldse liivakastis olla :( aga tahavad väga ronida kaarredelil, mis nõuka-ajast mänguväljakute peal on :S teate kindlasti. ronimine on tore tegevus küll, aga kaar tähendab seda, et on kaks otsa ja kui on kaks last ja 1 mina, siis on jama missugune. õnneks on suurem ronija Karina s.t. Karita väga ei taha ja saan selle oravahingelise lapse selja taga seista.

viimase paari päeva hitt on veel üksteise tagaajamine. selleks sobib eriti hästi laud, mille ümber saab kilgates joosta, aga võib ka diivaniotsa peale üksteise võidu ronida või üle meie voodi joosta. peitusemäng on ka suht uus asi. peita tegelt pole niiväga vajagi, võib niisama "kuku" teha ja vaadata, kas ma teen vastu. üksteisele tehakse "kuku" siis, kui emme-issi abis mängimas on. s.t. et vähemalt üks laps peab süles olema ja teise tuppa piiluma mitu korda järjest. see on kohe nii tore tegevus, et alati ei saa vajalikku sõna suure naerupugistamise vahelt öeldudki :D

praegu kõik, elu tahab elamist ;)

variatsioonid vol 2

avasime pidulikult nukuserviisi komplekti, mis sai sooja vastuvõtu osaliseks. tegime esimese "maitsmise" lastega ise ära, seejärel hakkasin soovitama, et äkki nukud tahaks ka juua.
mina küsin: "Äkki tita tahaks ka juua? Karina, kus on tita?"
Karina vaatab otsivalt ringi ja vastab: "Tita maas!"
Nii oligi :) :) :) Ühesõnaga mu point on see, et üks mu lastest ütles oma esimese lause!!!

Aga pealkirjaga seoses: "tita" tähendab meie majas iseennast, nukku, beebit ja lutti. ja-jah, justnimelt lutti ka! aru ma ei saa, kust see tuli, aga võibolla jookseb loogika siit, et tita oma, mina olen tita, järelikult "tita."

tervitusi Vahtsõliinast!

nüüd me oleme siis võrokesed :) 

siin on väga kodune, kuid pole kahjuks kodu... eks peab harjuma. endal on ka ikka väga imelik olla. magada ei saanud vist üldse. hea, superhea, on see, et abikaasa kallis-armas laekub varsti töölt ja nii iga õhtu, mitte ainult reedeti! 

elame siin 3-toalises väga kenas korteris III korrusel. mööbel ja kõik köögistuff on sees, pidime vedama ainult lastevoodid ja riidekraami. 

eile saabusime-pakkisime, täna harjume. tõenäoliselt veel kaua, sest lapsed ei taha siin kuidagi magada. eeldasin, et pärast sellist päeva (pikk sõit + palju uusi kohti-inimesi + emotsioone) magavad nagu notid, aga ei - terve öö käis üks nutt ja nihelemine. ega laps loll pole, teab, kui miskit imelikku on. kuigi neil on oma toas sama tapeet, mis koduski ja mänguasjad ning emme-issi on omad.

tulles kohtasime tädikest puravikuämbriga. seda ma ütlen, et metsad kutsuvad mind juba sama tungivalt, kui virvatuled!

hommikupoole tegin meie uue pesapaiga alevile ringi ka peale koos sipsikutega. ei tahtnud teised õues mängida (ju jälle võõras liiv ja kast), nii kärutasimegi oma paar kilomeetrit vaguralt ringi :) loomulikult selle erandiga, et iga kiisu ja kutsu nähtavale ilmudes tuli ilmekalt kaasa haukuda või näuguda. mida siin siis on? rahvamaja, kus tegutseb laulukoor ja raamatukogu, inetrnaatkool (kellele või millele, ei saanud veel aru), vallamaja, apteek, Konsum koos pangaautomaadiga, postkontor, teadetetahvel, lasteaed kõrgete lagedega vanaaegses majas. täna rohkem endasse ahmida ei suutnud. kas lugesite, et esimeseks kirjutasin laulukoor? mängin mõttega nendega liituda, kuigi esinemistele ma vist ei jõua - need ju ikka pühade ajal ja siis me Pärnus ikka. eks näib.

igatahes hetkel on tunded segased ja teha palju. kartuliputru näiteks.

hiirekelder toidult maha!

mul on kass, eksole! õu on iga päev hiire- või rotilaipu täis. mõnipäev isegi poolikuid. kass, risu, käib aga ikka hommikul ja õhtul süüa nõudmas. kui tuleb, laeb korraga paar taldrikutäit ja siis vaatab ka veel sellise näoga, et kas rohkem polegi. eksisaste asi, ma ütlen.

aga täna vaatasin ma oma korteris põldhiirega tõtt!!! selline selja pealt triibuga isend, muidu armas, aga näriline ikkagi. vuihh!!!!!! vaatas teine rahulikult köögiukse pealt, kui me lastega köögis toimetasime. mina tegin süüa, nemad võtsid niisama sõna, hiir vist ootas ka hommikusööki. tol hetkel mulle tundus, et viirastus. aga kui ta koridoris mu crocsi seest vastu vaatas, kui ma seda jalga tõmbama hakkasin, siis pidin end pooleks karjuma...

toimetasin lapsed nende tuppa ja alustasin operatsiooniga. kõigepealt hüüdsin kassi tuppa ja nõudsin aru, mis värk on, töö tegemata tal, hiired lasevad elutoas ringi??? tema vaatas süütu näoga otsa ja tahtis kööki sööma minna. virutasin ukse nina alt kinni ja suunasin ta pesumasina juurde nurka, kuhu ma hiire ajada olin suutnud. eemaldasin masina, hiir seisis tardunult paigal. kass, va elukas, nuhutas paar korda õhku, katsus korra käpaga ja läks õue tagasi :S aru ma ei saa!! mis mõttes nagu??? kas tubane hiir ei sünni süüa või vähemalt kinni püüda??? ise olin loll ka, et ukse lahti tegin. veidral kombel ei kasutanud hiir võimalust sealt väljumiseks...

lõpuks olin sunnitud isa kutsuma, kes aitas masinat hoida ja ühtlasi sibavat hiirt väljapääsu poole suunata.

sügis tuleb, ma ütlen.

aga kassi võtan toidult senikauaks maha, kuni ta mulle triibuga hiire ette näitab, vot!