külad käisid

ja-jah! minu vigisemine teemal IGAV!!! kandis vilja ja nii need külalised lõpuks pärale jõudsidki. õigupoolest oli lausa 2 imelist õhtupoolikut sõprade ja nende laste seltsis. tuleb välja, et meie tüdrukud on seltskonnalõvid ehk mida rohkem seda uhkem :)

kõigepealt külastasid meid Kardi ja Ester koos pojaga. Kadri nagu näha ei viitsinud püsti tõusta, lösutas diivanil teine ;) aga ta sobis pärast pikka tööpäeva ka sinna väga hästi, samal ajal kui ülejäänud põrandal mürgeldasid.
ja eile käisid Epp ja Mihkel. Mihkel tundus meie tibide suur lemmik olevat ;)
ja siis veel tõestus, et kass tõesti püüab kohaneda, hambad ristis.
viimasel ajal juhtub üha harvemini, kuis üks või teine rüblik süles istuda tahab (millest on muidugi tuline kahju). neil vaja maailma avastada ja see 'oma mina' on väga kiire arenema...
mul üks palve ka imavalitsusele või õigupoolest ettepanek: teen ettepaneku masu foonil lühendada ka talve ja selle negatiivseid kõrvalmõjusid.

lugupidamisega

juba ammu enam varbaid-sõrmeotsi-nina mittetundev Evelin

uskumatu, aga imed siiski juhtuvad!

vahel on teiste lollus vesi minu veskile. nagu ka seekord. nimelt otsustas mehe ülemus, et nad ei tohi enam Scoutspataljonis habet kanda!!! minu aastatepikkuses võitluses selle karvase tuustiga seal nina all ja lõua otsas sain seljavõidu :)
iseenesest muidugi väga nõme, sest piiratud habe ei jää ju kellelgi ette ja töökohustusi pole kuidagi täitmast seganud. sõjaväes on ju käsukord, mina pealtnägija/-kuulajana pean mainima, et need ei ole eriti läbimõeldud, sest ühe päeva jooksul võib nädalaplaan muutuda 3 korda ja siis homme veel paar korda... tegelt ei ole ju normaalne, aga habeme kadumise nimel võib seda ju taluda ;)


imede alla võib kategoriseerida ka III hamba Karina suus. ta tuli siiski! see on siis alumises lõualuus jälle. tegelikult oleks pidanud miskit ülevaltpoolt ka paistgma hakkama, aga ei midagist... Karita ikka oma kahe hambaga ja tundub, et sealt rohkem neid ei tulegi.

head kolmekuningapäeva ehk 9 kuud ilusat elu

kuuse väljasaatmise päeval on väga paslik meie 9-kuused tütred (loe: piparkoogiplikad) pildile püüda ja teile näitamiseks välja panna :)kui nüüd edusammud üles lugeda, siis läheb väga kiiresti, nimelt Karita suuda 4-5 sekundit toeta seista, enne kui kiirelt maha kükitab, sest niiiii hirmus oli ;) muus osas kõik muutusteta - ei hambaid. küll nad tulevad, kui mitte enne, siis kooliks vast ikka ;)
ja veel, Karita teeb söögi ajal "mämm-mämm!" ja mulle tundub, et Karina ütleb õige koha peal "ai-a!"

pühadetervitus

Ilmelist jõuluaega ja säravat aastavahetust!!!

mu lapsed on 8-kuused

uskumatu, eks! vahel ma mõtlen, et millal ma küll saan oma elu tagasi, üksik hunt nagu ma enne seda aastaid olin. praegu tundub, et umbes 8 või 18 aasta pärast :) nüüd on elu selline, et pidevalt käib üks mööda laua- ja kapiääri ronimine, sest ometigi peab üks kord selle seismistasakaalu kätte saama. väike tõestus sellest ka, et meil on nüüd dušširuumi asemel vannituba (minu ammune unistus)! jehuuu!!!

seda ka, et kass harjutab end kaksikuid kannatama. iga kord suudab ta natuke kauem vaiba peal püsida ja lasta end sasida, aga kui ise täis saab, siis näitab kõnekalt, et lapsed võivad kassi saba alla minna ;)

aeg lendab linnutiivul

roomamine ja ronimine on nüüd selged, Karita turnib laua all, Karina harjutab seismist

uuuuuu!!! meil on siin nii igav! kus te kõik olete? tulge meiega mängima :)

minni ja manni, meie lähme vanni! (kunagi olid siin blogis üleval esimese vannikorra pildid, nüüd 7 kuud hiljem võite võrrelda, kui on viitsimist vanad pildid üles otsida)
vahupidu ülesõnaga

Karina mõnuleb

Karita edvistab

perepilt 7-kuuste kaksikutega

isadepäevaks tegid tibud issile särgi, kiri sellel räägib tõtt :)

voodis on kõige turvalisem seismist õppida

segaduse tekitajad nr. 1 ja 2

emme abilised

ja nii me elamegi. las pildid räägivad enda eest. külla võib endiselt tulla ;)

roomamise algõpetus

meie tulevane hävituspataljon on jõudnud sinnamaani, kus kõik kehaosad on roomamiseks valmis (vaim on ammugi valmis), aga pea ei jaga ära, mis järjekorras millist jäset liigutama peaks. turvalisem tundub liikuda ikkagi selliselt: jalad aetakse võimalikult enda alla, mille tagajärjel tõusel pepu nii uppi, et kohe kukub ümber. käed on muidugi sirgelt (välja näeb see umbes nii, nagu keegi üritaks teha kätekõverdusi, ainult ei ei jõua keha sirgu hoida). silmadesse tuleb seejärel ebakindel pilk ja ruttu-ruttu lastakse end kõhuli. vahel, kui keegi ei näe ja endal hirm meelde ei tule, siis tehakse väga kena 4-5 roomamisliigutust, kus liiguvad kenasti vastaskäsi ja -jalg. aga kui ma segan või julgustan, siis ilmub ainult kelmikad naeratus ja lapsed mängivad kenasti kõhuli edasi nagu poleks kunagi olnudki plaanis roomata.
siinkohal peab mainima, et need mõned õiged liigutused tulevad siis välja, kui silmapiiril on ajaleht või kruus või korv, mida tegelikult puutuda ei tohiks, aga niiväga tahaks ;)

riid

fauna on segi läinud - eile jalutusringilt tulles nägin, kuidas 2 suurt kirjurähni üraskite pärast kaklesid. see käis umbes nii, et üks vend lendas teisele suurel kiirusel vastu saba, kui too suutäit puukoore vahelt välja õngitses. teine muidugi vihastas ja sõimas koleda häälega ning asus ründajat taga ajama. minust nad sinna maha jäid, arved klaaritud veel ei saanud. ei tea kas metsas on masu putukad ära söönud, et metsalind peab linna elama tulema... teiseks on kassid tegemas sügisesi kontserte, mis minu arust on veider. tavaliselt nad ju kevadeti maurivad ringi, sügisel ollakse ikka diivani-ilu ja süüakse end rasva. ka meie muidu nii rahumeelne loom oli eile väga äksi täis kuidagi ja kui ma selsamal jalutuskäigul vihast kräunumist kuulsin, siis oli kõik selge. Lordi rahunes õnneks kiirest maha ja täna magab juba jälle terve päeva akna peal :)

riid oli täna esimest korda ka meie majas, nimelt võttis Karina Karitalt lelu, mispeale see vihaselt kisama pistis. tavaliselt nii see lõpebki, et üks karjub ja tahab siis sülle nutujoru saatel (et vaata emme, ta tegi mulle ülekohut), aga täna sõimas mänguasja ärandaja teist vastu. nii nad seal vastastikku vihastasid, nutujoru jäigi tulemata, mängisid edasi :)
Karital on teine hammas ka tulnud, kohe 4 päeva pärast esimest, Karina ikka hambutu.
muid uudiseid pole vist, aa on ikka, kes soovib võib vabalt meie aia lehed kokku riisuda ja minema viia ;)

edu!

nüüd on siis kindel, et järgmine vabariigi aastapäev saab väärikalt tähistatud, sest me oleme mehega nüüd õnnelikud Rammsteini kontserti piletite omanikud :) :) :) Klari siis kartis, et jääb ilma ja suutis mind ka nii pabinasse ajada, et ma öösel netti logisin ja oma naiivsuses lootsin, et äkki on piletimüük juba öösel salaja pihta hakanud ning ma saan kohe jaole... ei olnud, of course.

hommikul jooksis ticketpro loomulikult kohe umbe, aga nii 10 x proovimise peale sain ikka ostu ära teha. ühesõnaga PIDU-PIDU!!!

E.

P.S. vanaemadega tegin täna kohe diili ära, et nad meil tibusid valvavad, pigviinide paraadi vaatavad ja vahuveini joovad (vein meie poolt)..

jehhuuuuu!!!

ülisuur rõõm - Rammstein tuleb Tallinna 24. veebruaril :))))))))
kolm korda üht suurt lemmikut kodumaal näha on suur rõõm lihtsalt.

mind hammustati :)

eile hommikupoolikul, kui hakkasin tütrekesel igemeid sügama (sest need niiväga ju sügelevad), sain ma hoopis hammustada uhiuue hambaga!!! ikka väga veider tunne oli. see agar laps on Karita ja kui hoolega vaadata, siis teine tuleb ka kohe. välja puhes siis alumine parempoole esihammas. fotosüüdistust pole, sest see on lihtsalt nii väike alles, et pildi peale ei jää. nüüd peab õde alt hoidma ja kaugemale roomama, kuna hammustada saada ei ole mõnus ;)

aeg lendab?

mitte niiväga, vähemalt minu jaoks mitte. hullu aeglaselt venivad need pudinad suuremaks. eriti neile endile tundub see piin olevat, sest vaim on oi kui valmis minema, aga keha ei tule kuidagi järele...

tütarde poole aastaseks saamise puhul käisime vaatamas oma pulmakohas õunapuud, mille tol päeval istutasime. puu on kenasti sirgunud, õunad võtsime ise kaasa ;)

sõin just mustikaputru ;) - pildil Karina

6-kuused

kassiga sõprust sobitamas (loe: kass kannatab ära)

mina oma tibudega, nagu ikka

selilimagaja Karina

kõhulimagaja Karita

muus osas on nii, et ma olen surmväsinud kogu aeg, kuigi midagi hullu nagu polegi. ehk läheb üle. tahaks liikuda rohkem kodust väljaspool, aga ei ole nagu aega (ei tea küll miks?) aga tulge külla palun!